← Eesti

3-3-1-58-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-58-03 Otsuse kuupäev

  1. september 2003 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Vladimir Mukasei kaebus Harku Vallavalitsuse
  2. novembri
  3. a korralduse nr 1613 tühistamise ja Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/41/2003 Vladimir Mukasei kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. september 2003 Kohtuistungil osalenud isikud Vladimir Mukasei esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Jätta Vladimir Mukasei kassatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. aprilli
  10. a otsust haldusasjas nr 23/41/2003 motiivide osas, asendades need käesoleva otsuse motiividega.
  11. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Harju Rajooni TSN TK
  13. veebruari
  14. a maa kasutamise õiguse aktiga anti ettevõttele postkast nr 130 (tehas Dvigatel) Vääna-Jõesuu pioneerilaagri rajamiseks 13,76 ha maad alaliseks kasutamiseks akti lisaks oleval plaanil märgitud piirides. Harku Vallavalitsuse
  15. aprilli
  16. a otsusega nr 108 otsustati seoses RAS-le Dvigatel kuuluva endise pioneerilaagri üleandmisega AS WAM DVL omandusse lubada koos seal paikneva 30 hoonega üle anda ka AS WAM DVL esmakasutusse nimetatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluv umbes 13,4 ha suurune territoorium.
  17. septembri
  18. a ostu-müügi lepinguga ostis V. Mukasei aktsiaseltsilt WAM DVL nimetatud ehitised ja rajatised, mis lepingu kohaselt paiknevad 13,34 ha suurusel maa-alal.
  19. Harku Vallavalitsuse
  20. aprilli
  21. a määruse nr 71 punktiga 1.3 otsustati seoses ostu-müügi lepinguga määrata V. Mukaseile kuuluva puhkehoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 8,76 ha ja lugeda maakasutuse õigus aktsiaseltsilt WAM DVL üleläinuks V. Mukaseile. Harku Vallavalitsuse
  22. juuli
  23. a määrusega nr 145 korrigeeriti teenindusmaa suurust ja määrati selle pindalaks 8,99 ha. Harku Vallavalitsuse
  24. jaanuari
  25. a korraldusega nr 11 tühistati
  26. aprilli
  27. a määruse nr 71 p 1.3 ja
  28. juuli
  29. a määrus nr
  30. Korralduse andmisel lähtus Harku Vallavalitsus VäänaJõesuu külas asuvate endiste ehituskruntide tagastamise õigustatud subjektide taotlustest ning Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni ettepanekust.
  31. detsembril 1997 esitas V. Mukasei Harku Vallavalitsusele avalduse 8,99 ha erastamiseks talle Vääna-Jõesuus kuuluva hoonete kompleksi juurde. V. Mukasei kinkis
  32. juulil 2000 sõlmitud kinkelepinguga kogu hoonete kompleksi oma alaealistele lastele Eva, Anna ja Maria Mukaseile, kes omakorda kinkisid
  33. septembri
  34. a kinkelepinguga 1/4 mõttelise osa kompleksist isale.
  35. oktoobril 2000 esitasid E., A., M. ja V. Mukasei maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mille kohaselt nad soovivad erastada 13,34 ha maad.
  36. Harku Vallavalitsuse
  37. novembri
  38. a korraldusega nr 1613 tühistati Harku Vallavalitsuse
  39. aprilli
  40. a otsus nr 108 põhjusel, et see on vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  41. oktoobri
  42. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta punktiga 3, millega lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine. MRS § 36 lg 2 sel ajal kehtinud redaktsioonis nägi ette, et maa tagastamiseni või muul viisil eraomandusse andmiseni jätkub maa kasutamine seni kehtiva kasutusõiguse alusel. Seadusega vastuolus olev otsus maa tähtajata kasutada andmise kohta võib rikkuda õigustatud subjektide subjektiivset õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa Maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras.
  43. V. Mukasei esitas
  44. detsembril 2000 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Harku Vallavalitsuse
  45. novembri
  46. a korraldus nr
  48. septembril 2001 esitas ta kaebuse, milles palus tunnistada täielikult seadusevastaseks Harku Vallavalitsuse
  49. septembri
  50. a toiming ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek - ja teha vallavalitsusele ettekirjutus maa ostueesõigusega erastamise toimingute sooritamiseks temale ja tema alaealistele lastele kuuluvate ehitiste juurde senise teenindusmaana määratud 13,34 ha ulatuses.
  51. Tallinna Halduskohtu
  52. veebruari
  53. a otsusega haldusasjas nr 3-9/2002 jäeti V. Mukasei kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt Harku Vallavalitsuse kasuks välja kohtukulud. Halduskohtu otsuse kohaselt kehtis Harku Vallavalitsuse
  54. aprilli
  55. a otsuse nr 108 vastuvõtmise ajal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  56. oktoobri
  57. a otsuse punkt 3 redaktsioonis, mille kohaselt võis tähtajata maakasutusi õigusvastaselt võõrandatud maal lubada erandkorras vaid Vabariigi Valitsus. Sellist luba AS-le WAM DVL maa tähtajata kasutusse andmiseks ei olnud ning seega ületas vallavalitsus maa andmisel oma pädevust. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Vallavalitsus, tühistades
  58. aprilli
  59. a otsuse nr 108 kui õigusvastase haldusakti, ei ole rikkunud õiguskindluse ega õiguspärase ootuse printsiipi. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Halduskohus ei ole pädev määrama ostueesõigusega erastatava maa suurust ega tegema vallavalitsusele vastavasisulist ettekirjutust, sest MRS § 9 lg 9 kohaselt määrab ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
  60. Apellatsioonkaebuses palus V. Mukasei tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus ning mõista vastustajalt välja kohtukulud.
  61. Tallinna Ringkonnakohtu
  62. aprilli
  63. a otsusega jäeti V. Mukasei apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) Harku Vallavalitsuse
  64. aprilli
  65. a otsuse nr 108 näol ei ole tegemist hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramisega vastavalt Vabariigi Valitsuse
  66. juuli
  67. a määrusele nr 208, vaid maa tähtajatuks kasutamiseks andmise otsusega. Asjaolu, et maa anti tähtajatuks kasutamiseks, nähtub sõnaselgelt ka
  68. aprilli
  69. a maa looduses eraldamise akti punktist
  70. Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole taotlenud ning Vabariigi Valitsus pole andnud luba aktsiaseltsile WAM DVL 13,34 ha maa tähtajata kasutusse andmiseks, siis Harku Vallavalitsuse
  71. aprilli
  72. a otsus nr 108 kui Ülemnõukogu
  73. oktoobri
  74. a otsuse punktiga 3 vastuolus olev, oli õigusvastane; 2) eeltoodust ning Põhiseaduse §-dest 3 ja 10 tulenevalt oli vallavalitsusel õigus nimetatud otsus tühistada. Kuigi
  75. aprilli
  76. a otsuse tegemise ajal ei kehtinud veel vaidlustatud korralduses viidatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kehtis tol ajal Kohaliku omavalitsuse aluste seadus, mille §-s 4 olid sarnaselt KOKS §-ga 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse põhiprintsiibid. Ebatäpsed viited vaidlustatud korralduses ei anna alust sisult õiguspärase korralduse tühistamiseks; 3) Harku Vallavalitsus ei ole
  77. aprilli
  78. a otsust nr 108 tühistades eiranud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid; 4) käesoleva vaidluse esemeks ei ole Harku Vallavalitsuse
  79. jaanuari
  80. a korraldus nr 11, millega tühistati vallavalitsuse haldusaktid, millele kaebaja tugines
  81. detsembril 1997 maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisel; 5) kaebajale ja tema alaealistele lastele kuuluva puhkekompleksi krundi suurust Maareformi seaduse tähenduses ei ole kindlaks määratud ning kaebajale ei ole üle läinud maakasutusõigus 13,34 ha suurusele maale. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  82. Kassatsioonkaebuses palub V. Mukasei teha uus otsus ja tühistada Harku Vallavalitsuse
  83. novembri
  84. a korraldus nr
  85. Kassaator leiab: 1) Harku Vallavalitsuse
  86. aprilli
  87. a otsus nr 108 "Maa-ala andmisest AS "WAM DVL esmakasutusse" oli seaduslik. Kohus ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et tegemist oli teenindusmaa andmisega esmakasutusse. Otsus ei sisalda viiteid, et tegemist oleks tähtajatu maakasutusega; 2) Harku Vallavalitsusel polnud õigust tühistada õiguspärast soodustavat haldusakti. Harku Vallavalitsuse
  88. aprilli
  89. a otsus nr 108 ei ole välja antud pädevust ületades ega ole tühine. Nimetatud otsus ei ole ka vastuolus Ülemnõukogu
  90. oktoobri
  91. a otsuse punktiga
  92. Otsus tühistati alles siis, kui kaebuse esitaja soovis asuda selle alusel tegema maa ostueesõigusega erastamise toiminguid; 3) hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel 13,34 ha ulatuses peeti kinni Vabariigi Valitsuse
  93. juuli
  94. a määrusega nr 208 kehtestatud korrast, teenindamiseks vajalik maa on vormistatud iseseisva krundina; 4) isegi kui lähtuda
  95. aprillil 1993 vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse §-st 18, millega lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine, tuleb
