Obsah (4)

§ 12§ 96§ 121§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-67-03 22. september 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed

§ 12

2 lg 3 kohaselt võib kohus protsessiosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. E. Vallastel on haldusaktide tühistamise korral võimalus esitada MKS § 106 alusel tagastusnõue. Samas võib aga juhul, kui haldusakti täitmise peatamist ei tühistata, maksuvõla sissenõudmine aegumise tõttu võimatuks muutuda. MKS § 132 lg 4 p 4 kohaselt katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Muutunud asjaolude tõttu on õige käsitada maksude laekumist avaliku huvina ja arvestada sellega esialgse õiguskaitse määruse tühistamisel. Ringkonnakohus märkis, et vastavalt

§ 96

lg-le 4 jõustub määrus teatavakstegemise hetkest ning Maksuameti ettekirjutus kuulub koheselt täitmisele.

1. E. Vallaste esitas ringkonnakohtule taotluse Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse täitmise pikendamiseks. Tulenevalt

§-st 5 ja TsMS § 240 lg-st 1 on ringkonnakohtul õigus pikendada määruse täitmist.

1. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium arutas E. Vallaste taotlust kirjalikus menetluses ja jättis
2. juuli
3. a määrusega E. Vallaste taotluse Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määruse täitmise pikendamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 240 alusel kohtulahendi täitmise pikendamise, ajatamise ning täitmise viisi ja korra muutmise otsustamine eeldab, et kohtulahendi täitmine seisneb teatud toimingute tegemises. Kohtumääruse puhul, millega tühistati esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, ei saa rääkida kohtulahendi täitmisest. Maksuameti ettekirjutus kuulub täitmisele tulenevalt seadusest, mitte ringkonnakohtu määrusest. Seega tuleb protsessiõiguse mõttest lähtuvalt jätta taotlus läbi vaatamata. Kuna taotlust sisuliselt lahendada ei saa, pole ka alust korraldada taotluse läbivaatamiseks kohtuistungit. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. E. Vallaste esitas Riigikohtule erikaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
7. juuni
8. a ja
9. juuli
10. a kohtumääruste peale.
11. Seoses
12. juuni
13. a kohtumäärusega leiab kassaator, et kuna TsMS § 157 lg 2 järgi teatab kohus hagi tagamise abinõu asendamise taotlusest teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid, siis on ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamisel rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, sest talle ei teatatud vastavast taotlusest ja tal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid. Ringkonnakohus pole ka kaalunud, millises osas oleks Maksuameti ettekirjutuse täitmise peatamise tühistamine põhjendatav motiivil, et maksunõue võib aeguda. Arvestada tuleb sellega, et Maksuameti ettekirjutuse täitmine tooks kaasa kaebaja õiguste ja huvide pöördumatu ja heastamatu kahjustamise. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et vastavalt

§ 96

lg-le 4 jõustub ka vaidlustatud kohtumäärus teatavaks tegemise hetkest ja Maksuameti ettekirjutus kuulub koheselt täitmisele. Protsessiõiguse põhimõtetest,

§ 121lg-st 5, § 122 lg-st 5 ja Ts

MS § 161 lg-st 3 tuleneb, et kuna ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse, siis jõustub ringkonnakohtu

1. juuni
2. a kohtumäärus alles siis, kui edasikaebamise tähtaja jooksul ei ole esitatud erikaebust. Selles erikaebuses taotleb kassaator, et Riigikohus peataks ringkonnakohtu määruse täitmise, tühistaks ringkonnakohtu
3. juuni
4. a kohtumääruse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Veel taotleb kassaator, et Riigikohus otsustaks nende kohtukulude jagamise, mis on kantud Riigikohtus.
5. Seoses
6. juuli
7. a kohtumäärusega leiab kassaator, et tema taotluse läbi vaatamata jätmiseks puudus ringkonnakohtul õiguslik alus. Taotluse õiguslikuks aluseks on aga TsMS §
8. Selles erikaebuses taotleb kassaator, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu
9. juuli
10. a määruse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Veel taotleb kassaator, et Riigikohus otsustaks ka selle määruse osas nende kohtukulude jagamise, mis on kantud Riigikohtus.
11. Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebustele leitakse, et neis esitatud väited on paljasõnalised ega anna alust määruste tühistamiseks. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13.

§ 122

lg 2 kaks esimest lauset sätestavad: "Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik viivituseta." Esimesest lausest tuleneb, et ka esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Viidatud sätte teises lauses väljendatud erandlik põhimõte ei laiene aga esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotluse läbivaatamisele. Nimelt tuleb TsMS § 157 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu asendamise taotlusest teatada teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Sellest sättest tuleneb, et ka esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlusest tuleb teatada teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Selle haldusasja menetlemisel jättis ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlusest teisele poolele teatamata. Seetõttu polnud E. Vallastel võimalik kohtule esitada vastuväiteid Maksuameti taotluse kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et tegemist on kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, mis toob kaasa ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse tühistamise. 14.

§ 96

lg 4 alusel jõustuvad ringkonnakohtu otsused ja määrused otsuse või määruse kuulutamise või avalikult teatavaks tegemise päevast. Seadus ei sätesta esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse jõustumiseks teist tähtaega ja selleks pole ka vajadust. Esialgsest õiguskaitsest huvitatud poole õigusi kaitseb TsMS § 161 lg 3, mis sätestab, et erikaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise. Seega peatas erikaebuse esitamine ka ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse täitmise. E. Vallaste taotlus pikendada nimetatud määruse täitmist oli erikaebuse esitamise ja sellega kaasneva määruse täitmise peatumise tõttu ainetu. Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti E. Vallaste taotlus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse täitmise pikendamiseks läbi vaatamata, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus pole asunud seisukohale, et erikaebuse esitamine peatas E. Vallaste taotlusest sõltumata esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse täitmise ega näidanud, kuidas tuleneb kohtumenetluse normidest õiguslik alus E. Vallaste taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Seepärast tuleb see määrus tühistada. 15. Rahuldamata jääb E. Vallaste taotlus, et Riigikohus otsustaks nende kohtukulude jagamise, mis on kantud Riigikohtus.

§-dest 92 ja 93 tuleneb, et kohtukulud jagatakse sõltuvalt sellest, kelle kasuks või kahjuks tehakse kohtuotsus või siis samas seaduses sätestatud erialustel.

§ 96lg 2 alusel tuleb tagastada kautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann