MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-11-03 24. september 2003. a Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Eesti Valijate

(RHS) §-ga 1; 2) rahvahääletusele pandud küsimuses ja eelnõus oli mitmeid vasturääkivusi. Korraga ei ole võimalik säilitada nii riigi aegumatut ja võõrandamatut iseseisvust kui ka anda osa riigi iseseisvusest ja suveräänsusest üle Euroopa Liidu organitele. Rahvahääletusel esitati kaks küsimust, mis olid teineteisega vastuolus ja teineteist välistavad, kuna Euroopa Liitu astumist ei saa otsustada enne Põhiseaduse (PS) muutmist. Kaebuse esitajad leidsid, et tegemist on vastuoludega PS §-dega 1 ja 3 ning RHS §-ga 3; 3)

§-ga 10 keelatud agitatsioonina hääletamisruumis mõjus hääletamissedelile kantud pealkirja esituslaad: "Eesti rahvas võttis

1. aasta
2. septembril [...] vastu järgmise seaduse." Selline esituslaad jätab mulje, et eelnõu on juba vastu võetud, küsimus on ette ära otsustatud. Eesti Valijate Liidu kaebuses märgiti ka, et mitu meediaväljaannet tegeles rahvahääletuse päeval aktiivse agitatsiooniga. Rahvahääletuse päeval tegi hääletamisruumis aktiivset agitatsiooni president Lennart Meri; 4) Vabariigi Valimiskomisjon on hääletamissedeli vormi kinnitades rikkunud RHS § 30.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui rahvahääletusele on pandud seaduseelnõu, kantakse hääletamissedelile eelnõu pealkiri või Riigikogu otsusel eelnõu tekst, küsimus "Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise poolt?" ning lahtrid vastusevariantidega "jah" ja "ei". Kui rahvahääletusele on pandud muu riigielu küsimus, kantakse hääletamissedelile selle sõnastus ning lahtrid vastusevariantidega "jah" ja "ei". Hääletamissedelile kantud küsimuse sõnastus erines RHS §s 30 ette nähtud sõnastusest.

kohaselt ei ole aga küsimuse sõnastust Riigikogu otsusega võimalik muuta. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud juhtima Riigikogu tähelepanu sellele, et Riigikogu otsus on vastuolus

s ette nähtud seaduseelnõu ja küsimuse esitamise ning vastuste esitamise vorminõuetega. Vorminõuete rikkumine oli käesoleval juhul oluline, kuna sisuliselt esitati ühe küsilausega kaks küsimust, kuid puudus võimalus neile küsimustele eraldi vastata. Rahvahääletusest osavõtja pidi valima, kummale küsimusele ta vastab. Seda eriti juhul, kui ta ühele osale küsimusest oleks soovinud vastata "jah", kuid teisele "ei"; 5) hääletussedel ja esitatud küsimused olid vastuolus PS §-ga 1, RHS §-ga 1, § 3 lg-ga 4 ning § 63 lgtega 2 ja 4.

§ 63

lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel vastu võetud Põhiseaduse muutmise seadus mitte varem kui kolme kuu pärast arvates väljakuulutamisest. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses tehtud otsus jõustub rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval. Seega on ühe küsimuse eri osad erineva jõustumise tähtajaga, millest tuleneb nende vastuolu ja üksteist välistav olemus. Kuna välislepingute üle ei ole võimalik rahvahääletusi korraldada, samuti ei muudeta Põhiseaduse aluspõhimõtteid (PS § 1), siis ei ole käsitletavaid küsimusi võimalik rahvahääletuse sedelil ka õiguspäraselt sõnastada; 6) rahvahääletusele pandud ja hääletussedelile kantud Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu on vastuolus PS §-dega 102, 161, 162 ja
2. Põhiseaduse kohaselt saab Põhiseadust muuta, mitte täiendada. Seetõttu on nii rahvahääletusele pandud seaduseelnõu kui ka hääletamissedelile kantud tekst Põhiseadusega vastuolus; 7) õiguskantsler ei ole täitnud PS §-dest 139 ja 142 tulenevaid kohustusi põhiseaduslikkuse üle järelevalve teostamisel. Vabariigi Presidendi ja välisministri poolt Euroopa Liiduga ühinemise lepingule allakirjutamine oli Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus, mis on ebaseaduslik ja karistatav.
3. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta Eesti Valijate Liidu ja Helle Vilu kaebused läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et hääletamissedelile kantud tekst "Eesti rahvas võttis
4. aasta
5. septembril [...] vastu järgmise seaduse" on rahvahääletusele pandud seaduseelnõu teksti osa, mitte hääletamissedeli pealkiri. Väidetavate keelatud agitatsiooni juhtumitega seoses märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et tegemist on väärtegudega (Karistusseadustiku § 168), mille kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur. Juhul kui kaebajad soovisid vaidlustada jaoskonnakomisjoni toimingut, tulnuks neil RHS § 58 lg 1 kohaselt esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et RHS § 6 lg 1 kohaselt otsustab rahvahääletuse korraldamise Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valimiskomisjon on hääletamissedeli valmistamisel lähtunud Riigikogu
6. detsembri
7. a otsusest, mille punktis 2 on sätestatud ka hääletamissedelile kantav informatsioon. Kaebuse esitajad on sisuliselt vaidlustanud Riigikogu nimetatud otsust, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Rahvahääletuse seadus (§ 60) ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (
9. ptk) annavad erakonnale, valimisliidule või isikule õiguse esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks, kui otsus või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Eesti Valijate Liit ja Helle Vilu paluvad "tunnistada tühiseks kogu riigi ulatuses rahvahääletuse tulemused Euroopa Liitu astumise küsimuses".
10. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et rahvahääletusele pandud ja hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ning küsimuse sõnastust ei otsustanud Vabariigi Valimiskomisjon, vaid Riigikogu
11. detsembril
12. Kolleegiumi arvates vaidlustasid kaebuste esitajad sisuliselt Riigikogu otsust. Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt võimalik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse peale võib Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" jõustus
13. detsembril
14. See otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas
15. detsembril 2002 (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda
16. septembril 2003 (RT I 2003, 60). Seega on kaebuste esitamise tähtaeg möödunud enam kui kaheksa kuu eest. Kuna kaebuste esitamise tähtaeg on mööda lastud, jätab Riigikohus kaebused selles osas läbi vaatamata.
17. Väidetava õigusvastase agitatsiooni kohta märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kõigepealt, et RHS § 10 lg 2 keelab agitatsiooni hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu hääletaja siseneb hääletamisruumi. Sama paragrahvi
18. lõike kohaselt on aktiivne agitatsioon rahvahääletuse päeval üldse keelatud. Hääletamisruumis peab RHS § 27 lg 4 kohaselt korda jaoskonnakomisjon. Kui Eesti Valijate Liit soovis vaidlustada jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis, tulnuks tal RHS § 58 kohaselt esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile. Aktiivne agitatsioon rahvahääletuse päeval on Karistusseadustiku § 168 kohaselt väärtegu. Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 kohaselt on nimetatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur, kellele kaebaja võib sellest teost teatada. Väärteoasja arutatakse Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Riigikohus jätab Eesti Valijate Liidu kaebuse ka selles osas läbi vaatamata.
19. Kaebuste esitajate väiteid Vabariigi Presidendi, välisministri ja õiguskantsleri õigusvastase tegevuse kohta (vt käesoleva määruse punkti 3 alapunkti 7) ei saa läbi vaadata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras. Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Jüri Põld