3-1-1-101-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-101-03 Otsuse kuupäev

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi R. M. väärteoasi Liiklusseaduse § 7435 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsus väärteoasjas nr 4-199/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusbergi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. august.
6. a Istungil osalenud isikud Tallinna Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Sergei Narusberg ning menetlusalune isik R. M. Resolutsioon Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu
7. märtsi
8. a otsus muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. R. M.-le koostati
10. detsembril
11. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis sõiduautot kinnitamata turvavööga. Sellega rikkus ta LE § 68 p-i 5 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja
12. jaanuari
13. a otsusega karistati R. M.-t nimetatud rikkumise eest 500 krooni suuruse rahatrahviga.
14. R. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei olnud väärtegu tõendatud, kuna asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit. Seega ei ole võimalik välja selgitada rikkumise asjaolusid. Pole võimalik tuvastada, kuidas rikkumine tuvastati, kuidas toimus mootorsõiduki peatamine ja kes konkreetselt rikkumise fikseeris. Kuna väidetav rikkumine leidis aset hilisel ajal, on põhjendatud kahtlus, kuidas on võimalik fikseerida turvavööta sõitmist tänavavalgustusega tänaval, pimedas autosalongis, kui auto liigub kiirusega 50 km/h. Lisaks väitis menetlusalune isik, et kuna talle ei esitatud tutvumiseks väärteotoimikut, ei olnud võimalik esitada vastulauset.
15. Tallinna Linnakohtu
16. märtsi
17. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et väärteoprotokoll ei ole iseenesest väärteo toimepanemise ja selles märgitud isiku süü tõendiks, vaid selles tuleb ära märkida tõendid, mille alusel see on koostatud. Väärteoprotokoll on kohtuvälises menetluses menetlusdokument, milles vaid fikseeritakse väärteo toimepanemine ja selle toime pannud isik ning tõendid, millega väärteo toimepanemine ja isiku süü on tõendatud. Tõendite liigid on loetletud Kriminaalmenetluse koodeksi §-s
18. Üheks tõendi liigiks on väärteomenetluses menetlusaluse isiku ütlused, mis protokollitakse väärteoprotokollis või eraldi ülekuulamisprotokolli plangil. Antud juhul väärteoprotokollis ega eraldi ülekuulamisplangil menetlusaluse isiku ütlusi protokollitud ei ole. Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, tehakse selle kohta vastavalt VTMS § 69 lg 7 märge väärteoprotokolli. R. M.-le koostatud väärteoprotokollis vastav märge puudub. Sellest järeldas kohus, et R. M.-le ei tehtudki ettepanekut anda ütlusi, mis tähendab, et tõendeid üldse ei kogutudki. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja esindaja väitega, et kui R. M. ei esitanud väärteoprotokollile vastulauset, on ta oma süüd tunnistanud. Vastuse esitamine on menetlusaluse isiku õigus ja selle mittekasutamist ei saa tõlgendada väärteo toimepanemise tunnistamisena.
19. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusberg, kes palub Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ja saata asi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et menetlusalusele isikule ei ole tehtud ettepanekut anda ütlusi. Ütluste lahtris on selgesõnaliselt kirjas, et isikul on õigus anda juhtunu kohta ütlusi. R. M. seda aga ei teinud, vaid kirjutas sellesse lahtrisse üksnes oma allkirja. Kassatsioonkaebuse kohaselt tuleb tõendite kogumisel arvestada väärteomenetluse erisustega, antud juhul asjaoluga, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine fikseeritakse politseiametnike poolt visuaalse vaatluse teel. Kassaator leiab, et sellises situatsioonis tuleb lugeda väärteoprotokolli tõendiks, kuivõrd väärteoprotokoll on väärteotoimiku osa ning väärteotoimik on väärteoasjas oluliste dokumentide kogum. Tulenevalt KrMK §-st 65 võib lugeda ametiisiku poolt välja antud dokumenti tõendiks siis, kui ta sisaldab faktilisi andmeid, millel on asjas tähtsust. Antud situatsioonis on politseiametnik fikseerinud väärteoprotokollis kõik faktilised andmed. Kassaator leiab, et puudub alus kahelda politseiametnike töö õigsuses, kuivõrd Pärnu maantee on hästi valgustatud tänav ja kinnitamata turvavöö on läbi autosalongi nähtav. Kassaator on seisukohal, et Tallinna Linnakohus ei ole asja igakülgselt ja täies ulatuses arutanud. Kohtunik on andnud ainult formaalse hinnangu väärteoprotokolli kui tõendi kohta, jättes igakülgselt uurimata faktilised asjaolud. Nimelt leiab kassaator, et kohtunik oleks pidanud kuulama üle protokolli koostaja ja tema kaastöötaja ning andma hinnangu nende ütlustele.
20. Riigikohtu istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuse juurde. Menetlusalune isik vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et linnakohtu otsus on õige ja asjas ei ole tõendeid kogutud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.1 Väärteomenetluses, nagu kriminaalmenetluseski lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Seejuures on oluline see, et erinevalt Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 222 lg-st 2, mille kohaselt oli haldusõiguserikkumise protokolli puhul tegemist tõendiga, VTMS sellist tõendit eraldi ei nimeta. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VTMS § 69 lg 2 pdele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. See ei tähenda, et väärteoprotokolli ei saa üldse pidada tõendiks, nimelt võivad sisalduda väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused. 6.2 Lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, ning objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest ei ole aga võimalik teha käesolevas väärteoasjas otsust üksnes väärteoprotokolli alusel. Nimelt sisaldab see ainult rikkumise lühikirjeldust, mis ei ole piisav, et otsustada, kas rikkumine on toime pandud. Rikkumise lühikirjelduseks on märgitud: "Juhtis sõidukit kinnitamata turvavööga." Protokollist ei tulene, kes ja milliste tingimuste juures selle kindlaks tegi. Seetõttu on vajalik, et väidetava rikkumise fikseerinud ametiisik teeks kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Selliseks tõendusmaterjaliks võivad olla näiteks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused. Käesoleva asja protokollis ei ole näidatud ühtki tõendit. 6.3 Väärteomenetluse seadustiku § 128 lg 3 kohaselt juhindub kohus kaebusele lisatud tõendite uurimisel sama seadustiku §-dest 97-
21. Pärast kõikide tõendite uurimist küsib maa- või linnakohtunik vastavalt VTMS § 129 lg-le 1 kohtuliku arutamise osalistelt, kas neil on taotlusi. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud väärteoprotokollile lisatud ühtki muud tõendit, ei menetlusaluse isiku seletust ega pealtnägijate seletusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei taotlenud kohtuvälise menetleja esindaja ka kohtuistungil täiendavate tõendite uurimist, mistõttu kohtul puudus seaduslik alus asuda ise tõendeid koguma. 6.4 Märkida tuleb veel seda, et kohtuvälise menetleja ametnik on karistust määrates eksinud seaduses kehtestatud nõuete vastu. Vastavalt KarS § 47 lg 1 määratakse karistus trahviühikutes. Ühe trahviühiku suuruseks on 60 krooni. Kohtuvälise menetleja poolt määratud 500 krooni suurune rahatrahv ei ole jagatav 60-ga. 6.5 Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 1 otsustas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar