← Eesti

3-3-1-7-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-7-03 Otsuse kuupäev

  1. august 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus AS Ramsun kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  2. märtsi
  3. a ettekirjutuse nr 10-13/461 tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/219/2002 AS Ramsun kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. veebruar 2003 Kohtuistungil osalenud isikud AS Ramsun esindajad juhatuse liige Ljudmilla Rafalskaja ja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja Ahto Siht Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada AS Ramsun kassatsioonkaebus osaliselt.
  8. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsust haldusasjas nr 2-3/219/2002 ja tühistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  11. märtsi
  12. a ettekirjutus nr 10-13/461 intresside nõude osas kuni
  13. juulini
  14. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  15. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas
  17. märtsi
  18. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu
  19. aasta eest 676 772 krooni ja
  20. aasta eest 572 543 krooni ning sellelt maksuvõlalt intressi. AS Ramsun deklareeris saadud tulu vähem
  21. a summas 2 602 968,10 krooni ja
  22. a summas 2 202 089,70 krooni. Aktsiaseltsi Ramsun kalapüügilaevad tarnisid Rootsi firmadele kala rohkem, kui kajastati AS Ramsun raamatupidamises. Ettekirjutuses märgiti, et tarnitud kala eest tasuti nii pangaülekannetega kui ka sularahas laevade kaptenitele. Pangaülekannetega tasutud summad on kooskõlas AS Ramsun raamatupidamise andmetega, aga sissetulekud sularahas on raamatupidamises kajastatud osaliselt.
  23. AS Ramsun esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes ettekirjutuse tühistamist ja haldusakti tagasitäitmist. Viimane nõue tulenes asjaolust, et ettekirjutus oli osaliselt täidetud. Kaebaja väitis, et ettekirjutus on arusaamatu ja kontrollimatu. Selgusetu on, miks maksuhaldur peab õigeks just Rootsi maksuameti andmeid. AS Ramsun raamatupidamise ja Rootsi maksuametilt saadud dokumentide erinevus on tingitud asjaolust, et viimastes on kajastatud nii püütud kala ost kui ka teenus - kala rappimine, kalamarja ja -maksa eraldamine ning nende müük. Teenuse osutamise tehingutes AS Ramsun ei osalenud ega olnud nendest tehingutest ka teadlik. Teenuse eest tasusid Rootsi firmad laevade kaptenitele sularahas. Saadud sularaha jagasid kaptenid meeskonnaliikmete vahel oma äranägemise järgi. Maksuõiguses ei ole kaptenite selline tegevus kvalifitseeritav AS Ramsun ettevõtluse ja tuluna, sest teenust osutati AS Ramsun teadmata ja ka tulu on saanud teised isikud.
  24. Tallinna Halduskohtu
  25. detsembri
  26. a otsusega haldusasjas nr 3-956/2001 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja ei ole esitanud ühtki sisulist argumenti ega vastuväidet selle kohta, miks maksuhaldur ei või Rootsi maksuametilt saadud dokumente käsitleda tõenditena Rootsi firmade ja AS Ramsun vahel toimunud majandustehingute tegeliku sisu ja mahu kohta. Nimetatud dokumendid sisaldavad Rootsi firmadele üleantud kala ja kalatoodete loetelusid, koguseid ja hindu. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebuse esitaja väide, et teenuse osutamise eest tasuti laevade kaptenitele, mitte aga Aktsiaseltsile Ramsun. Teenuse osutamisel tegutsesid laevade kaptenid AS Ramsun esindajatena.
  27. AS Ramsun palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et kohus on rikkunud menetlusnorme, sest kohtuotsuses on kaebaja väiteid ebaõigesti kajastatud. Tõendite hindamisel oli kohus pealiskaudne ega hinnanud kõiki tõendeid ning kohtu järeldused on vastuolulised.
  28. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  29. oktoobri
  30. a otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus on õige ning AS Ramsun apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ja vastastikuses seoses ega jätnud tähelepanuta ka kaebuse esitaja väiteid ja selgitusi. Võrreldi ja hinnati kahte tõendite gruppi maksumaksja poolt esitatud ja Rootsi maksuameti kaudu kogutud tõendeid. Usaldusväärseteks peeti Rootsi maksuameti kaudu kogutud tõendeid.
  31. AS Ramsun esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohtu halduskolleegiumi
  32. märtsi
  33. a määrusega peatati menetlus õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepaneku - viia Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega - menetlemise tulemuste selgumiseni. Riigikogu võttis
  34. juunil 2003 vastu Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse (TR I 2003, 48, 341), millega tunnistati Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kehtetuks alates
  35. aasta
  36. jaanuarist, s.o alates jõustumise päevast. Riigikohtu halduskolleegium uuendab seetõttu kassatsioonimenetluse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  37. AS Ramsun taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud tõendid osaliselt hindamata ja osa kohtu järeldusi on õiguslikult põhjendamata. Väidetavalt maksuvõlalt on intressid arvestatud õigusvastaselt, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  38. novembri
  39. a otsusega asjas nr 3-41-8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks.
  40. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maksuamet on seisukohal, et intressi arvestamise õiguslike aluste põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole iseseisvaks põhjuseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisel, sest kassaator ei ole intressi põhiseadusevastasusele viidanud Tallinna Halduskohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Tallinna Halduskohtu otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuses on veenvalt põhjendatud, miks tuleb pidada usaldusväärseteks Rootsi maksuametilt saadud dokumentaalseid tõendeid, mitte aga AS Ramsun seletust, et laevade kaptenid osutasid teenust iseseisvalt, mitte AS Ramsun esindajatena. Kassatsioonkaebuse see osa jääb rahuldamata.
  43. a
  44. veebruaril võttis Riigikogu vastu uue Maksukorralduse seaduse, mis jõustus sama aasta
  45. juulil. Selle seaduse § 163 lg 2 järgi tuli enne
  46. a
  47. juulit tekkinud maksuvõlalt arvestada kuni
  48. juulini 2002 intressi varem kehtinud Maksukorralduse seaduse alusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  49. novembri
  50. a otsusega asjas nr 3-4-1-802 tunnistati, et varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 oli põhiseadusevastane osas, mis nägi ette, et intressi määra kehtestab rahandusminister. Põhiseadusevastaseks tunnistati ka rahandusministri määrused, millega kehtestati intressi määr. Seega polnud enam õiguspärane ka uue Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kohaldamine, sest selles sättes viidatud regulatsioon oli tunnistatud põhiseadusevastaseks.
  51. a
  52. jaanuaril jõustunud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega muudeti Maksukorralduse seaduse § 163 lg-t 2 ja sõnastati see järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt: 1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 - 0,15 % päevas; 2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 % päevas; 3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 - 0,07 % päevas; 4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0,035 % päevas; 5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0,07 % päevas."
  53. juunil 2003 vastu võetud Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega tunnistati alates
  54. aasta
  55. jaanuarist, s.o päevast, millal see säte pidi jõustuma, põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks ka Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 uus redaktsioon. Veel täiendati viidatud paragrahvi lõikega
  56. Selles uues lõikes sätestati muuhulgas, et pärast
  57. aasta
  58. novembrit maksuhalduri poolt esitatud intressinõuded on käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest kehtetud. Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse tõlgendamisel toetub Riigikohtu halduskolleegium selle seaduse eelnõu seletuskirja III osas "Õiguslik mõju erinevatele isikute gruppidele" esitatud analüüsile.
  59. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  60. novembri
  61. a otsuse asjas nr 3-4-18-02 ja Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse alusel on Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti aktsiaseltsile Ramsun tehtud ettekirjutus intresside nõude osas kuni
  62. juulini 2002 õigusvastane. Lähtudes AS Ramsun kaebuse taotlusest, tuleb maksuameti ettekirjutus selles osas tühistada. Kui ettekirjutust on nimetatud osas täidetud, tuleb see tagasi täita. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.