← Eesti

3-1-1-115-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-115-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. september
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi M. L. süüdistus KrK § 1611 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paapi
  3. juuni
  4. a määrus M. L. apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu M. L. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. august
  6. a Istungil osalenud isikud M. L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
  8. juuni
  9. a määrus M. L. apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta.
  10. Saata kriminaalasi apellatsiooni korras läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  11. M. L. erikaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. M. L. tunnistati Pärnu Maakohtu
  13. mai
  14. a otsusega süüdi KrK § 1611 järgi ja talle mõisteti karistuseks üheaastane vangistus. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et M. L. ei pane kaheksateistkümne kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrati ta kriminaalhooldaja järelvalve alla ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
  15. M. L. esitas
  16. mail
  17. a Pärnu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
  18. mail määras Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik J. Paap, et apellatsioonkaebus ei vasta AKKS § 8 lg 1 p 61 nõuetele ja andis apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
  19. juunini
  20. a.
  21. juunil
  22. a määras Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik J. Paap, et kuna apellant ei ole kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi, tuleb see jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  23. M. L. esitas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
  24. juuni
  25. a määruse peale erikaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuse esitaja märgib, et läbivaatamata jäetud apellatsioonkaebus vastas AKKS § 8 nõuetele ning selle läbivaatamata jätmine oli ekslik.
  26. Riigikohtu istungil toetas M. L. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa erikaebust. Riigiprokurör M. Püss leidis samuti, et erikaebus tuleb rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et M. L. erikaebus kuulub rahuldamisele. Nagu nähtub kriminaalasja toimikus sisalduvast läbivaatamata jäetud apellatsioonkaebusest on M. L. selgesõnaliselt avaldanud soovi osaleda kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus (tl 233). Seega ei esine apellatsioonkaebuses puudusi, mille kõrvaldamist nõudis oma
  28. mai
  29. a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik J. Paap ning millele viidates sama kohtuniku
  30. juuni
  31. a määrusega tagastati M. L. apellatsioonkaebus läbivaatamatult.
  32. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 72 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja §-st 77 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik J. Paapi
  33. juuni
  34. a määruse ja saadab asja samale kohtule apellatsiooni korras läbivaatamiseks. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.