Obsah (6)

§ 200§ 65§ 73§ 61§ 5§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-91-03 Otsuse kuupäev 28. august 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi J.A. süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-316-2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
3. august 2003 Istungil osalenud isikud J.A., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja seaduslik esindaja A.A., riigiprokurör Marge Püss ning tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus J.A. süüdistusasjas

§ 65

lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

1. Kassatsioonprotest rahuldada.
2. Välja mõista J.A-lt riigieelarve tuludesse 885 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tallinna Linnakohtu
4. märtsi
5. a otsusega tunnistati J.A. süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks.

Kohus suurendas J.A-le mõistetud karistust

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 30.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - üks aasta vangistust - võrra ja mõistis J.A-le liitkaristuseks neli aastat vangistust. J.A. tunnistati süüdi selles, et ta
2. septembril
3. a Tallinnas M tänaval koos I.P-ga võttis omastamise eesmärgil vägivalda kasutades J.K. rõivaste taskust ära erinevaid vallasasju koguväärtuses 202 krooni ja S.A. rõivaste taskust mobiiltelefoni koos kaardiga väärtuses 1700 krooni ning pani seega toime röövimise isikute grupi poolt. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka I.P., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust ega -protesti esitatud.
4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J.A. kaitsja Sergei Sedov, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist J.A-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja palus mõista kohtualusele kergem karistus, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega.
5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J.A-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Ringkonnakohus liitis J.A-le

§ 200lg 2 p 7 järgi mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 30.

(ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult 20.) oktoobri 2001. a otsusega mõistetud kuid ärakandmata karistuse osaliselt ja mõistis J.A-le liitkaristuseks kolm aastat ja ühe kuu vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tulenevalt

RS § 4 lg-st 1 ja

§ 73lg-st 4 pole võimalik J.A.

karistusest tingimisi vabastada. Samuti puuduvad õiguslikud alused J.A-le karistuse mõistmiseks alla sanktsioonis kehtestatud karistuse alammäära

§ 61alusel, sest asjas ei esine kuriteo toimepanemise erandlikke asjaolusid.

Ringkonnakohus pidas võimalikuks vähendada J.A-le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristust. Kohus märkis, et J.A-le mõisteti liitkaristus Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täies ulatuses liitmise teel. Kolleegium sedastas, et kuni
3. septembrini
4. a kehtinud KrK § 41 nägi ette ka karistuste osalise liitmise võimaluse. Kuna

§ 5

lg 2 kohaselt on seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud, pidas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võimalikuks mõista J.A-le karistuse kahe kohtuotsuse järgi

§ 65lg 2 alusel, liites kandmata karistuse mitte täielikult, vaid osaliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör A. Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist J.A-le

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb liitmise reeglid leida ajast, mil uus kuritegu toime pandi. Mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmisel olukorras, kus esimese kohtuotsusega on isikut karistatud Kriminaalkoodeksi järgi, teisega aga Karistusseadustiku kehtivusajal toimepandud teo eest, tuleks liitkaristus mõista Karistusseadustiku alusel. Kassaator märgib, et

§ 65

lg 2 kohaselt tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mistõttu KrK §-s 41 sätestatud karistuse osalise liitmise võimalus ei ole rakendatav. Prokurör on seisukohal, et

RS § 3 lg 4 kohaselt tuleb kohaldada KrK § 41 kui kohtualuse suhtes kergemat seadust üksnes siis, kui liitkaristus mõistetakse enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegude eest. Kassaator rõhutab, et kuna käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime pandud pärast Karistusseadustiku jõustumist, puudub võimalus karistuste osalise liitmise põhimõtte kohaldamiseks.

1. Kassatsioonprotestile esitas vastuväited J.A. kaitsja S. Sedov, kes palub jätta kassatsioonprotesti rahuldamata. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtul oli õigus J.A-le mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus osaliselt. Kaitsja märgib, et J.A. mõisteti Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega süüdi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks. KrK § 50 alusel vabastas linnakohus J.A. karistusest ja andis ta A.A. käendusele. Selle kohtuotsuse kuulutamisel selgitati J.A-le, et kui ta paneb käenduse ajal toime uue tahtliku kuriteo, peab kohus liitma kandmata karistuse uuele karistusele vastavalt KrK §-le 41 täielikult või osaliselt. Seetõttu teadis J.A., et kohus ei pea kandmata karistust liitma täielikult. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et J.A. pani uue kuriteo toime nädal aega pärast Karistusseadustiku jõustumist. Kaitsja arvates oleks kogu kandmata karistuse liitmine olnud õigustatud ainult sel juhul, kui J.A. oleks olnud karistusest vabastatud tingimisi KrK § 47 alusel ja kriminaalhooldaja oleks enne
4. septembrit
5. a selgitanud talle

§ 65lg 2 sisu.

Kaitsja märgib, et J.A. ei olnud allutatud kriminaalhooldaja kontrollile, vaid antud ema käendusele. Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et J.A. on kõigest 16-aastane ega ole kunagi varem kriminaalkaristust kandnud. Kaitsja arvates ei vasta reaalne nelja-aastane vangistus kuriteo raskusele ega süüdlase isikule.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist. Teised menetlusosalised vaidlesid kassatsioonprotestile vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. J.A. pani kuriteo toime
3. septembril
4. a, s.o pärast Karistusseadustiku jõustumist
5. septembril
6. a. Karistusseadustiku § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seaduse tagasiulatuva jõu (

§ 5

lg-d 2 ja 3) kohaldamise küsimus kerkib üksnes siis, kui pärast kuriteo toimepanemist muudetakse karistamise aluseks olevat seadust. Kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse moodustamiseks

§ 65lg 2 alusel (karistuste liitmiseks Kr

K § 41 järgi) peab olema täidetud kaks tingimust: 1) isikut on kohtuotsusega karistatud kuriteo toimepanemise eest; 2) pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb süüdimõistetu toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse. Lähtudes

§ 5

lg-st 1 ja nimetatud kahest tingimusest, tuleb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest. Seega tuleb J.A-le kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse moodustamisel lähtuda Karistusseadustikust. Pärast

1. septembrit
2. a ei ole Karistusseadustiku sätteid, mida kohaldati J.A. suhtes, muudetud ning seetõttu ei teki käesoleval juhul küsimust seaduse tagasiulatuva jõu mõjust. Üksnes juhul, kui uus kuritegu oleks olnud toime pandud enne
3. septembrit
4. a, tulnuks liitkaristuse moodustamisel tulenevalt

§ 5

lg-st 3 ja

RS § 3 lg-st 4 lähtuda KrK §-st 41, mis nägi ette ka karistuste osalise liitmise ja kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimaluse. 8. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Selles sättes puudub viide

§ 64lg-le 1.

Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust Karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe. Rakendades J.A. suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, kohaldas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ebaõigesti kriminaalseadust (

§ 5lg-d 1 ja 2 ning § 65 lg 2).

Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine on AKKS § 64 p 2 kohaselt kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. 9. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et eelmise kohtuotsuse kuulutamisel selgitati J.A-le, et uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral rakendatakse karistuste liitmisel tema suhtes KrK § 41 sätteid ning seetõttu oli ringkonnakohus õigustatud KrK §-st 41 lähtuvalt rakendama karistuste osalist liitmist. Vastavalt

RS § 4 lg-le 1 jätkatakse KrK § 50 järgi käendusele antud isiku suhtes kohtuotsuse täitmist kahe aasta jooksul, alates käendusele andmise päevast,

§ 73

lg-te 1 ja 4 järgi.

§ 73

lg 4 sätestab: kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka KrK § 41 võimaldas mitme kohtuotsuse järgi karistuste liitmisel varasema karistuse täielikku liitmist uuele karistusele. Karistuse kandmise, katseaja või käenduse ajal tahtlikult uue kuriteo toimepannud isikul ei olnud ka Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal õiguspärast ootust, et varasema karistuse ärakandmata osa liidetakse uuele karistusele üksnes osaliselt.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a kohtuotsus tuleb tühistada J.A-le liitkaristuse mõistmise osas. Selles osas tuleb kriminaalasi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris