← Eesti

3-1-1-82-03

RIIGIKOUHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-82-03 Otsuse kuupäev 20. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi K

§ 76

lg 3 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-64-2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Andres Ülviste, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  3. juuni
  4. a Istungil osalenud isikud T.V. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, K.R. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a kohtuotsus T.V. ja K.R. süüdistusasjas KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

  1. Kassatsioonprotest rahuldada.
  2. Välja mõista K.R-lt riigieelarve tuludesse 1457 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.
  3. Välja mõista T.V-lt riigieelarve tuludesse 1457 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. T.V. ja K.R. anti KrK §

§ 76

lg 3 p 2 järgi kohtu alla süüdistatutena selles, et nad grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga püüdsid ajavahemikul

  1. a veebruarist kuni
  2. aprillini toimetada üle Eesti Vabariigi tollipiiri ja tollikontrolli eest varjatuna suures koguses narkootilist ainet - umbes 70 grammi kokaiini. Kokaiin oli peidetud DHL-i postipakki.
  3. a veebruaris leppis T.V. eeluurimisel tuvastamata isikuga kokku, et korraldab selle isiku poolt saadetava narkootikumi vastuvõtmise ja edasiandmise. Seejärel leppis T.V. kokku K.R-ga, et viimane leiab Eestis inimese, kelle nimele tuvastamata isik saadab DHL-i postipaki koos narkootikumiga.
  4. a märtsis teatas K.R. T.V-le, et leidis vastava inimese, kelleks oli S.P..
  5. märtsil
  6. a viis eeluurimisel tuvastamata isik umbes 70 grammi postipakki peidetud kokaiini Kolumbias Bogota linnas asuvasse DHL-i kontorisse. Postipaki kohta vormistati saateleht nr
  7. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest
  8. märtsil
  9. a pidas Kolumbia politsei saadetise kinni. Sellest said teada ka Eesti ametivõimud. Keskkriminaalpolitsei võttis seejärel tarvitusele abinõud paki Eestis vastu võtma pidanud isikute tuvastamiseks ja valmistas ette postipaki koos vajalike saatedokumentidega.
  10. aprillil
  11. a võttis S.P. DHL-i kontorist paki välja ja viis selle järgmisel päeval K.R. kätte. K.R. läks pakiga korterisse, kus ta politseitöötajate poolt kinni peeti. Samas tabati ka T.V.
  12. Tallinna Linnakohtu
  13. mai
  14. a otsusega mõisteti T.V. ja K.R. süüdistuses KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega tunnistati tagaselja süüdi J.K., kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Kohtuotsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti T.V. ja K.R. õigeksmõistmise osas KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Selle kohtuotsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Andres Ülviste, kes taotles nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused T.V. ja K.R. õigeksmõistmise osas KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Kohtuotsused tühistati kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et süüdistuses kirjeldatud T.V. ja K.R. tegevus on soodusolukorra loomine KrK § 17 lg 6 mõttes. Kohtualuste tegevus tugevdas ja kindlustas täideviija tahtlust ja see ongi hinnatav kuriteo toimepanemisele intellektuaalse kaasaaitamisena. Veel märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kriminaalasja uuel lahendamisel tuleb kohtul anda asjakohane hinnang ka menetlusõiguslikele aspektidele, millest oluliselt oleneb kohtualuste kriminaalõiguslik kohtlemine. 5. Kriminaalasja uue arutamise käigus ühendas Tallinna Linnakohus sellega veel kolm kriminaalasja K.R. süüdistuses. Neist kaks süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi ja üks KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 2025 lg 1 järgi. 6. Tallinna Linnakohtu 11. detsembri 2002. a otsusega mõisteti T.V. ja K.R. süüdistuses KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi uuesti õigeks.

Motiveerides õigeksmõistvat kohtuotsust, märkis kohus, et kriminaalasja menetlemisel on rikutud Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 1 nõudeid, sest DHL-i töötaja J.O. kaasati jälituse erandtoimingusse Tallinna Halduskohtu loata. Samuti ei ole tõendatud, et Bogotas kinni peetud ümbrikust leitud aine oli kokaiin. Sama kohtuotsusega tunnistati K.R. süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati kolme aasta vangistusega. Samuti tunnistati K.R. süüdi § 204 lg 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K.R. lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat neli kuud vangistust. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 11. detsembri 2002. a määrusega lõpetati menetlus K.R. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi KarSRS § 3 lg 6 alusel. 7. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör Lavly Lepp apellatsioonprotesti, milles palus linnakohtu otsuse tühistada AKKS § 31 p-des 1, 2 ja 4 toodud alustel ja tunnistada T.V. ja K.R. süüdi ning karistada neid narkootilise aine salakaubaveole kaasaaitamise eest KrK §

§ 76lg 3 p 2 järgi.

K.R. palus apellatsioonkaebuses end karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Kaebust põhjendas ta perekondliku olukorraga ja asjaoluga, et kuritegude toimepanemisest on möödunud hulk aega, mille kestel ta ei ole enam õiguserikkumisi toime pannud.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata, apellatsioonprotest ja -kaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium ei nõustunud küll linnakohtu õigeksmõistva otsuse motiividega, kuid leidis siiski, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kohtualused ootasid DHL-i vahendusel saadetist narkootilise ainega või et nad oleks kaasa aidanud keelatud aine salakaubaveole. Selle kinnituseks viitas kohus asjaolule, et S.P-le väljastatud pakiga käis kaasas saatedokument nr 6535924964, mille lähetajaks oli J.C. ja adressaadiks oli märgitud S.R.. Samas osutas kriminaalkolleegium, et identset numbrit kannab veel teinegi saatedokument, mis oli väljastatud DHL Eesti palvel ja mille lähetajaks oli keegi R.A., ning aadressiks oli märgitud Togo Vabariik Aafrikas. Kokaiin leiti seejuures just sellest teisest pakist. Kriminaalkolleegiumi arvates jäi olemasolevate tõendite pinnalt arusaamatuks, milles seisneb seos Togo Vabariiki adresseeritud ja S.P-le väljastatud saadetise vahel. Kohus märkis, et "Segadus postisaadetise firma töös (sama asutuse poolt väljastatud kaks sama numbrit kandvat ja sisult täiesti erinevat dokumenti) on alusetult üle kantud kohtualustele". Ringkonnakohus tuvastas, et S.P-le väljastatud pakiga kaasas käinud dokument oli võltsitud. Kohtukolleegium ei arvestanud kohtualuste poolt eeluurimisel antud süüd kinnitavate ütlustega, sest need ei haakunud teiste kriminaalasjas olevate tõenditega ja kohtualused on nendest ütlustest loobunud. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa tugineda vastuolulistel tõenditel ja tõendites olevad kahtlused tuleb õigusemõistmise ühe põhiprintsiibi kohaselt tõlgendada kohtualuste kasuks. Erinevalt linnakohtust leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et DHL Eesti töötajate tegevus postisaadetiste liikumise jälgimisel polnud vastuolus Jälitustegevuse seadusega ja oli kooskõlas Tolliseaduse §-ga
  4. ASJAOSALISTE PÕHEJDNUSED RIIGIKOHTUS
  5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsuse peale esitas riigiprokurör Andres Ülviste kassatsioonprotesti, milles ta taotleb linna- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 9.1 Kassaatori arvates on ringkonnakohus motiveerimatult jätnud kõrvale tunnistaja J.O. ütlused, kes on selgitanud kohtualustele inkrimineeritava salakaubaveo skeemi. Kõnealuse tunnistaja ütlustest nähtub, et Bogota DHL-st saadetud saatelehe ja Eesti DHL-i kontorisse faksitud sama numbriga saatelehe näol ei ole tegemist mitte kahe erineva saatelehega, vaid sama saatelehe erinevate koopiatega, millest üks on võltsitud adressaadi ja saatja osas. Kassaatori kinnitusel kuulubki erinevus kahe saatelehe vahel narkosalakaubaveo skeemi juurde. Kohus on tõendite arvestamata jätmisega tekkinud arusaamatuse tõttu teinud alusetult õigeksmõistva otsuse. Prokurör leiab, et tõendite mittekäsitlemisest tulenev arusaamatus ei saa olla õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks. Kohtualuste eeluurimisel antud ütluste, tunnistajate S.P. ja J.O. ütluste ning kriminaalasjas olevate kirjalike tõendite analüüsimine kogumis võimaldanuks kohtukolleegiumil tekkinud kahtlused kõrvaldada. Prokurör leiab, et oluliste tõendite motiveerimatult kõrvalejätmine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt oluline kriminaalmenetluse seaduse rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
  8. Riigikohtu istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist. Kaitsjad vaidlesid kassatsioonprotestile vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist ning ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Kriminaalmenetluse koodeksi § 50 kohaselt peab kohus seadusest juhindudes hindama kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas peab kohus KrMK § 274 p 4 kohaselt ära näitama, millistel kaalutlustel kohus loeb mitteusaldusväärseteks tõendid, millel põhines süüdistus. Seejuures tuleb silmas pidada, et kohtualuse kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused.
  10. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi
  12. a kohtuotsuses on märgitud, et linnakohus mõistis kohtualused õigeks teistel motiividel ja ringkonnakohtu otsuses esitatud motivatsioon ei olnud linnakohtus kohtualuste õigeksmõistmise aluseks. Samas ei ole ringkonnakohtu otsusest võimalik aru saada, kas ringkonnakohus luges linnakohtu põhjendused õigeteks või mitte, v.a see, et DHL Eesti töötajate tegevus postisaadetiste jälgimisel polnud vastuolus Jälitustegevuse seadusega. Järeldust, et DHL-i töötajate tegevus vastas Jälitustegevuse seadusele ei ole ringkonnakohus motiveerinud.
  13. Ringkonnakohus on otsuses toonud ära kohtualuste eeluurimisel ja kohtus antud vastuolulised ütlused. Pärast kohtualuste ütluste refereeringut on kolleegium esitanud oma arvamuse, et asjas puuduvad ühesuguselt ja usaldusväärselt hinnatavad tõendid selle kohta, et kohtualused ootasid DHL vahendusel saadetist narkootilise ainega ning et nad oma käitumisega tegid kõik endast oleneva, et aidata kaasa keelatud kauba salakaubaveole. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, mille põhjal selline järeldus on tehtud. Samuti on kohtukolleegium jätnud esitamata motiivid ja tõendid selle kohta, miks ta luges kohtualuste kohtus antud ütlused usaldusväärseteks ja eeluurimisel antud ütlused mitteusaldusväärseteks. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohtualuste ütlusi oleks hinnatud kooskõlas KrMK § 50 nõuetega kogumis kõigi teiste kogutud ja kohtus uuritud tõenditega, sh tunnistaja S.P. ütlustega ja tema poolt uurijale esitatud märkmepaberiga saadetise numbri, saatja nime jt andmetega; tunnistajate J.O. ja A.P. ütlustega ning saatedokumendiga nr 6535924964 ja selle võltsinguga. Kohtuotsuses ei ole ka motiive, mis selgitaksid, millest tuleneb suurel hulgal kokkulangevusi kohtualuste eeluurimisel antud ütluste ja teiste eespool nimetatud tõendite vahel (isegi saatedokumendi number ja kohtu poolt võltsituks loetud saatedokumendi sisu osas) juhul, kui tõesed on üksnes kohtualuste kohtus antud ütlused.
  14. Ringkonnakohtu otsuses esineb sisuline vastuolu tuvastatud faktiliste asjaolude osas. Nii on kohtukolleegium leidnud, et saatedokumendi nr 6535924964 koopia (tl 8) on võltsitud ja tegelikkusele vastab sama numbriga dokumendi koopia, mis asub toimikulehel 15, sest sellel ei esine ülekirjutusi. Samas on kohtukolleegium leidnud, et DHL töös esineb segadus, kuna on väljastatud kaks sama numbrit kandvat ja sisult täiesti erinevat dokumenti. Saatedokumendi erinevate koopiate olemasolu põhjusi ja vajadust on selgitanud tunnistaja J.O., kuid neid ütlusi ringkonnakohus teiste tõenditega kogumis hinnanud ei ole, vaid on need motiveerimatult kõrvale jätnud.
  15. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab käesolevas asjas vajalikuks tunnistada AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka KrMK § 50 nõuete rikkumine, mis seisneb kohtualuste kohtus antud ütluste hindamises lahus teistest tõenditest.
  16. Kohtulike tõendite hindamisel kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ei saa lugeda põhjendatuks ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, et asjas esinevad kõrvaldamatud kahtlused, mis tuleb tõlgendada kohtualuste kasuks.
  17. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, mis ainet ja kui palju avastati postisaadetiste ülevaatuse käigus Kolumbias. Linnakohtu otsuse kohaselt ei ole kindel, et avastatud aine oli kokaiin, sest asjas puudub eksperdiarvamus. Nendel asjaoludel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et tõendeid, mis sisaldavad andmeid süüdistuses toodud numbrit kandva saatedokumendiga postisaadetise kohta Kolumbias tuleb samuti hinnata kogumis kõigi teiste asjas kogutud tõenditega, sh kohtualuste ja tunnistajate ütlustega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. aprilli
  19. a kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-51-02 on selgitatud, et KrMK § 58 lg 2 kohaselt on ekspertiis kohustuslik surma põhjuste ja kehavigastuste iseloomu tuvastamiseks, isiku psüühilise seisundi kindlakstegemiseks ja vanuse tuvastamiseks. Narkootiliste, psühhotroopsete või muu aine identifitseerimise vajadus ei ole selline asjaolu, mis tingiks kohustuslikult ekspertiisi. KrMK § 59 lg 4 kohaselt ei ole ka eksperdiarvamus kohtule kohustuslik, kuid sellega mittenõustumine peab olema määruses või kohtuotsuses motiveeritud. Seega võib kriminaalasjas üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Küll aga leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et juhtudel, kui teistest tõenditest ei piisa, võib narkootiliste või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik. Ühelgi juhul - olenemata eksperdiarvamuse olemasolust või selle puudumisest - ei ole kohus õigustatud jätma kõrvale teisi asjas kogutud tõendeid neile hinnangut andmata ja oma otsustust motiveerimata (RT III 2002, 14, 158).
  20. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 39 lg 3 p-st 7 ja lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tuleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  21. märtsi
  22. a kohtuotsus T.V. ja K.R. süüdistusasjas KrK §

§ 76

lg 3 p 2 järgi tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule, sest toodud puudused on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Vajadusel võib ringkonnakohus vahetult kontrollida ka esimese astme kohtus juba uuritud tõendeid. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.