Obsah (6)

§ 64§ 65§ 69§ 5§ 73§ 74

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-84-03 Otsuse kuupäev 17. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi S.A. süüdistusasi KrK

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti kuus kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel Kr

K § 41 sätteid kohaldades suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. aasta otsusega mõistetud ärakandmata nelja kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti S.A-le kaheksa kuud vangistust.

§ 69

alusel asendati kaheksakuuline vangistus üldkasuliku tööga selliselt, et ühele vangistuse päevale vastab neli tundi üldkasulikku tööd, s.o kokku üheksasada kuuskümmend tundi tähtajaga 24 kuud, s.o kuni 17. detsembrini 2004. a, millise aja jooksul S.A. kohustati järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti riigiprokurör, kes palus tühistada maakohtu otsuse S.Ale mõistetud kaheksakuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga ja saata S.A. talle mõistetud karistust kandma.
2. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsus

§ 69alusel S.A.

ärakandmisele kuuluva liitkaristuse asendamises üldkasuliku tööga. 3.

1. Ringkonnakohus märkis, et S.A. pani kuriteod toime katseajal. KrK § 47 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus talle karistuse vastavalt KrK §-le 41, see tähendab, liidab karistused kas täielikult või osaliselt. Kuna S.A. rikkus KrK § 47 lg 1 kehtestatud tingimust, millisel juhul karistust täitmisele ei pöörata, tulnuks talle Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega mõistetud neljakuuline karistus, liidetuna osaliselt või täielikult uue, kuuekuulise karistusega, pöörata täitmisele. Sama põhimõtte on kehtestanud ka

§-d 73 ja 74. Ringkonnakohus osutas, et

§-d 73 lg 5 ja 74 lg 6 lubavad kohtul kaaluda, kas pöörata karistust täitmisele või mitte, üksnes juhul, kui katseajal on ettevaatamatusest toime pandud uus kuritegu, mille eest mõistetakse karistuseks vangistus. Kuid ka sellises olukorras pole kohtule antud õigust karistuse asendamiseks. Karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on võimaldada süüdimõistetul teatud tingimustel vältida karistuse reaalse kandmisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kui süüdimõistetu neid tingimusi ei täida (näiteks paneb toime uue tahtliku kuriteo), siis nõuavad juba õiguskorra kaitsmise huvid, et selline isik peab arvestama karistusega kaasnevate kahjulike tagajärgedega. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusest tingimisi vabastamise eesmärki võimalik saavutada, kui katseaja kestel toimepandud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena mõistetud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S.A. kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a otsuse S.A-le mõistetud karistuse osas ja jätta jõusse Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega mõistetud karistus. Kaitsja leiab, et tulenevalt

§ 5

lg-st 2 ja

RS §-st 3 kohaldas Tartu Maakohus

1. detsembri
2. a otsuses karistuse mõistmisel õigesti

§ 69sätteid.

Seda seisukohta kinnitab kaitsja arvates juba

§ 69

eesmärk - vähendada vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa riigi karistuspoliitikas; samuti asjaolu, et üldkasuliku töö kohaldamise alused sätestatakse seaduses formaalselt. Karistusõiguse teoorias rõhutatakse vajadust kaaluda üldkasuliku töö kohaldamist alla üheaastase vangistuse korral. Kaitsja märgib, et S.A. on andnud nõusoleku kohaldada tema suhtes üldkasulikku tööd. S.A. suhtes tuleks kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd ka sellepärast, et ta saaks jätkata oma õpinguid X-ülikoolis ja töötamist. Üldkasuliku töö kohaldamine pole käesoleval juhul välistatud ka seetõttu, et S.A. pole toime pannud seksuaalkuritegu ega vägivallakuritegu. Kaitsja leiab veel, et tulenevalt

§-st 69 ei tohi üldkasuliku töö kohaldamisest loobumise aluseks olla isiku varasem kriminaalkaristus.

1. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
3. Riigikohus märgib, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Samas ei tähenda eeltoodu, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalused oleksid piiramatud. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks tulenevad esmased raamid

§ 69

lg-st 1, mille kohaselt saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust ja selle kohaldamiseks on vajalik süüdimõistetu nõusolek. Kuid arvestada tuleb ka teisi seaduses sätestatud piiranguid. Üheks selliseks piiranguks on vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal tahtliku kuriteo toimepanemine.

§ 73

lg 4 sätestab, et isikule mõistetud karistus, millest ta

§ 73

lg 1 alusel on vabastatud, pööratakse täitmisele, kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo.

§ 74

lg 5 kohaselt pööratakse täitmisele isikule mõistetud karistus, millest ta

§ 74

lg 1 alusel on vabastatud, kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Karistuse täitmisele pööramisel tuleb asuda reaalselt ellu viima kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvat ning järelikult ei saa enam tõusetuda küsimust karistuse asendamisest. Kohus, kes mõistab isikule liitkaristust kohtuotsuste või kuritegude kogumi eest, ei saa talle liidetava karistusega mõistetud vangistust (nii tingimisi kui reaalset) asendada üldkasuliku tööga ka seetõttu, et sellega muudetaks teise kohtu seadusjõus lahendit, millest tuleneb, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

1. Kaitsja väite osas, et kuna Karistusseadustik näeb erinevalt Kriminaalkoodeksist ette võimaluse asendada vangistuse üldkasuliku tööga, siis on käesoleval juhul Karistusseadustik Kriminaalkoodeksiga võrreldes isiku olukorda leevendav seadus, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalkoodeksi § 47 lg 7 sätestas, et kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. Selle sätte selgituseks on Riigikohus D kaasuses märkinud, et "tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-96, RT III 1996, 16, 226). Analoogilise regulatsiooni kehtestavad

§ 73lg 4 ja § 74 lg 5.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a kohtuotsuse muutmata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar