KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-68-03
- oktoober 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali kaebus Tallinna linnasekretäri
- jaanuari
- a käskkirja nr PO-3/03/78 ja Riigihangete Ameti poolt
- veebruaril 2003 tehtud otsuse 2503/006109 peale Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- juuni
- a määrus haldusasjas nr 2-3/576/03 Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali erikaebus.
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
- juuni
- a määrus haldusasjas nr 2-3/576/03 ja saata asi läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
- Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal (edaspidi OECE Ltd Eesti filiaal) esitas
- detsembril 2002 avalduse osalemiseks riigihanke "Tallinna Linna finantsjuhtimise infosüsteemi (FIS) hankimine (viitenumber 006109)" pakkumismenetluses, milles pakkumise kutse oli Riiklikule riigihangete registrile esitanud Tallinna Linnakantselei.
- Tallinna linnasekretäri
- jaanuari
- a käskkirja nr PO-3/03/78 punkti 1 kohaselt ei kvalifitseeritud OECE Ltd Eesti filiaali taotlejana Riigihangete seaduse mõttes. Osundatud käskkirja alusena viidatakse esitatud registrikartoteegi B-osa registrikaartidele, Riigihangete seaduse § 29 lgle 1, Äriseadustiku § 384 lg-le 2 ja Riigihangete Ameti
- jaanuari
- a vastuskirjale nr 1-1/75 Tallinna Linnakantselei päringule.
- Eelosundatud Riigihangete Ameti
- jaanuari
- a kirja punktis 2 märgitakse järgmist: RHS § 29 lg 1 alusel võib taotlejaks või pakkujaks olla eraõiguslik juriidiline isik. Vastavalt Äriseadustiku § 384 lg-le 2 ei ole filiaal juriidiline isik, mistõttu filiaal ei saa olla taotlejaks või pakkujaks RHS § 29 lg 1 mõttes.
- jaanuaril 2003 esitas OECE Ltd Eesti filiaal RHS § 61 ja § 62 lg 1 alusel Riigihangete Ametile vaidlustuse, milles taotles Tallinna linnasekretäri
- jaanuari
- a käskkirja nr PO-3/03/78 punkti 1 tühistamist.
- Riigihangete Ameti
- veebruari
- a otsusega vaidlustuses nr 25-03/006109 jäeti OECE Ltd Eesti filiaal vaidlustus rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt võib taotleja olla eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Filiaal ei ole juriidiline isik, mistõttu ta ei saa olla taotlejaks RHS § 29 lg 1 mõttes. OECE Ltd Eesti filiaal ei saa võtta iseseisvalt riigihangete teostamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mida ta on soovinud teha, esitades pakkumismenetluses osalemise taotluse ja taotleja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid oma nimel. Oma vastavust kvalifitseerimistingimustele on soovinud tõendada samuti ainult filiaal. Ostja ei saanud nimetatud pakkumismenetluse raames eeldada, et pakkumismenetlusest huvitatud isikuks oli Oracle East Central Europe Limited.
- OECE Ltd Eesti filiaal esitas
- veebruaril 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linnasekretäri
- jaanuari
- a käskkirja osalise tühistamise ja Riigihangete Ameti
- veebruari
- a otsuse tühistamise nõudes. Kaebuses taotleti ka ettekirjutuse tegemist Tallinna linnasekretärile Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali riigihanke pakkumismenetluses esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse motiivide kohaselt oli taotlus pakkumismenetluses esitatud välismaa äriühingu nimel, filiaali tegevust ei saa vaadelda iseseisvana välismaa äriühingu enda tegevusest. Kaebaja leiab, et esitatud pakkumismenetluses osalemise taotlus on Oracle East Central Europe Limited'i kui välismaa äriühingu taotlus, sõltumata sellest, et taotluse esitaja kasutas nime "Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal". Oracle East Central Europe Ltd sai kehtivate õigusaktide kohaselt esitada taotluse pakkumismenetluses osalemiseks üksnes oma filiaali kaudu. Kaebaja leidis samuti, et rikutud on õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kuivõrd erinevad riigiasutused on korduvalt võimaldanud kaebajal osaleda erinevates riigihankemenetlustes.
- Riigihangete Amet oma vastuses Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-744/2003 leidis, et Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ka Tallinna Linnavalitsus oma vastuses palus jätta kaebus rahuldamata.
- Tallinna Halduskohus
- mai
- a otsusega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt seadused ei anna filiaalile õigust esindada välismaa äriühingut riigihanke pakkumismenetluses ilma volituseta. Isegi kui käsitleda kaebaja esitatud taotlust OECE Ltd taotlusena, poleks ostja saanud OECE Ltd-d taotlejaks kvalifitseerida, sest puudusid äriühingu kvalifitseerimiseks nõutud dokumendid. Kohus ei leidnud, et rikutud oleks õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
- Nimetatud otsusele esitas OECE Ltd Eesti filiaal apellatsioonkaebuse, milles taotles Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada OECE Ltd Eesti filiaali kaebus täies ulatuses. Kaebuse motiivide kohaselt halduskohus ei süvenenud vaidluse olemusse ning jättis valdava osa apellandi väidetest hindamata. Apellant leidis, et kohus on teinud meelevaldseid ja kontrollimatud järeldusi taotluse kvalifitseerimiseks nõutud dokumentide puudumise kohta. Dokumentide olemasolu kohta saab seisukoha võtta Tallinna Linnakantselei taotluse uuel läbivaatamisel. Tallinna Linnakantselei ei ole dokumente sisuliselt hinnanud ega analüüsinud, sest mittekvalifitseerimise motiiviks oli üksnes asjaolu, et välismaa äriühingu Eesti filiaal ei saa pakkumises osaleda. Apellandi arvates olid Tallinna Linnavalitsus, Riigihangete Amet ja Tallinna Halduskohus ekslikult tõlgendanud Äriseadustiku § 384 lõiget 2, lähtudes eeldusest, et filiaal kui selline võib omada välismaa äriühingust iseseisvat õiguslikku tähendust. Apellant väidab, et OECE Ltd sai kehtivate õigusaktide kohaselt esitada taotluse riigihanke pakkumismenetluses osalemiseks üksnes oma Eesti filiaali kaudu. Apellant järeldas, et vastustajad ning Tallinna Halduskohus on põhjendamatult kitsendanud Riigihangete seaduse § 29 lg 1 mõtet ning läinud vastuollu Riigihangete seaduse eesmärgiga.
- Tallinna Linnavalitsus ja Riigihangete Amet leidsid, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
- Tallinna Ringkonnakohus tegi
- juunil 2003 haldusasjas nr 2-3/576/03 määruse, millega tühistas Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsuse haldusasjas nr 3-744/2003 ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas vaidlustatud otsuse kaebuse põhjendustest hoolimata protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna kohtusse on pöördunud protsessiõigusvõimet mitteomav juriidilise isiku filiaal. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 5 kohaselt tuleb selle seadustikuga reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Sellest eeskirjast lähtuvalt tuleb lahendada ka haldusprotsessiõigusvõime küsimusi. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 2 on tsiviilprotsessiõigusvõime igal Eesti ja välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul, samuti Eesti ja välismaa juriidilisel isikul. HKMS §-st 7 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik (arvestades sama paragrahvi lõikes 3 toodud erijuhtu). Äriseadustiku § 384 lg 2 kohaselt filiaal ei ole juriidiline isik. Seega puudub OECE Ltd-l haldusprotsessiõigusvõime ning õigus oma nimel kaebusega halduskohtusse pöörduda. Ringkonnakohus leidis samuti, et kaebusest ei nähtu, et OECE Eesti filiaal või selle juhataja kaebuse esitamisel oleks tegutsenud äriühingu volitatud esindajana. Eeltoodud asjaoludel lõpetas Tallinna Ringkonnakohus asjas menetluse HKMS § 24 lg 1 alusel.
- Nimetatud määrusele esitas erikaebuse Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
- Erikaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Erikaebust on põhjendatud ringkonnakohtu poolt protsessiõiguse normide rikkumise ning materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega järgmiselt: 1) Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Äriseadustiku § 384 lg-t 2, mis viis ühtlasi HKMS § 5 ja § 7 lg 1 ning TsMS § 70 lg 1 ja 2 rikkumisele; 2) Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, leides TsMS § 84 lg 3 alusel, et filiaali protsessitoimingut ei või omistada vastavale juriidilisele isikule; 3) väär on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali juhataja poolt volitatud isik ei tegutsenud kaebuse esitamisel välismaa äriühingu volitatud esindajana.
- Kirjalikes vastustes Riigihangete Amet ja Tallinna Linnavalitsus paluvad jätta erikaebuse rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Asjaolu, et HKMS § 7 omistab kaebeõiguse eelkõige isikutele, ei ole eelnevaga vastuolus. Kohtud on aga HKMS § 7 tõlgendamisel juhindunud üksnes tsiviilseadusandlusest - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 70 lg-st
- Samas ei ole tsiviilõigussuhete ja haldusõigussuhete subjektide ring täielikult kattuvad. Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad haldussuhetes osaleda ka teised subjektid, kelle vastav õigusvõime tuleneb teistest õigustloovatest aktidest. Nii on ka välismaa äriühingute Eesti filiaalid kehtiva õiguse kohaselt iseseisvateks haldusõigussuhete subjektideks mitmetes valdkondades (näiteks krediidisuhted ja maksusuhted), kandes seadusega sätestatud kohustusi ning omades vastavaid õigusi. Haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes haldussuhetes. Seetõttu ei saa välistada ka välismaa äriühingu Eesti filiaali haldusprotsessiõigusvõimet üksnes põhjusel, et tegemist ei ole juriidilise isikuga.
- Riigihanke menetlus on haldusmenetluse eriliik ning õiguste rikkumine riigihanke menetluses on kaevatav halduskohtusse. Käesolevas asjas on vaidluse objektiks välismaa äriühingu ja tema filiaali võime osaleda riigihankes ning vaidlustada riigihanke menetluses tehtud otsustusi.
- Riigihanke menetluses, sealhulgas vaidemenetluses, osales OECE Ltd Eesti filiaal. Ka kohtusse on pöördunud OECE Ltd Eesti filiaal. Siinjuures on nii menetlusosalised kui ka kohtud ühel meelel selles, et välismaa äriühingu filiaal ei ole juriidiline isik. Riigihangete seaduse § 29 lg 1 kohaselt saab riigihankemenetluses osaleda juriidiline isik. RHS ei sisalda eriregulatsiooni välismaa äriühingu ning tema filiaali suhtes.
- Kohtuasja materjalidest tulenevalt loeti haldusorganite ning kohtute poolt riigihanke pakkumise esitajaks OECE Ltd Eesti filiaal. OECE Ltd Eesti filiaali pakkumist ei kvalifitseeritud põhjendusega, et filiaal ei vasta RHS § 29 lg 1 tunnustele, s.t ei ole juriidiline isik. Mittekvalifitseerimist ei ole seondatud muude võimalike puudustega pakkumisdokumentides.
- Tallinna Ringkonnakohus lõpetas menetluse motiivil, et OECE Ltd Eesti filiaalil puudub haldusprotsessiõigusvõime. Riigikohtu halduskolleegium peab eeltoodud järeldust ennatlikuks. Tallinna Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud filiaali ja välismaa äriühingu vahelisi õiguslikke seoseid, sh ei ole hinnanud, kas äriühingu filiaal saab RHS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimustel esitada riigihankemenetluses pakkumist. Puudub õiguslik hinnang selle kohta, kas ja millistel eeldustel on filiaali tegevus konkreetsetes haldussuhetes õiguslikus tähenduses samastatav välismaa äriühingu tegevusega. Juhul, kui välismaa äriühing sai osaleda haldussuhetes, sh riigihankemenetluses oma filiaali kaudu, on põhjendatud järeldus, et ka halduskohtumenetluses saab välismaa äriühing osaleda oma filiaali kaudu.
- Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks osundada, et Äriseadustiku § 384 lg 1 kohaselt peab välismaa äriühing, kui ta tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupa või teenuseid, kandma oma filiaali äriregistrisse. OECE Ltd Eesti filiaal on äriregistrisse kantud vastavalt nimetatud nõuetele. Filiaali kaudu tegutsedes toimub kauba või teenuste pakkumine välismaa äriühingu nimel. OECE Ltd on Iiri Vabariigis registrisse kantud äriühing. Seetõttu osundab Riigikohtu halduskolleegium asjakohasele sättele Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelises assotsieerumislepingus (RT II 1995, 22-27). Nimetatud lepingu artikli 45 punktis "c" sätestatakse: "äriühingu "filiaal" tähistab tegutsemiskohta, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid mis eksisteerib alaliselt nagu peaettevõtte esindus, millel on oma juhtkond ning mis on materiaalselt volitatud pidama läbirääkimisi kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et vajadusel on filiaalil juriidiline ühendus peaettevõttega, mille peakorter asub välismaal, ei pea pidama otsest ärilist sidet peaettevõttega, vaid võivad tehinguid sõlmida tegutsemiskohas, mis moodustab ärile laienduse."
- Otsustamine selle üle, kas haldusorganid ja halduskohus on antud asjas õigesti kohaldanud RHS § 29 lg-t 1, eeldab apellatsioonkaebuse sisulist läbivaatamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus tuleb rahuldada, Tallinna Ringkonnakohtu
- juuli
- a määrus tühistada ja asi saata läbivaatamiseks samale kohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.