← Eesti

3-3-1-59-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-59-03 Otsuse kuupäev

  1. september 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus AS K-Kondor kaebus Valga Maakonna Maksuameti
  2. märtsi
  3. a ettekirjutuse nr 4-05/255 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-198/2002 Valga Maksuameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. august 2003 Kohtuistungil osalenud isikud Valga Maksuameti esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti AS K-Kondor esindaja Kustas-Reedik Närska Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada Valga Maksuameti kassatsioonkaebus.
  8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. novembri
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-198/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  11. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Valga Maakonna Maksuamet kontrollis
  13. oktoobrist 2000 kuni
  14. veebruarini 2001 revisjoni käigus AS K-Kondor maksude tasumist
  15. a,
  16. a tulumaksu,
  17. a tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, töötasudelt kinni peetud tulumaksu ja
  18. a soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuamet tegi
  19. märtsil 2002 ettekirjutuse nr 4-05/255, millega määras aktsiaseltsile K-Kondor tasumisele kuuluva käibemaksu 64 664 krooni ja sellelt arvestatud intressi 33 239 krooni, tulumaksu 24 766 krooni ja sellelt arvestatud intressi 14 625 krooni ning kinni peetud tulumaksu 316 krooni.
  20. AS K-Kondor esitas
  21. märtsil 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Valga Maakonna Maksuameti ettekirjutuse tühistamist. Kaebuses väideti järgmist: 1) maksuamet rikkus MKS § 17 lg-t 21, saates kontrollakti tutvumiseks enne revisjoni lõpetamist; 2) ettekirjutuse p-s 1.1.1 märgitud kaebaja kahe veoki müügilt määratud käibemaks 9763 krooni tasuti riigieelarvesse juba enne kontrollakti koostamist; 3) ettekirjutuse punktis 1.1.2 märgitud kaupluse kaupade keskmise juurdehindluse põhjal käibe tuvastamine ja korrigeerimine
  22. a on vastuolus Maksukorralduse seadusega, mis ei anna maksuhaldurile õigust kaudse arvestuse teel maksu määramiseks; 4) ettekirjutuse punktis 1.2.1 märgitud käibemaks lepingutelt Valga Teedevalitsusega ja aktsiaseltsiga Someid on tasutud riigieelarvesse juba rohkem kui aasta tagasi; 5) maksuamet korrigeeris ebaõigesti ettekirjutuse punktis 1.2.2 märgitud käibemaksu arvestust kaupade ja teenuste osas, mis on soetatud AS K-Kondor ettevõtluse tarbeks; kuigi arved on esitatud OÜ K-Pärn nimele, saab KMS § 18 kohaselt käibemaksu tagasi arvestada; 6) ettekirjutuse punktis 2.1 toodud tulumaksu korrigeerimiseks puudub maksuametil seaduslik alus, sest määrates
  23. ja
  24. a eest tulumaksu Valgas, Vabaduse 9 asuva hoone maksumuse korrigeerimisega mittenõustumise tõttu, tegi maksuamet eraõiguslikule juriidilisele isikule kitsendusi, mida seadus ette ei näe; 7) maksuamet jättis ettekirjutuse punktis 3 tähelepanuta, et vähem arvestatud kinnipeetud tulumaks 316 krooni tasuti riigieelarvesse juba eriarvamuse esitamise ajaks.
  25. Tartu Halduskohtu
  26. mai
  27. a otsusega haldusasjas nr 3-84/2002 rahuldati AS K-Kondor kaebus osaliselt ja tühistati Valga Maksuameti ettekirjutuse järgmised punktid: p 1.1.1 käibemaks müügikäibes kajastamata autode müügi osas eraisikutele; p 1.2.1 ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvestamise osas; p 3 füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetava tulumaksu korrigeerimise osas. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et selles osas on ettekirjutus seaduslik. Ettekirjutuse p 1.2.1 osas -
  28. a käivet suurendati 147 941 krooni võrra, kuna
  29. a kasumiaruandes näidatud kaubakulu oli oluliselt suurem deklareeritud müügikäibest; ei olnud tõene, et kogu ostetud kaup müüdi 10% odavamalt; AS K-Kondor ei tõendanud, et määratud maks on vale; maksuhalduril on õigus matemaatilise arvestuse alusel olemasolevaid andmeid kasutades välja tuua maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksumaksja enda raamatupidamine ei taga kõiki maksustatava tulu määramiseks vajalikke andmeid. Ettekirjutuse p 1.2.2 osas leidis kohus, et AS K-Kondor arvas käibemaksu hulka ka OÜ K-Pärn nimele esitatud arvetel näidatud ostmisel tasumisele kuuluva käibemaksu, sest leidis, et ta tegeleb osaühingult Pärn renditud külalistemajas Säde oma ettevõtlusega, kuid AS K-Kondor ei muutunud rendilepingu alusel ega arvete tasumise tõttu kauba tellijaks; rendilepingu järgi tasub AS K-Kondor rendileandjale kommunaalteenuste (elekter, küte, prügivedu jm) eest osaühingule K-Pärn juhul, kui nende eest tasumine ei ole reguleeritud rentniku ja teenuste osutaja vahel sõlmitud otselepingutega. Viimast tehtud ei olnud. Ettekirjutuse p 2.1 osas leidis kohus, et AS K-Kondor hindas ümber oma põhivara Valgas, Vabaduse 9 Ärikeskuse, mille tulemusena põhivara väärtus tõusis ning amortisatsiooni kulud suurenesid; seepärast on õige ettekirjutuses märgitu, et põhivara ümberhindamise tulemusena saadud vara kõrgemat väärtust ei saa amortiseerida ega kuluks kanda, kuna põhivara ümberhindamise tulemusena saadud vara väärtus ei ole kulutus, ei olnud põhjendatud tuludeklaratsioonides tulude vähendamine juurdehindluse summalt arvestatud maksuamortisatsiooni võrra.
  30. AS K-Kondor esitas
  31. juunil 2002 apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tühistamata Valga Maksuameti ettekirjutus, ja uue otsuse tegemist, millega tühistatakse vaidlustatud ettekirjutus täielikult. Apellatsioonkaebuses väideti järgmist: 1) maksuamet suurendas seadusevastaselt AS K-Kondor kaupluse käivet
  32. a 147 941 krooni võrra; maksusumma määramiseks kaudsel meetodil ei ole maksuametil seaduslikku alust; 2) ettekirjutuse p 1.2.2 osas asus kohus ebaõigele seisukohale, et kauba ostjaks või tellijaks oli OÜ KPärn; AS K-Kondor arvestas käibemaksu maha seaduslikult; 3) ettevõtte tulumaksu kontrollimise osas
  33. ja
  34. a kohta viis maksuamet läbi seadusevastaselt, sest maksu saab määrata mitte enama kui kolme aasta möödumisel, arvates deklaratsiooni esitamise tähtajast, kuid ettekirjutuse tegemise ajaks oli
  35. a tulumaksu deklaratsiooni esitamise tähtajast möödunud rohkem kui kolm aastat.
  36. a tulumaksu korrigeerimisel viis maksuamet alusetult välja kasumiaruande arvestusest intressi kulu 31 078 krooni ja korrigeeris selle summa alusel tulumaksu arvestust; AS K-Kondor tegi tulumaksu arvestuse kooskõlas seadusega; ta tellis
  37. a Vabaduse 9 asuva hoone hindamise, sest hoone tegelik realiseerimismaksumus ületas kolm korda tema bilansilist väärtust.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. novembri
  40. a otsusega rahuldati AS K-Kondor apellatsioonkaebus osaliselt. Ringkonnakohus muutis halduskohtu otsust, tühistades vaidlustatud ettekirjutuse tasumisele kuuluvalt käibemaksult arvestatud intressi 33 239 krooni ja tulumaksult arvestatud intressi 14 625 krooni ning
  41. aasta eest tasumisele kuuluva tulumaksu 8572 krooni osas. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) ettekirjutuses on tasumisele kuuluvalt käibemaksult ja ettevõtte tulumaksult arvestatud intressi, mille aluseks on võetud rahandusministri
  42. novembri
  43. a määrusega nr 85 kehtestatud intressimäär, rahandusministri
  44. märtsi
  45. a määrusega nr 20 kehtestatud intressimäär ning rahandusministri
  46. septembri
  47. a määrusega nr 78 kehtestatud intressimäärad. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  48. novembri
  49. a otsusega tunnistati, et nimetatud määrustega kehtestatud intressimäärad olid Maksukorralduse seaduse § 28 lg-s 1 sätestatud intressi määra kehtestamise osas põhiseadusevastased. Seega arvutati intressi põhiseadusevastaste määruste alusel; 2) ebaõige on apellandi seisukoht, et ettekirjutuse punktis 1.1.2 suurendati seadusevastaselt kaupluse
  50. a käivet 147 941 krooni võrra. Vastavalt MKS §-le 14 lg 2 (ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) on maksuhaldur kohustatud määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad. Maksuamet kasutas maksusumma määramisel kaudseid meetodeid, sest AS KKondor raamatupidamine ei võimaldanud saada kontrollimiseks vajalikke andmeid; 3) vaidlustatud ettekirjutuse p 1.2.
  51. osas on halduskohus asunud õigele seisukohale, et kauba tellijaks või ostjaks oli OÜ K-Pärn ning seetõttu on AS K-Kondor arvestanud ebaõigesti
  52. a ja
  53. a OÜ K-Pärn nimele väljastatud arve alusel ostmisel tasutud käibemaksu enda ostmisel tasutud käibemaksu hulka; 4) ebaõige on AS K-Kondor seisukoht, et kuna ettekirjutuse tegemiseks oli
  54. a ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni esitamisest möödunud rohkem kui kolm aastat, siis ei võinud maksuamet tulumaksu korrigeerimisel aastatel 1998 ja 1999 aluseks võtta
  55. a kohta maksuameti poolt tehtud maksuamortisatsiooni parandusi. Vastavalt MKS § 22 lg-le 2 (ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) võib maksuhaldur maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määrata kolme aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Maksuamet on lähtunud
  56. a eest tulumaksu määramisel
  57. a tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevast -
  58. märtsist
  59. Kuna vaidlustatud ettekirjutus tehti
  60. märtsil 2002, kuid maksu määramise tähtaeg lõppes
  61. märtsil 2002, siis on maksusumma määratud tähtaegselt. Ringkonnakohus leidis ettekirjutuse punktis 2.1 märgitud
  62. a tulumaksu korrigeerimise osas, et õige on halduskohtu seisukoht, et põhivara Vabaduse 9 Ärikeskuse ümberhindamise tulemusena saadud vara kõrgemat väärtust ei saa amortiseerida ega kuluks kanda ja sellega vähendada oma maksustatavat kasumit. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 2 p-le 7, § 17 lg-le 1 ja lg-le 3 ning § 18 lg-le 1 (kontrollitud perioodil kehtinud redaktsioonis) põhivara ümberhindamise tulemusena saadud vara väärtus ei ole kulutus ja seega ei saanud juurdehindlus olla amortisatsiooni arvestamise aluseks. Seega ei olnud põhjendatud AS K-Kondor poolt
  63. a ja
  64. a tulude vähendamine juurdehindluse summalt arvestatud maksuamortisatsiooni võrra. Maksuamet ei ole kitsendanud maksumaksja õigust viia vara vastavusse tema tegeliku väärtusega, kuid samas peab maksumaksja siiski põhivaralt amortisatsiooni arvestamisel lähtuma maksuseadustest. Samas on õige AS K-Kondor seisukoht, et
  65. aasta tulumaksu korrigeerimisel on maksuamet alusetult viinud välja kasumiaruande arvestusest intressi kulu 31 078 krooni ning selle summa alusel korrigeerinud tulumaksu arvestust. Tegemist on maksuametile tasutud intressiga. Kuna kuni
  66. juulini 2002 arvestati intressi rahandusministri poolt kehtestatud intressi määrast lähtudes, mis on põhiseadusevastane, siis ei saa põhiseadusevastast intressi käsitleda TuluMS § 16 p 4 mõttes kuluna, mis ei kuulu mahaarvamisele maksumaksja tulust. Seetõttu on intressi kulu 31 078 krooni selline kulu, mis tuleks maha arvata maksumaksja tulust ning ettekirjutus tuleb selles osas tühistada
  67. a eest tasumisele kuuluva tulumaksu 8572 krooni osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  68. Valga Maksuamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati maksuameti ettekirjutus
  69. aasta eest tasumisele kuuluva tulumaksu 8572 krooni osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kassaator põhjendab kaebust alljärgnevalt: 1) ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  70. novembri
  71. a otsusest tulenevalt on MKS § 28 lg 4 osalise põhiseadusevastasuse tõttu nimetatud sätte alusel maksumaksja poolt
  72. a tasutud maksuintressid põhiseadusevastased, siis ei saa neid käsitleda TuluMS § 16 p 4 mõttes maksumaksja tulust mahaarvamisele mittekuuluvate kuludena ja nende kulude tulust mahaarvamine on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud õigusnormi, millele tuginedes on tuvastatud MKS § 28 lg 1 alusel makstud intresside maksumaksja tulust mahaarvamise seaduslikkus. Käsitledes
  73. a eest tasutud intresse ettevõtluse kuluna TuluMS § 13 lg 1 mõttes, ei ole ringkonnakohus seda motiveerinud faktiliselt ega juriidiliselt; 2) ringkonnakohus on ekslikul seisukohal, leides, et tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  74. novembri
  75. a otsusest muutus TuluMS § 16 p-ga 4 vastuolus olev MKS § 28 lg 1 alusel määratud intresside mahaarvamine maksumaksja tulust õiguspäraseks. Riigikohus ei tunnistanud põhiseadusevastaseks MKS § 28 lg 1 alusel määratavaid intresse iseenesest, vaid üksnes normid, mis sätestasid konkreetse intressimäära kujundamise aluse ja määrad. Ebaseaduslik on maksumaksjale põhiseadusevastaste intressimäärade alusel arvestatud intressisumma, kuid mitte intressi tasumise kohustus iseenesest. MKS § 28 lg-st 1 tulenev intressi arvestamise kohustus on kooskõlas Põhiseadusega ja on seaduslik kogu selle normi kehtivuse aja ulatuses. TuluMS § 16 p 4 ei võimalda ka pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  76. novembri
  77. a otsust intresside tuludest mahaarvamist. Ringkonnakohtu tõlgendus võimaldaks lisaks MKS § 28 lg 1 alusel tasutud intressi tuludest mahakandmisele ka võimaluse nõuda MKS § 33 või Riigivastutuse seaduse §-de 22-24 alusel tasutud intresside tagastamist, mis aga on ilmses vastuolus ühetaolise, universaalse ja totaalse maksustamise põhimõttega; 3) MKS § 28 lg 1 alusel tasutud intresside maksumaksja tulust mahaarvamine on lisaks TuluMS § 16 punktis 4 sätestatud keelule ebaseaduslik ka seetõttu, et nimetatud kulu ei vasta TuluMS § 13 lg-st 1 tulenevatele ettevõtluse kulu tunnustele, sest intresside tasumine ei ole TuluMS § 13 lg 1 nõuetele vastavalt tõendatud ja kulu seos maksumaksja ettevõtlusega ei ole selgelt põhjendatud. Maksumaksja raamatupidamisarvestuses puudub intresside tasumist tõendav raamatupidamisarvestuse algdokument. Maksumaksja ei ole tõendanud kantud kulu seotust oma ettevõtlusega ja seda ei ole teinud ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus on loonud juurde uue maksustatavat tulu vähendava kululiigi aluse.
  78. Aktsiaseltsi K-Kondor kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei peeta kaebust õigeks ja vaieldakse sellele vastu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  79. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  80. novembri
  81. a otsusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et nimetatud otsus ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne
  82. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud. Käesolevas asjas on ringkonnakohus õigesti tühistanud maksuameti ettekirjutuse selles osas, millega nõuti maksuintresside tasumist. Samas ei ole
  83. aastal maksumaksja poolt tasutud intressidelt määratud tulumaksu osas ettekirjutuse tühistamine õige. Neid intresse AS K-Kondor ei vaidlustanud ja tal puudub intresside tagasisaamise õigus. Järelikult on AS K-Kondor
  84. aastal teinud TuluMS § 16 punktis 4 nimetatud kulutuse, mida ei olnud lubatud maksustatavast tulust maha arvata ja seetõttu on maksuamet õigesti korrigeerinud maksustatavat tulu ning määranud täiendavalt tulumaksu. Intresside tasumise ajal, s.o
  85. aastal olid MKS § 28 alusel kehtestatud rahandusministri määrused kehtivad ning seetõttu oli tegemist TuluMS § 16 p-s 4 nimetatud intressidega. Ettevõtlusega mitteseotud kulu ei muutu ettevõtlusega seotud kuluks üksnes sellepärast, et kolm aastat hiljem tunnistas Riigikohus kulutuse tegemise aluseks olnud õigusakti põhiseadusevastaseks. Õige on kassaatori väide selle kohta, et TuluMS §-s 16 nimetamata kulutusi ei saa automaatselt lugeda ettevõtlusega seotud kulutusteks TuluMS § 13 lg 1 tähenduses. Ei ole mõistlik eeldada, et maksukohustuste mitteõigeaegse täitmise eest määratud maksuintressid on vajalikud ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks.
  86. Maksuameti poolt koostatud tabelist (halduskohtu tl 54) AS K-Kondor
  87. aasta tuludeklaratsiooni andmete korrigeerimise kohta nähtub, et AS K-Kondor on tuludeklaratsiooni real 9.2 deklareerinud Maksukorralduse seaduse alusel määratud intresse 9000 krooni. Vaidlustatud ettekirjutuse alusel ei ole võimalik kontrollida, kas maksuameti poolt korrigeeritud intresside summa 31 078 krooni sisaldab ka maksumaksja poolt deklareeritud summat 9000 krooni või mitte. Ringkonnakohus peab asja uuel arutamisel selle välja selgitama. Kui need summad kattuvad, siis tuleb ettekirjutus selles osas tühistada, sest sellisel juhul on maksuobjekti suurendatud kahekordselt.
  88. Ringkonnakohus tühistas ettekirjutuse
  89. aasta eest määratud kogu tulumaksu 8572 krooni osas, kuigi leidis, et ettekirjutuse tühistamise aluseks on maksustatava tulu ebaõige suurendamine 31078 krooni võrra. Nende andmete alusel tulnuks tühistada ettekirjutus vaid 8080 krooni osas. HKMS § 26 lõikest 3 tuleneb, et kui kohtul ei ole võimalik haldusakti osalisel tühistamisel täpselt välja arvutada tühistatud osa rahalist väärtust, siis ei tule haldusakti tühistada tervikuna, vaid anda haldusakti tühistatud osa sisu kirjeldus ning teha haldusorganile ülesandeks ise välja arvutada maksusumma, mille võrra tuleb ettekirjutuses määratud maksusummat vähendada. Haldusakti tervikuna tühistamine ei ole õige, sest kuna maksusumma määramisel kehtivad aegumistähtajad, võib tekkida olukord, kus maksuhaldur ei saa aegumise tõttu enam uuesti maksumaksjale tasumiseks määrata seda osa maksusummast, mille määramine oli kohtu arvates õige ja seaduslik. Käesolevas asjas oli ringkonnakohtul võimalik ise välja arvutada tühistamisele kuuluv maksusumma. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kui suur oli maksuameti poolt maksustatavale tulule alusetult liidetud intresside summa ning tühistama ettekirjutuse tulumaksu selles osas.
  90. Tartu Ringkonnakohtu
  91. novembri
  92. a otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.