3-1-1-78-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-78-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi M. K. süüdistusasi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
3. aprilli
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a Istungil osalenud isikud M. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
8. aprilli
9. a määrus, millega jäeti M. K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
10. Tagastada kriminaalasi Viru Ringkonnakohtule uueks menetlemiseks M. K. lihtmenetluse asja kohtuistungi ettevalmistamise staadiumist alates.
11. M. K. erikaebus rahuldada osaliselt.
12. Välja mõista M. K-lt riigieelarve tuludesse 1227 krooni ja 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. M. K-le esitati süüdistus KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta
14. septembril
15. a grupis koos kaaskohtualuse A. S. ja kriminaalasjas tuvastamata isikuga, kasutas omavoliliselt N. K. sõiduautot Ford Sierra, riikliku numbrimärgiga xxx XXX.
16. Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Adelbert Pool, süüdistatav M. K. ja viimase kaitsja Eduard Bulatšik sõlmisid
17. veebruaril
18. a lihtmenetluse kokkuleppe, milles M. K. võttis talle süüksarvatud kuriteo õigeks, nõustus selle kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt nõutud karistusega.
19. Ida-Viru Maakohtu kohtunik tuvastas
20. märtsi
21. a kohtuotsusega, et M. K. süü KarS § 215 lg 2 pde 1 ja 3 järgi on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning süü omaksvõtt ja lihtmenetluse kohaldamine oli tema tõeline tahteavaldus. Kohus ei tuvastanud lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumist asja eelneval menetlemisel. Kohus tunnistas M. K. süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust. M. K. lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. M. K. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kriminaalasja ümber vaadata auto ärandamisega seotud faktis.
22. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
23. aprilli
24. a määrusega jäeti M. K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohtunik põhistas kaebuse läbivaatamata jätmist sellega, et vastavalt AKKS §-le 369 on lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks üksnes lihtmenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumine, mis takistas või võis takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Kuna M. K. apellatsioonkaebuses selliseid rikkumisi ei käsitleta, puudub õiguslik alus tema kaebuse menetlemiseks ringkonnakohtus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
25. Süüdimõistetu M. K. esitas eeltoodud määruse peale erikaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab oma süüd auto ärandamises ja lõhkumises. Väidetavalt ei selgitatud talle uue karistusseadustiku järgi esitatud süüdistuse sisu ning kui seda oleks tehtud, oleks ta lihtmenetlusest keeldunud.
26. M. K. kaitsja palus Viru Ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alust ei ole. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
28. aprilli
29. a määrus tuleb tühistada ja M. K. asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
30. AKKS § 5 lg 3 sätestab, et lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus esitada apellatsioonkaebus ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Sama seadustiku paragrahv 369 kohaselt saab üksnes nimetatud rikkumise tuvastamine olla lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu kohtuniku viide nimetatud sättele on põhjendatud.
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole nõus määruses sisalduva järeldusega, et kuna M. K. ei viita oma apellatsioonkaebuses lihtmenetluse normide rikkumisele, siis tuleb jätta see läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium rõhutab, et lihtmenetluse spetsiifikat arvesse võttes peavad kohtud hoolikalt jälgima, et oleks tagatud kohtualuse edasikaebeõigus kõrgemalseisvale kohtule seaduses ettenähtud tingimustel. Selleks peab ringkonnakohtu kohtunik lihtmenetluse asja ettevalmistamisel vastavalt AKKS § 361 lg-le 2 esmalt kontrollima, kas esitatud apellatsioonkaebus vastab sama seadustiku paragrahvile 8, mis sätestab apellatsioonkaebusele või -protestile ja nende lisadele esitatavad nõuded. Kui kaebus neile nõuetele ei vasta, peab kohtunik AKKS § 362 lg 3 sätete kohaselt määrama apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis kui apellant kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ei täida, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.
32. Kõnesolevas asjas esitas algharidusega M. K. ringkonnakohtule juriidiliselt ebakorrektse avalduse, mis ilmselgelt ei vasta ei sisult ega vormilt AKKS § 8 ja § 5 lg 3 nõuetele. Jättes lihtmenetluses puudulikult vormistatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, selgitamata seejuures apellandile kaebuses esinevaid puudusi ning nõudmata nende kõrvaldamist, tegi ringkonnakohtu kohtunik lahendi, mis on vastuolus AKKS § 362 lg 3 sätetega.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ning §-st 77 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris