3-1-1-99-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-99-03 Otsuse kuupäev

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi AS L väärteoasi Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. veebruari
4. a otsus väärteoasjas nr 4-1521/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS L kaitsja Toomas Vaheri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. august
6. a Istungil osalenud isikud AS L kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher Resolutsioon
7. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
8. Jätta jõusse Tallinna Linnakohtu
9. veebruari
10. a otsus väärteoasjas nr 4-1521/02, muutes kohtuotsuse põhiosa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Aktsiaseltsile L koostati
12. aprillil
13. a haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et äriühing importis
14. septembril
15. a Eestisse valgustuspetrooli, kuid deklareeris kauba
16. oktoobril
17. a diislikütusena. Sellega pani ta toime Tolliseaduse § 65 lg 4 p-s 3 sätestatud rikkumise. Rikkumist arutanud Tolliameti Edela tolliinspektuuri kontrolliosakonna vaneminspektor Egert Übner tühistas
18. mai
19. a otsusega haldusõiguserikkumise protokolli põhjendusega, et protokollis oli eksitud kaubapositsiooni numbriga.
20. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse AS L kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks, kes taotles otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei näinud Haldusõiguserikkumiste seadustik ette haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise võimalust. Ametiisik võib HÕS § 265 lg 1 kohaselt oma otsusega määrata halduskaristuse või lõpetada asjas menetluse. Haldusõiguserikkumise asja arutanud ametiisik tuvastas, et protokollis fikseeritu ei vasta tegelikkusele. See tähendab sisuliselt haldusõiguserikkumise sündmuse puudumist, mistõttu oleks tulnud menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel.
21. Tallinna Linnakohtu
22. veebruari
23. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et haldusõiguserikkumise protokollis oli eksitud vaid valgustuspetrooli kaubapositsiooni numbris kui arvandmes, kusjuures see viga parandati uue haldusõiguserikkumise protokolliga. Õiguserikkumise sündmuse olemust see ei puudutanud ja rikkumine on Tolliameti Edela tolliinspektuuri poolt tõendatud. Kohus märkis, et haldusõiguserikkumise protokolli tühistamine ja uue koostamine ei muuda iseenesest otsust haldusõiguserikkumise asjas õigustühiseks.
24. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS L kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada. 4.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt võib kohtuotsusest aru saada, et kohus on käsitlenud AS L kaebust ekslikult kaebusena karistuse määramise otsuse peale ja jätnud sellise otsuse jõusse. Tegelikult sellist otsust tehtud ei ole, ainsaks otsuseks selles asjas on haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsus. Haldusõiguserikkumise seadustik võimaldas aga teha vaid kahesuguseid otsuseid, milleks olid karistuse määramise või menetluse lõpetamise otsused. 4.2 Kaebuse esitamise ajal kehtinud HÕS § 227 kohaselt oli haldusõiguserikkumise asja menetluses haldusõiguserikkumise protokolli olemasolu kohustuslik. Loogilise järelmina protokolli tühistamisele taotles kaebuse esitaja menetluse lõpetamist, kuivõrd ilma haldusõiguserikkumise protokollita ei saanud HÕSi sätete alusel haldusõiguserikkumise asja menetleda. 4.3 Lisaks leiab kassaator, et kohtuotsuses on vääralt kajastatud faktilisi asjaolusid. Otsuses on märgitud, et protokoll tühistati koostaja eksimuse tõttu arvandmetes ning koostati koheselt uus protokoll. Kaebuse kohaselt aga koostati uus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokoll alles pärast kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamist Tallinna Linnakohtus. Ka on kassaator seisukohal, et uue protokolli koostamine kujutab endast samas asja teistkordset menetluse algatamist. Menetleja õigust haldusõiguserikkumise protokolli tühistamiseks ja uue koostamiseks HÕS-st ei tulene. 4.4 Tallinna Linnakohus on leidnud, et AS L poolne Tolliseaduse § 65 lg 4 p-s 3 sätestatud haldusõiguserikkumine on tõendatud Mozõrski Naftatöötlemistehase poolt väljastatud kaubapassi ja
25. jaanuaril
26. a sõlmitud ostu-müügilepingu lisaga nr
27. Nimetatud tõendeid ei ole aga kohtule esitatud, mistõttu kohus ei ole saanud neid kontrollida. Samuti ei ole kohus kontrollinud, millised dokumendid esitas AS L tollile
28. novembril
29. a koos kaubadeklaratsiooniga. Kohtuotsuses viidatud tõendid ei ole asjassepuutuvad, vaid on esitatud teises haldusõiguserikkumise asjas. 4.5 Lõpuks leiab kassaator, et Tallinna Linnakohus ei ole võtnud arvesse muudatusi karistusõiguses. Tolliseadustiku § 326 lg 1 sätestab, et enne seadustiku jõustumist kehtinud Tolliseaduse § 65 järgi kvalifitseeritud rikkumised, mille eest ei ole seadustiku jõustumise ajaks karistust määratud, kvalifitseeritakse ümber Tolliseadustiku vastavate sätete järgi. Seega pidi kohus kontrollima, kas tegu, mis oli kvalifitseeritud Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 alusel, on karistatav ka Tolliseadustiku alusel. Kohus ei ole vastavat küsimust oma otsuses käsitlenud, olles seega kohaldanud vääralt materiaalõigust.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas AS L kaitsja vandeadvokaat T. Vaher kassatsioonkaebust. Ühtlasi taotles ta kaitsjale makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Linnakohtu
32. veebruari
33. a otsuse tühistamiseks ning väärteoasjas menetluse lõpetamiseks puudub alus. Küll peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks muuta linnakohtu kohtuotsuse põhiosa, asendades selles esitatud asjaolud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhistustega.
34. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et HÕS § 265, mis sätestas ametiisiku poolt tehtavate otsuste kinnise loetelu, ei näinud ette haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsust, vaid selle järgi oli võimalik teha halduskaristuse otsus või asja menetluse lõpetamise otsus. Tühistamise otsust ei saanudki seadus ette näha, sest otsus on menetluses tehtav sisuline lahend, mis peab karistamismenetluses tooma kaasa kas karistusotsuse või menetluse lõpetamise. Olukord, kus menetlus lõppeks lahendiga, millest ei selgu, kas isik on süüdi rikkumise toimepanemises, rikub õiguskindluse ja süütuse presumptsiooni põhimõtteid, sest lahtiseks jääb küsimus, kas menetlusalusele isikule on alust tegu ette heita või mitte.
35. Märkida tuleb veel seda, et haldusõiguserikkumise protokoll ei ole aktiks, mis looks isikutele õigusi ja kohustusi. Tegemist on menetlusdokumendiga, milles HÕS § 222 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on fikseeritud haldusõiguserikkumise asja tõendid ja milles märgitakse HÕS § 229 lg 1 p 5 kohaselt haldusõiguserikkumise kvalifikatsioon, mistõttu haldusõiguserikkumise protokoll ei ole selle olemusest tulenevalt tühistatav. Viimane ei tähenda siiski, et juhul, kui haldusõiguserikkumise protokolli satub viga, tuleks menetlus lõpetada. Vea puhul on võimalik teha haldusõiguserikkumise protokolli parandusi. Erinevalt Haldusõiguserikkumiste seadustikust on Väärteomenetluse seadustikus selline võimalus ka sätestatud (VTMS § 68 lg-s 2).
36. Kuna haldusõiguserikkumise protokoll ei ole tühistatav ja kohtuvälise menetleja ametnik tegi oma pädevusest väljudes otsuse, mida ei ole võimalik täita, on tegemist tühise otsusega. Tühine otsus ei saanud eeltoodud põhjendustel endaga kaasa tuua aga õiguslikku tagajärge, s.o haldusõiguserikkumise protokolli äralangemist, mistõttu tuleb kassaatori taotlus menetluse lõpetamiseks jätta rahuldamata.
37. Kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise tõttu sai linnakohus ja saab ka Riigikohus üksnes kontrollida, kas vastavalt VTMS § 133 p-le 6 on kohtuväline menetleja järginud menetlusõigust. Kriminaalkolleegium leiab otsuse p-s 8 toodud põhjendustel, et Tallinna Linnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt haldusõiguserikkumise protokolli tühistamine oli lubatav.
38. Tuvastades, et haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsus on õigustühine, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium tuginedes VTMS § 174 p-le 3 jõusse Tallinna Linnakohtu
39. veebruari
40. a otsuse lõpposa. Tulenevalt asjaolust, et kohtuväline menetleja ei ole seni käsitletavas asjas HÕS §-le 265 või VTMS § 73 lg-le 1 vastavat otsust teinud, kuulub karistamisotsuse või menetluse lõpetamise otsuse tegemine jätkuvalt kohtuvälise menetleja pädevusse.
41. Väärteomenetluse seadustiku § 23 näeb ette kaitsjale makstud tasu hüvitamise juhul, kui menetlus väärteoasjas lõpetatakse. Kuna menetlus pole lõpetatud, siis jätab Riigikohus kaitsja tasu hüvitamise taotluse rahuldamata. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris