← Eesti

3-1-1-96-03

Obsah (4)§ 64§ 65§ 73§ 68

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-96-03 Otsuse kuupäev 16. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi M.J.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üks aasta vangistust, millele

§ 65lg 2 alusel liideti Järva Maakohtu 1.

juuni 1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus kümme kuud vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kümme kuud vangistust.

§ 73

lg-te 2 ja 3 alusel kohaldati karistusest osalist tingimisi vabastamist, mille kohaselt M.J. tuleb mõistetud vangistusest koheselt ära kanda kuus kuud. Üks aasta ja neli kuud tuleb ära kanda tingimisi vabastatuna kolmeaastase katseajaga. M.J. tunnistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta P-s

  1. mail
  2. a alkoholi- ja narkootilise joobe seisundis, isikute grupis, kasutades T.R. suhtes elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda, varastas viimaselt 25 krooni sularaha. KrK § 195 lg 2 järgi tunnistati M.J. süüdi selles, et ta P-s
  3. oktoobril
  4. a, alkoholijoobe seisundis, omades karistatust huligaansuse eest, peksis huligaansel ajendil P.K.. 1.
  5. Sama otsusega tunnistati A.T. süüdi ja karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 195 lg 3 järgi. Teda karistati vastavalt kolmekuulise ning ühe aasta ja üheteist kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üks aasta ja üksteist kuud vangistust, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati Järva Maakohtu 1.

juuni 1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - üheaastase vabadusekaotuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kaks aastat üksteist kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud üks päev.

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel kohaldati osalist tingimisi vabastamist, mille kohaselt A.T-l tuleb mõistetud vangistusest koheselt ära kanda kuus kuud. Kaks aastat neli kuud ja kakskümmend üheksa päeva tuleb kanda tingimisi vabastatuna neljaaastase katseajaga. A.T. mõisteti KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta P-s

  1. mail
  2. a alkoholi- ja narkootilise joobe seisundis, isikute grupis, kasutades T.R. suhtes elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda, varastas viimaselt 25 krooni sularaha. KrK § 195 lg 3 järgi mõisteti A.T. süüdi selles, et ta P-s
  3. oktoobril
  4. a, isikute grupis, omades karistatust huligaansuse eest, peksis huligaansel ajendil P.K.; P-s
  5. märtsil
  6. a, alkoholijoobe seisundis, isikute grupis, lõhkus kividega J.L-le kuuluval sõiduautol Moskvit" 412 esiklaasi, tagaklaasi, kolm kolmnurkset klaasi ja mõlkis pagasiruumi luugi;
  7. märtsil
  8. a grupis teiste isikutega O baaris "K" lõi kurikaga J.K. selga ja pähe, lõhkus toidunõusid, ähvardas baari töötajat I.V. püstoli maketiga ja piljardiruumis lõi kurikaga R.Z-le näo piirkonda, V.P-t ja H.V-d vastu keha, samuti ähvardas püstoli maketiga M.V-d, misjärel lõi teda sellega näo piirkonda. 1.
  9. M.J. ja A.T. olid kohtu alla antud KrK § 195 lg 2 järgi veel selles, et nad P-s
  10. mail
  11. a, omades karistatust huligaansuse eest, alkoholi- ja narkootilise joobe seisundis, huligaansel ajendil solvasid E.K.. M.J. üritas teda jalaga lüüa, kuid kukkus ning viskas tema suunas täis õllepurgi. A.T. aga lõi E.K. jalaga vastu puusa. Hiljem samal päeval, võttis A.T. huligaansel ajendil kinni K.L. jope varrukast ja seejärel lõi küünarnukiga K.L-le vastu laupa. Kui K.L. end A.T. haardest lahti rebis, viskas M.J. K.L. suunas huligaansel ajendil peotäie kruusakive. Maakohus lõpetas

RS § 3 lg 1 alusel nendes episoodides kriminaalmenetluse, sest leidis, et M.J. ja A.T. kirjeldatud tegevuses puudus kuriteokoosseis ning tegemist oli väärteoga. 1.

  1. Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud veel E.U., P.V. ja R.S., kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud.
  2. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti. Protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist M.J-le, A.T-le ja E.U-le mõistetud karistuse osas ning M.J. ja A.T. suhtes kahes huligaansuse episoodis kriminaalmenetluse lõpetamise osas.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusega tühistati Järva Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus osaliselt M.J-le

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning

§-de 73 ja 74 kohaldamise osas. Ringkonnakohtu otsusega liideti M.J-le

  1. aprilli
  2. a Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistusele Järva Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus osaliselt ja talle mõisteti liitkaristuseks ühe aasta ja kuue kuuline vangistus. A.T. suhtes tühistati Järva Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus osaliselt
  7. mai
  8. a toimepandud tegudes kriminaalmenetluse lõpetamise, talle KrK § 195 lg 3 järgi karistuse mõistmise,

§-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise ning §-de 73 ja 74 kohaldamise osas. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati A.T. KrK § 195 lg 3 järgi süüdi ka 4. mail 2000. a toimepandud tegudes ja teda karistati KrK § 195 lg 3 järgi kaheaastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti A.T-le liitkaristuseks kaheaastane vangistus, millele

§ 65lg 2 alusel liideti osaliselt Järva Maakohtu 1.

juuni 1998. a otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti talle kahe aasta ja kuue kuuline vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvati A.T.

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. 3.

  1. Kohtu arvates leidis A.T. tegudes kannatanute E.K. ja K.L. suhtes aset avaliku korra raske rikkumine, mis on karistatav kuriteona ka Karistusseadustiku järgi, ning kriminaalmenetluse lõpetamine nendes tegudes A.T. suhtes oli ebaseaduslik. Kannatanu E.K. ütlustega on tõendatud, et A.T. lõi teda jalaga vastu puusa. Kannatanu K.L. ütlustega on tõendatud, et A.T. lõi teda küünarnukiga otsaette. Seega kasutas A.T. huligaansel ajendil kannatanute suhtes vägivalda ning teda süüdistati õigesti nendes tegudes KrK § 195 lg 2 järgi. Kuna kohtualune pani toime ka KrK § 195 lg 3 järgi kvalifitseeritava huligaansuse, siis leidis ringkonnakohus, et kõik huligaansuse episoodid tuleb kvalifitseerida üksnes KrK § 195 lg 3 järgi. 3.
  2. M.J. tegudes kannatanute E.K. ja K.L. suhtes ei olnud kohtu arvates tegemist avaliku korra raske rikkumisega, sest ta ei kasutanud kannatanute suhtes reaalset vägivalda, tema jalalöök ja õllepurgiga viskamine ei tabanud kannatanut E.K., samuti ei tabanud kannatanut K.L. Jõesaare loobitud kivid. Seega oli õige M.J. suhtes kriminaalmenetlus nendes tegudes lõpetada. 3.
  3. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna M.J-l katkes katseaja kulgemine T.R. suhtes toimepandud kuriteoga, siis jäi hilisem P.K. suhtes toime pandud kuritegu samuti katseaja piiresse. 3.
  4. Ringkonnakohus leidis, et

§ 73kohaldamine A.T.

ja M.J. suhtes oli ebaseaduslik. Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisel pidi kohus mõistma liitkaristuse

§-s 65 lg 2 sätestatud korras ja pöörama liitkaristuse täitmisele. Isikule, kelle suhtes oli kohaldatud KrK § 47 ja kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, ei võinud lõplik karistus olla väiksem karistusest, mida tingimuslikult ei kohaldatud. Maakohtu otsuse kohaselt aga tulnuks M.J-l ja A.T-l reaalselt ära kanda vaid kuus kuud vangistust, vaatamata sellele, et neil on eelmise kohtuotsuse alusel kandmata vastavalt kümme kuud ja üks aasta vabadusekaotust. 3.5. Samas leidis ringkonnakohus, et M.J-le ja A.T-le võis

§ 65lg 2 alusel liita Järva Maakohtu 1.

juuni

  1. a otsuse järgi kandmata karistuse vaid osaliselt, sest
  2. aastal, kui M.J-le ja A.T-le mõisteti vabadusekaotuslik karistus ning nad vabastati selle kandmisest KrK § 47 alusel, oli võimalik katseajal toimepandud uue kuriteo puhul liita uuele karistusele kandmata karistus ka osaliselt. Karistusseadustiku § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatav jõud. Seda printsiipi pidi kohaldama ka M.J-le ja A.T-le

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse süüdimõistetud M.J. ja A.T. ning viimase kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa. A.T. ja M.J. kassatsioonkaebustes palutakse neile mõistetud karistuse vähendamist. N. Lausmaa kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus A.T-le mõistetud lõpliku karistuse osas ning rakendada tema suhtes

§ 73lg-te 1 ja 2 sätteid.

N. Lausmaa leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud kriminaalseadust kui leiab, et katseajal kuriteo toimepannud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 73lg-te 1 ja 2 sätteid.

Kaitsja leiab ka seda, et A.T-le reaalse vangistuse mõistmine ei täidaks karistuse eesmärke.

  1. Riigikohtu istungil A.T. kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa toetas enda ning oma kaitsealuse kassatsioonkaebusi. M.J. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse Järva Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsuse. Prokurör taotles jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 6.1.

§ 73

lg-s 4 sätestatakse, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse

§ 65lg 2 reeglite kohaselt. Analoogiliselt sätestati Kr

K § 47 lg-s 7, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus talle karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. A.T. karistati

  1. juunil
  2. a üheaastase vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga. Uue kuriteo pani ta toime
  3. aprillil
  4. a - seega katseajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab ka oma varasemale seisukohale, et tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus nr 3-1-1-26-96, avaldatud RT III 1996, 11, 155). Vangistusest tingimuslikul vabastamisel on karistuse liigiks ikkagi vangistus.

§ 73

lg 6 keelab selgesõnaliselt kohaldada karistusest tingimisi vabastamist isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Seega kaitsja arusaam, et vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal tahtliku kuriteo toimepanemisel võib

§ 73

sätete kohaselt temale mõistetud karistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata, ei põhine seadusel. 6.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuses on nõuetekohaselt motiveeritud M.J-le ja A.T-le mõistetud karistusi ning need on seaduslikud. Karistuste vähendamiseks puudub alus.
  4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a kohtuotsuse muutmata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.