← Eesti

3-2-1-101-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-101-03 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. september
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve Kohtuasi Soojusenergia OÜ hagi Tatjana Romanova ja Sergei Romanovi vastu võla nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-458/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Soojusenergia OÜ kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada Soojusenergia OÜ-le
  12. mail
  13. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tatjana Romanova ja Sergei Romanov kasutasid üürilepingu alusel Paldiskis Rae tn 52-38 asuvat eluruumi. Paldiski Linnavalitsuse
  15. oktoobri
  16. a korraldusega nr 105 kehtestatud korra kohaselt tuli tarbijal alates
  17. novembrist
  18. a tasuda sooja eest otse Soojusenergia OÜ-le. Viimane on esitanud iga kuu T. Romanovale ja S. Romanovile osutatud teenuste eest arveid, kuid tarbijad ei ole neid tasunud.
  19. Soojusenergia OÜ esitas Harju Maakohtule hagi ja palus T. Romanovalt ja S. Romanovilt TsK § 477 alusel välja mõista 22 328 krooni 85 senti.
  20. Kostjad vaidlesid hagile vastu. T. Romanova sõlmis
  21. aprillil
  22. a üürilepingu ME-ga Paldiski Kinnisvarahooldus, kes ei ole esitanud sooja eest arveid
  23. aasta novembrist. Kostjad pole hagejaga lepingut sõlminud.
  24. Harju Maakohus rahuldas
  25. detsembri
  26. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 568 krooni 25 senti ning T. Romanovalt 4756 krooni. Tõendamist leidis, et kostjad kasutasid eluruumi üürilepingu alusel kuni korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimiseni
  27. oktoobril
  28. a. Poolte vahel puudus leping soojusenergia ja sooja vee müügiks. Kostjad tunnistasid, et nad tarbisid hageja osutatud teenuseid. Samuti tunnistasid kostjad, et hageja esitas neile arveid.
  29. aasta märtsis tasusid kostjad arve 1016 krooni 20 senti. Lepingu sõlmimata jätmine ei anna kostjatele õigust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Kohustuse tasuda tarbitud teenuse eest võtsid kostjad üürilepinguga ning hiljem ostu-müügilepinguga. Paldiski Linnavalitsuse
  30. oktoobri
  31. a korralduse alusel tuli tarbijal tasuda keskküttekulude ja sooja vee eest Soojusenergia OÜ-le. Kostjad tarbisid hageja osutatud teenust, kuid ei tasunud selle eest ning seega säästsid nad oma vara hageja arvel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  32. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  33. aprilli
  34. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
  35. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei kvalifitseerinud kohus pooltevahelist suhet õigesti. Kostjad tarbisid kommunaalteenuseid
  36. aprilli
  37. a ME-ga Paldiski Kinnisvarahooldus sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel. Kostjate kommunaalteenustega varustamist ja selle eest tasumist reguleeris üürileping ning seda ei muutnud ka asjaolu, et alates
  38. novembrist
  39. a võttis Soojusenergia OÜ Paldiski Linnavalitsuse
  40. oktoobri
  41. a korralduse alusel vahetult enda kanda üürileandja kohustused üürnike kütte ja sooja veega varustamise osas.
  42. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et on esitanud iga kuu kostjale arveid. Hageja ei ole esitanud kohtule ka kostjate tarbitud kütte ja sooja vee hulga arvestust.
  44. juulil
  45. a jõustunud ES § 374 kohaselt on üürileandja kohustatud esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist. See säte seab üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kuna tõendatud ei ole kostjatele üüriarvete esitamine, on hageja viivitav kreeditor ja kostjad ei saa oma kohustust täita (TsK § 232 lg 1).
  46. Kohus on ületanud nõude piire. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei tohi kohus nõude piire ületada. Kohus mõistis T. Romanovalt kui kinnisasja omanikult välja 4756 krooni tasumata maksete eest ajavahemikul oktoober 2001 kuni veebruar 2002, ehkki niisugust nõuet kohtule ei esitatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  47. Hageja palub kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti kostjatelt solidaarselt välja mõistmata 16 087 krooni 80 senti ja teha selles osas uus otsus, mõistes selle summa kostjatelt solidaarselt välja.
  48. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjad tarbisid kommunaalteenuseid üürilepingu alusel.
  49. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab kommunaalmajandust oma territooriumil omavalitsusüksus. Paldiski Linnavalitsuse
  50. oktoobri
  51. a korraldusega nr 105 kehtestatud korra kohaselt tasub tarbija alates
  52. novembrist
  53. a keskkütte kulude ja sooja vee eest soojustootjale - Soojusenergia OÜ-le. See korraldus on kehtiv õigusakt ja selle alusel on Soojusenergia OÜ-l õigus esitada nõue kostjate vastu.
  54. Poolte vahel puudub üürisuhe. Ringkonnakohtu seisukoht, et soojustarnija peab tarbijale esitama üüriarveid üürilepingu alusel, mille pooleks ta ei ole, ei tulene seadusest.
  55. Kostjad olid teadlikud tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas, et
  56. aasta märtsis tasusid kostjad esitatud arve alusel 1016 krooni 20 senti. Ringkonnakohus ei ole maakohtu poolt tuvastatule teistsugust hinnangut andnud.
  57. Poolte vahel puudub teenuste osutamise leping, kuid kostjad on sellele vaatamata kütte ja sooja vee teenust kasutanud. Hagi esitati tulenevalt TsK § 477 lg 1 ja lg
  59. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  60. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMs § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
  61. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja on tarbinud hageja toodetud soojust, kuid ei ole selle eest maksnud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus on andnud poolte suhtele ebaõige hinnangu. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht selles osas, et vaidlusaluse aja eest kostjate soojaga varustamist ja selle eest tasumist reguleeris üürileping, mis oli sõlmitud kostjate ja Paldiski linna vahel.
  62. Kolleegium asub seisukohale, et teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara alusetu säästmisena TsK § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kolleegium märgib, et TsK § 477 alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostjad on tema arvel alusetult säästnud. Ringkonnakohus on tõendatuks lugenud, et kostjad on tarbinud Soojusenergia OÜ vahendusel soojusenergiat, kuid tarbitu eest hagejale tasunud ei ole.
  63. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel TsK § 477 lg 6 alusel kindlaks tegema, kui suures ulatuses on kostja hageja arvel alusetult säästnud. Lähtudes eluruumi üürilepingust ei ole ringkonnakohus pidanud vajalikuks hinnata ka Harju Maakohtu toimikus (tl 7) olevat soojusenergia arvestuse õiendit. J. Odar, L. Laarmaa , V. Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.