MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-94-03 Määruse kuupäev Tartu, 17. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu Kohtuasi Aleksandr Postnikovi kaebus kohtutäituri otsuse

) § 42 alusel täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis A. Postnikovilt välja 7080 krooni suuruse täitekulu, mis koosnes täituri kantud õigusabikuludest enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses. A. Postnikov esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 31. detsembri 2002. a otsuse. Kaebuse kohaselt sätestas

§ 42

lg 1, et täitekuludeks on sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutused, sh õigusabikulud. Kaebaja arvates ei ole tegemist täitmisega seotud õigusabikuludega. Kohtumenetluse lõpetamise käigus oleks menetlusosaline saanud nõuda kohtukulude hüvitamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule, kuid kohtutäitur sellist taotlust ei esitanud. Kohtutäituril ei ole õigust nõuda täiendavalt õigusabikulude hüvitamist. 2. Tallinna Linnakohus tühistas 10. veebruari 2003. a määrusega kohtutäituri otsuse ja mõistis K. Kolbasovalt A. Postnikovi kasuks välja riigilõivu 560 krooni. Linnakohus leidis, et

§ 42

lg 1 järgi ei saa kohtutäitur sisse nõuda kohtumenetluses kantud kohtukulusid, kuna see säte puudutab ainult täitemenetluses kantud kohtukulude väljamõistmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrusega linnakohtu määrus tühistati ja uue määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt reguleerib täituri kantud õigusabikulude väljamõistmist täitemenetluse seadustik. Kohtutäitur võib kasutada täitemenetluses ja sellest tulenevates kohtuvaidlustes kvalifitseeritud õigusabi.

§ 42

lg 1 kohaselt olid täitemenetluse kuludeks sissenõudja ja täituri poolt täitemenetluses tehtud vajalikud kulutused õigusabile.

§ 42lg 2 järgi kannab kohtutäituri otsuse alusel täitemenetluse kulud võlgnik.

Täitemenetluse kuludeks olid ka need kulud, mida täitur on kandnud seoses sellega, et täitemenetluse osaline on vaidlustanud menetluses tehtud toimingu, sh enampakkumise. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Wido esitas täiturile arve juriidilise teenindamise ja esindamise eest kohtus A. Postnikovi hagiasjas. Täitur oli kohustatud osutatud teenuse eest tasuma. Kohtule menetluse lõpetamisel kohtukulude hüvitamise taotluse esitamata jätmine ei välista õigusabikulude sissenõudmist

§ 42alusel. Selline käsitlus ei riku ka võlgniku õigusi, kuna kohtumenetluse lõpetamise käigus oleks kohus võinud Ts

MS § 62 lg 1 alusel täituri taotlusel nõuda A. Postnikovilt sisse õigusabikulud. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 247 lg 2 ja

§ 77lg-te 2 ja 3 kohaselt hagita menetluse asi, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLv

S) § 37 lg 8 järgi riigilõivu tasuda 60 krooni. A. Postnikov tasus riigilõivu 560 krooni. A. Postnikov võib enammakstud riigilõivu tagastamist nõuda RLvS § 11 alusel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Erikaebuses palus A. Postnikov ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega kaebuse rahuldada. Kassaatori arvates on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kohtumenetluses kantud õigusabikulud saab täitur sisse nõuda ka

§ 42

alusel.

§ 42

lg 1 sätestab, et kohtukulude kandmise otsustab kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Kuigi nimetatud muudatus tehti täitemenetluse seadustikku pärast kaebuse esitamist, kinnitab see kassaatori seisukohta, et kohtumenetlusega seotud kulutused tuleb välja mõista vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mitte täitemenetluse seadustikule. 5. Vastuses erikaebusele pidas täitur ringkonnakohtu määrust seaduslikuks ning võlgnikult täitekulude sissenõudmist õigeks.

§ 42

lg 1 sätestas, et täitekuludeks on sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutused, sh õigusabikulud. Õigusabikulud olid tehtud täitemenetluse käigus. Eksitav on kassaatori viide

§ 42redaktsioonile, mis jõustus alles 17.

märtsil

1. a. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada täitemenetluse seadustiku väära kohaldamise tõttu. Riigikohtul on võimalik teha uus määrus ilma asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata.
4. märtsini
5. a kehtinud

§ 42

lg 1 redaktsiooni kohaselt olid täitekuludeks sissenõudja ja täituri poolt täitemenetluses tehtud vajalikud kulutused, sh õigusabikulud. Kolleegium asub seisukohale, et

§ 42

lg-s 1 nimetatud täitekulud ei hõlmanud täitemenetlusega seotud tsiviilkohtumenetluses kantud õigusabikulusid. 8. Kohtutäitur võib täitemenetluses ja kohtumenetluses kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Samas sätestas seadus, et täitekuludeks olid vaid täituri poolt täitemenetluses tehtud vajalikud kulud, sh õigusabikulud. Puudub alus tõlgendada

§ 42

lg 1 laiendavalt ja leida, et täitekuludeks olid ka täitemenetlusega seotud kohtumenetluse kulud, sh õigusabikulud. Tsiviilkohtumenetluses kantud õigusabikulud mõistab kohus välja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

1. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi hagita menetluses. RLvS § 37 lg 8 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel hagita menetluse asjas riigilõivu 60 krooni. A. Postnikov tasus ekslikult riigilõivu 500 krooni rohkem. TsMS § 51 lg 1 kohaselt tagastatakse riigilõivu rohkem tasunud isiku nõudel rohkem tasutud riigilõiv. Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotlemine ja tagastamine toimub riigilõivuseaduse
2. peatükis ettenähtud korras. RLvS § 11 lg 2 kohaselt esitatakse riigilõivu tagastamise taotlemisel riigilõivu võtnud asutusele kirjalik avaldus ja riigilõivu tasumist tõendav originaaldokument.
3. Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 12 kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. 60 krooni suurune riigilõiv jääb avaldaja kanda. J. Odar, H. Jõks, T. Tampuu