3-3-4-1-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-1-03

1. september 2003 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jaak Luik ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine Tallinna Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 31303/2003 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Linnakohtu
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 2/31-1307/
8. Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Linnavolikogu Kantselei ja Galina Normak sõlmisid
10. jaanuaril
11. a tööettevõtulepingu, mille kohaselt töövõtja G. Normak kohustus
12. jaanuarist kuni
13. juunini
14. a täitma Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni ja tarbijakaitse komisjoni sekretäri ülesandeid ja kohustusi vastavalt lepingu lisas sätestatule. Tellija, Tallinna Linnavolikogu Kantselei, kohustus tasuma tööde teostamise eest kaks tuhat krooni kuus.
15. mail 2003 lõpetati tööettevõtuleping põhjendusega, et töövõtja täitis tööülesandeid mitterahuldavalt.
16. G. Normak esitas
17. juunil 2003 Tallinna Linnakohtule Tallinna Linnavolikogu Kantselei vastu hagi. Hagiavalduses ta palus: "Tunnistada tööettevõtulepingu 02/01/2003 lõpetamise otsus tühiseks ja kohustada kostjat moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks hagejale tasuma lepingu järgi saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest 09.05.2003 kuni 30.
18. 2003." Tallinna Linnakohtu
19. juuni
20. a määrusega tsiviilasjas nr 2/31-1307/03 keelduti TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega avaldajale. Linnakohtu määruse kohaselt palus G. Normak tunnistada tühiseks Tallinna Linnavolikogu
21. mai
22. a otsus, millega otsustati lõpetada tema tööettevõtuleping, ja kohustada kostjat hüvitama moraalne ja materiaalne kahju, mis seisneb saamata jäänud töötasus. Linnakohus leidis: "Tallinna Linnavolikogu otsus, mille tühistamist Galina Normak esitatud hagis palub, ja mille tühistamisega talle väidetav kahju tekitatud on, kuulub HKMS § 3 lg 1 p 3 ja § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuivõrd avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on ka haldusaktiks olev avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse ja ametiisiku otsus, kuulub halduskohtu pädevusse."
23. Pärast Tallinna Linnakohtu keeldumist võtta hagi menetlusse esitas G. Normak
24. juunil 2003 Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavolikogu Kantselei vastu kaebuse, milles palus tunnistada tühiseks otsus lõpetada tööettevõtuleping 02/01/2003 ja kohustada vastustajat hüvitama kaebuse esitajale moraalne ja materiaalne kahju, tasudes lepingu järgi saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest
25. mai kuni
26. juuni
27. Tallinna Halduskohus saatis
28. juuni
29. a määrusega haldusasjas nr 3-1303/2003 asja HKMS § 11 lg-st 5 juhindudes Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et käesolev vaidlus pole tekkinud avalik-õiguslikest suhetest, vaid tsiviilõiguslikust lepingust ning tsiviilõigusliku lepingu poolena ei teostanud Tallinna Linnavolikogu Kantselei avalik-õiguslikku funktsiooni. Tsiviilõigussuhtes tekkinud vaidluse läbivaatamine kuulub TsMS § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt maa- või linnakohtu pädevusse. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
30. Leping, mille lõpetamise G. Normak vaidlustas, sõlmiti
31. jaanuaril 2003 tööettevõtulepingu nime all.
32. Tallinna Linnakohtu määrusest järeldab erikogu, et linnakohus pidas lepingu lõpetamisest tulenevat vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks seepärast, et G. Normaku tööettevõtuleping lõpetati Tallinna Linnavolikogu
33. mai
34. a otsusega. Riigikohtule saadetud materjalide hulgas sellist otsust ei ole. Küll aga on
35. mail
36. a koostatud dokument "Tööettevõtuleping 02.01.2003 nr 210/03/2 lõpetamine", millele on tellijana alla kirjutanud E. Kuusik ja töövõtjana G. Normak, kes enda allkirjale on lisanud "Lepingu lõpetamise asjaolud on siin moonutatud".
37. Halduskohtu pädevusse kuuluvad HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks seadus pole sätestanud teistsugust menetluskorda. Tsiviilasju lahendavad vastavalt TsMS § 1 lg-le 1 maa- ja linnakohtud. Vastavalt TsMS § 1 lg-le 2 mõistetakse tsiviilasjadena selle seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti.
38. Halduskohtus saab vaidlustada haldusakte ja -toiminguid. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Ka selles sättes rõhutatakse avalikõiguslikku suhet.
39. Nendest sätetest tulenevalt on kohtute pädevuse piiritlemisel otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga.
40. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole otsustava tähtsusega suhteid reguleerivale lepingule antud nimetus. Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse. Kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus. Seepärast leiab erikogu, et G. Normaku avalduse peab läbi vaatama Tallinna Linnakohus. Uno Lõhmus, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jaak Luik, Jüri Põld