← Eesti

3-3-1-53-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-53-03

  1. juuni 2003 Eesistuja Hele-Kai Remmel, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Udo Haarmanni ja Kalju Jõgi kaebus Tallinna Maa-ameti toimingu peale Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/28/03 Udo Haarmanni ja Kalju Jõgi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Udo Haarmanni ja Kalju Jõgi kassatsioonkaebus osaliselt.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus haldusasjas nr 3-187/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus haldusasjas nr 2-3/28/
  11. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  13. märtsi
  14. a otsusega nr 2150 loeti Tallinnas Vana-Posti t 7 asuvad ehitised ja krunt omandireformi objektideks ja tunnistati selle vara suhtes õigustatud subjektideks Udo Haarmann ja Astrid-Urve Jõgi, kumbki 1/2 mõttelises osas. U. Haarmann ja A.U. Jõgi taotlesid nimetatud vara tagastamist. Tallinna Linnavalitsuse
  15. novembri
  16. a korraldusega nr 3115-k otsustati Vana-Posti t 7 asuvad ehitised ORAS § 12 lg 3 p 2 ja § 13 lg 1 alusel kompenseerida.
  17. Omandireformi õigustatud subjektide avalduste alusel tellis Tallinna Omandireformi Amet eksperthinnangu. OÜ Esten
  18. juuni
  19. a ekspertarvamuses leiti, et Vana-Posti t 7 asuvad ehitised on säilinud individualiseeritaval kujul ning kuuluvad tagastamisele 58% ulatuses. Eksperthinnangule tuginedes tunnistas Tallinna Linnavalitsus
  20. juuli
  21. a korraldusega nr 4736-k oma
  22. novembri
  23. a korralduse nr 3115-k kehtetuks. OÜ Kinnisvaramaailm, kes oli omandanud Vana-Posti t 7 asuvad ehitised, vaidlustas Tallinna Linnavalitsuse
  24. juuli
  25. a korralduse nr 4736-k. Tallinna Omandireformi Ameti ekspertkomisjon jättis
  26. detsembril 1998 OÜ Esten eksperthinnangu kinnitamata. Seejärel tellis linnavalitsus ekspertarvamuse OÜ H. Uuetalu eksperdilt N. Braunilt. Viimase poolt
  27. a märtsis antud ekspertarvamuses leiti, et nimetatud ehitiste väärtus on parenduste ja uuenduste tõttu kasvanud üle 3/4 ja seetõttu ei ole need säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Nimetatud ekspertarvamusele tuginedes jättis Tallinna Linnavalitsus
  28. aprilli
  29. a korraldusega nr 2982-k Vana-Posti t 7 asuvad hooned tagastamata.
  30. Tallinna Halduskohtu
  31. jaanuari
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-478/2000 rahuldati U. Haarmanni ja A.-U. Jõgi kaebus ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
  33. aprilli
  34. a korraldus nr 2982-k seadusevastaseks põhjusel, et korralduse aluseks olnud eksperthinnang ei vastanud kehtestatud nõuetele. Tallinna Ringkonnakohtu
  35. aprilli
  36. a otsusega haldusasjas nr II3/154/2001 tühistati halduskohtu otsus menetlusnormide rikkumise tõttu ja asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks muuhulgas põhjendusega, et kohus polnud andnud hinnangut kohtu määruse alusel
  37. detsembril
  38. a koostatud eksperthinnangule nr B098/
  39. Nimetatud ekspertiis oli läbi viidud ORAS § 12 lg 8 enne
  40. märtsi 1997 kehtinud redaktsioonist ja metoodikast lähtudes ning selles leiti, et taotletav vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
  41. Tallinna Linnavalitsuse
  42. juuni
  43. a korraldusega nr 2605-k tunnistati
  44. aprilli
  45. a korraldus nr 2982-k kehtetuks põhjusel, et see oli vastuolus Vabariigi Valitsuse
  46. novembri
  47. a määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktidega 4 ja
  48. Kuna vaidlustatud korraldus oli kehtetuks tunnistatud, siis lõpetas Tallinna Halduskohus
  49. oktoobri
  50. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-1172/
  52. Tallinna Maa-amet tellis
  53. augustil
  54. a sõlmitud tööettevõtu lepinguga ekspert N. Braunilt Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks ekspertarvamuse, mille koostamisel paluti aluseks võtta ORAS enne
  55. märtsi 1997 kehtinud redaktsioon. Õigustatud subjektid esitasid Tallinna Maa-ametile taotluse, et ekspertiisi läbiviimisel antaks hinnang Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta ka ORAS § 12 lg 8 p-de 1 ja 2
  56. mail 2000 vastu võetud redaktsioonis kehtestatud kriteeriumide järgi. Tallinna Maa-amet keeldus
  57. septembri 2001 kirjaga nr 6-8/4772 seda tegemast.
  58. U. Haarmann ja K. Jõgi esitasid
  59. septembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Tallinna Maa-ametit määrama ehitustehniline ekspertiis Vana-Posti t 7 asuva ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks ka ORAS § 12 lg 8 p-de 1 ja 2 järgi
  60. mail 2000 vastu võetud redaktsioonist lähtuvalt. Kaebajad leidsid, et Tallinna Maa-ameti keeldumine on õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi
  61. juuni
  62. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-30-00, milles asuti seisukohale, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan oli teinud sisulise otsuse ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta enne
  63. märtsi 1997 ja see otsus on mingil põhjusel tühistatud, siis tuleb lähtuda põhimõttest, et kui ehitis ei ole seaduse varem kehtinud redaktsiooni järgi säilinud endisel individualiseeritaval kujul, siis tuleb säilimist hinnata uues redaktsioonis kehtestatud kriteeriumide järgi.
  64. Tallinna Halduskohtu
  65. jaanuari
  66. a otsusega rahuldati kaebus ja kohustati Tallinna Maaametit määrama ehitustehniline ekspertiis Vana-Posti t 7 asuva hoone endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks vastavalt kaebajate taotlusele, s.t juhindudes ORAS § 12 lg 8 p-dest 1 ja 2
  67. mail 2000 kehtestatud redaktsioonist. Halduskohus leidis, et antud juhtumil ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorgan enne
  68. märtsi 1997 teinud otsust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või mittetagastamise kohta, mistõttu tuleb selle vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamisel juhinduda
  69. mail 2000 kehtestatud ORAS § 12 lg 8 p 1 ja 2 redaktsioonist ning Vabariigi Valitsuse
  70. novembri
  71. a määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" sätetest. Maa-ametil puudub õiguslik alus ehitusekspertiisi määramisel mitte lähtuda kehtivast seadusandlusest, sest ekspertiisi tellimise ajal kehtis seadus redaktsioonis, mis on õigustatud subjektidele soodsam, nagu kinnitas kohtus nende volitatud esindaja.
  72. Tallinna Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta U. Haarmanni ja K. Jõgi kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldas ebaõigesti seadust.
  73. Tallinna Ringkonnakohtu
  74. märtsi
  75. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti U. Haarmanni ja K. Jõgi kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi seisukohaga, et vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Ringkonnakohus märkis, et sellest, millisel alusel eksperthinnang tellitakse, sõltub vaieldamatult väljaantava haldusakti sisu. Eksperthinnangu tellimine ebaõigetel või puudulikel alustel venitab haldusmenetlust. Kaebuse esitajatel on antud asjas kaebeõigus ja kaebus on lubatav. Ringkonnakohus leidis, et eelkõige tuleb selgitada, kas kohaliku omavalitsuse täitevorgan on teinud enne
  76. märtsi 1997 "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punktis 4 märgitud otsuse. Halduskohus leidis, et sellist otsust ei ole antud juhtumil tehtud. Ringkonnakohus aga nõustus apellandiga selles, et linnavalitsuse
  77. novembri
  78. a korraldusega nr 3115-k on sellesisuline otsus tehtud. Nimetatud korraldusega otsustati ehitised kompenseerida ja määrati õigustatud subjektidele kompensatsioon. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tulenevalt "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punktist 4 tuleb antud juhtumil Vana-Posti t 7 asuva hoone tagastamisel lähtuda vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kriteeriumidest, mis kehtisid enne
  79. märtsi
  80. Asjaolu, et linnavalitsuse
  81. novembri
  82. a korraldus nr 3115-k on tunnistatud kehtetuks ja vara tagastamise menetluses lõplik lahendus senini puudub, ei anna õigustatud subjektidele õigust nõuda taotletava vara säilimise hindamist uute kriteeriumide alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  83. U. Haarmann ja K. Jõgi esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kaebuse esitajate ja Tallinna Linnavalitsuse vahelises vaidluses on jõus olev Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  84. aprilli
  85. a otsus haldusasjas nr II-3/154/2001 ehitise säilimise metoodika kohta, millest tuleb antud juhtumil juhinduda. Kassaatorid väidavad, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Vabariigi Valitsuse
  86. novembri
  87. a määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkti
  88. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus vaidlustatud toimingu tegemise aja õiguse ja kohtupraktikaga. Ringkonnakohus tõlgendas Riigikohtu halduskolleegiumi
  89. juuni
  90. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-30-00 kaebuse esitajate õigusi piiravalt.
  91. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Linnavalitsus märgib, et eksperthinnang, kui see kinnitatakse ettenähtud korras, on üheks asjaoluks, mida koostoimes rea muude seaduses kindlaksmääratud asjaoludega arvestatakse õigusvastaselt võõrandatud ehitise tagastamise või mittetagastamise otsustamisel linnavalitsuse korraldusega, mille andmisel võtab linnavalitsus ühtlasi lõpliku seisukoha selle kohta, millisele ORAS redaktsioonile peab haldusakt tuginema. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  92. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
  93. märtsi
  94. a otsusega nr 2150 loeti Tallinnas Vana-Posti t 7 asuvad ehitised ja krunt omandireformi objektideks ja selle vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks U. Haarmann ja A.-U. Jõgi, kumbki 1/2 mõttelises osas. U. Haarmann ja A.-U. Jõgi taotlevad nimetatud vara tagastamist. Tallinna Linnavalitsus (maa-ameti juhataja isikus) tellis
  95. augustil 2001 sõlmitud tööettevõtu lepinguga nr 10 atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemise kohta lähtuvalt ORAS § 12 lg 8 enne
  96. märtsi 1997 kehtinud redaktsioonist. Linnavalitsus keeldus rahuldamast õigustatud subjektide taotlust, et ekspert annaks hinnangu Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta ka ORAS § 12 lg 8 p-de 1 ja 2 kehtivas redaktsioonis sätestatud kriteeriumide järgi.
  97. Vastavalt HKMS § 6 lg-tele 2 ja 3 võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Antud juhtumil on U. Haarmann ja A.-U. Jõgi esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse, milles on märgitud kaebajate taotlus järgmiselt: "Kohustada Tallinna Maa-ameti juhataja asetäitjat Eha Võrku määrama ehitustehniline ekspertiis Vana-Posti 7 hoone säilivuse endisel individualiseeritaval kujul ka Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 8 p-de 1 ja 2
  98. mai
  99. a seaduse (RT I 2000, 47, 2888) redaktsiooni järgi". Halduskohus peab alati kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste rikkumise olemasolu.
  100. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi
  101. lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
  102. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 5 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse
  103. veebruari
  104. a määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 24 sätestab, et vara tagastamine otsustatakse kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla- või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Nimetatud korra p 25 kehtestab, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida. Sama korra p 27 näeb ette, et kui valla- või linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva ametkondadevahelise metoodilise ekspertkomisjoni poolt atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 punktidele 1 ja 2 ning lõigetele 9 ja
  105. Ekspertiisi tellimisest teatab valla- või linnavalitsus õigustatud subjektile, ehitise valdajale, üürnikele ja rentnikele, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Eksperthinnangu kinnitab valla- või linnavalitsus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 28 sätestab, et vara loetakse individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see vastab Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lg-s 8 esitatud tingimustele. Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud, teeb valla- või linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse, viidates Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 ple 2 ning lg 8 sellekohasele punktile. Kui Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 9 alusel otsustatakse tagastada vara mõtteline osa, tehakse korraldus vara ülejäänud osa tagastamisest keeldumise kohta.
  106. Vastavalt ORAS § 12 lg-le 11 kehtestab ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse
  107. novembri
  108. a määrusega nr 220 on kinnitatud "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika". Enne seda kehtis keskkonnaministri
  109. märtsi
  110. a määrusega nr 16 kinnitatud "Metoodilised soovitused ekspertidele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks".
  111. Antud juhtumil on Tallinna Linnavalitsusel tekkinud kahtlus Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes ja seetõttu linnavalitsus otsustas läbi viia ehitusekspertiisi ning tellis atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. Ehitusekspertiisi määramine on menetlustoiming. Ekspertiisi määramine ei kujuta endast haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole ekspertiisi määramine eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusaktiks vara tagastamise menetluses on vara tagastamise korraldus.
  112. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. See põhimõte on sätestatud HMS §-s
  113. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus märkis otsuses õigesti, et menetlustoiminguid haldusakti andmisel ei saa reeglina iseseisvalt vaidlustada, kuid sellest reeglist on erandeid. Menetlustoiminguid saab iseseisvalt vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt saab viivituse korral esitada kohustamiskaebuse). Samuti saab menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Riigikohtu halduskolleegium asus
  114. veebruari
  115. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 seisukohale, et sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS §
  116. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RT III 2002, 7, 61).
  117. Käesolevas haldusasjas leidis halduskohus, et "Tallinna Maa-ametil puudub õiguslik alus mitte lähtuda kehtivast seadusandlusest ehitustehnilise ekspertiisi määramisel Vana-Posti 7 hoone säilivuse hindamise suhtes, lähtuvalt asjaolust, et vastustaja poolt ehitustehnilise ekspertiisi tellimise ajal 29.08.
  118. a kehtis ORAS § 12 lg 8 p 1 ja 2 uus redaktsioon, mis on õigustatud subjektidele soodsam, nagu kinnitas kohtus nende volitatud esindaja." Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga, et antud juhtumil ehitusekspertiisi määramine ja eksperthinnangu tellimine lähtuvalt ORAS redaktsioonist, mis kehtis enne
  119. märtsi 1997, ei saa iseseisvalt rikkuda kaebuse esitajate õigusi või vabadusi, sest see ei too iseenesest kaasa kaebuse esitajatele õiguslikke tagajärgi. Halduskohtus ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada kohaliku omavalitsuse täitevorgani menetlustoimingut - ehitusekspertiisi määramist - ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. Tagastamismenetluse praeguses staadiumis ei ole õigustatud eelhinnangu andmine sellele, millisest ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist peab kohaliku omavalitsuse täitevorgan Vana-Posti t 7 asuvate ehitiste tagastamismenetluses lähtuma.
  120. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  121. jaanuari
  122. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, RT III 2001, 5, 50;
  123. jaanuari
  124. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6500, RT 2001, 5, 51;
  125. mai
  126. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99, RT III 1999, 18, 173).
  127. Eeltoodu põhjal tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta U. Haarmanni ja K. Jõgi kaebus rahuldamata. Indrek Koolmeister, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.