  96. aprilli
  97. a otsuse hindamisel arvestada, et nimetatud säte jõustus
  98. aprillil 1993; 5) Harku Vallavalitsuse
  99. novembri
  100. a korralduse nr 1613 pealkiri ja selle andmise asjaolusid kirjeldav osa on vastuolus haldusakti resolutsiooni punktiga 1, mille kohaselt tühistati vallavalitsuse
  101. aprilli
  102. a otsus, mitte aga
  103. aprilli
  104. a otsus nr
  105. Ringkonnakohus on selle väite tähelepanuta jätnud. Kuna tegemist on haldusakti tühistamisega, siis ebaõigele tühistatavale haldusaktile viitamine ei ole üksnes vormiviga. Haldusakti adressaat peab olema kindel, kas haldusakt on suunatud tema õigustele ja kohustustele või mitte. Käesoleva kohtuasja puhul vaidlustatud otsus seda ei võimalda. Ebaõiged on ka aktis sisalduvad viited Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, kuna tühistatud akti väljaandmise ajal see seaduse veel ei kehtinud; 6) käesolevaks ajaks on tühistatud kõik kassaatorile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramist puudutavad soodustavad haldusaktid. Neist
  106. aprilli
  107. a otsus nr 108 tühistati seitse ja pool aastat pärast vastuvõtmist aktiga, milles on vormivead, seadusevastased põhjendused ja viited mittekehtivale seadusele. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  108. Käesolevas haldusasjas vaidlustas V. Mukasei Harku Vallavalitsuse
  109. novembri
  110. a korralduse nr 1613, millega tühistati
  111. aprilli
  112. a otsus nr
  113. Viimatinimetatud aktiga otsustas Harku Vallavalitsus: "Seoses RAS Dvigatel' ile kuuluva ja endise pioneerilaagri üleandmisega aktsiaseltsi "WAM DVL" omandusse koos seal paikneva 30 hoonega, asukohaga Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas, lubada üle anda nimetatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluv territoorium ca 13,4 ha aktsiaselts "WAM DVL" esmakasutusse".
  114. Harku Vallavalitsuse
  115. aprilli
  116. a määruse nr 71 punktiga 1.3 otsustati seoses ostu-müügi lepinguga määrata V. Mukaseile kuuluva puhkehoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 8,76 ha ja lugeda maakasutuse õigus aktsiaseltsilt WAM DVL üle läinuks V. Mukaseile. Harku Vallavalitsuse
  117. juuli
  118. a määrusega nr 145 korrigeeriti teenindusmaa suurust ja määrati selle pindalaks 8,99 ha. Nii Harku Vallavalitsuse
  119. aprilli
  120. a määruse nr 71 punkt 1.3 kui ka
  121. juuli
  122. a määrus nr 145 olid sõnaselgelt adresseeritud V. Mukaseile ja puudutasid tema kui hoonete omaniku õigusi. Vaidlust ei ole selle üle et hoonete kompleks, mille juurde määrati teenindamiseks vajalik maa Harku Vallavalitsuse
  123. aprilli
  124. a otsusega nr 108 ja Harku Vallavalitsuse
  125. aprilli
  126. a määruse nr 71 punktiga 1.3, on sama.
  127. Harku Vallavalitsus ei ole
  128. aprilli
  129. a määruse nr 71 punktiga 1.3 V. Mukaseile kuuluva hoonete kompleksi juurde ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurust kindlaks määrates tühistanud Harku Vallavalitsuse
  130. aprilli
  131. a otsust nr 108, millega sama hoonete kompleksi juurde määrati maa
  132. aastal, kui need hooned omandas AS WAM DVL. Harku Vallavalitsuse
  133. aprilli
  134. a määruse nr 71 punkti 1.3 puhul tuleb rõhutada, et selle reguleerimise objekt oli sama, mis Harku Vallavalitsuse
  135. aprilli
  136. a otsuse nr 108 puhul, s.t endise pioneerilaagri hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramine. Harku Vallavalitsuse
  137. juuli
  138. a määrusega nr 145 korrigeeriti vaid
  139. aprilli
  140. a määruse nr 71 punktiga 1.3 määratud maa suurust.
  141. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et V. Mukasei oleks eelpool nimetatud Harku Vallavalitsuse
  142. aasta akte vaidlustanud. Ka Harku Vallavalitsus rõhutas seda kohtumenetluse käigus. Seda, et V. Mukasei hoonete omanikuna aktsepteeris teenindamiseks vajaliku maa määramist neis aktides sätestatud ulatuses, näitab ka asjaolu, et
  143. detsembril 1997 esitas ta Harku Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluva hoonete kompleksi juurde 8,99 ha ulatuses.
  144. Harku Vallavalitsuse
  145. jaanuari
  146. a korraldusega nr 11 tühistati V. Mukaseile kuuluva hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramist sätestanud Harku Vallavalitsuse aktid (Harku Vallavalitsuse
  147. aprilli
  148. a määruse nr 71 punkt 1.3 ja
  149. juuli
  150. a määrus nr 145). Selle korralduse motivatsioonis märkis vallavalitsus, et hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramise küsimus tuleb uuesti läbi vaadata, arvestades sealjuures võimalusega tagastada maa osaliselt omandireformi õigustatud subjektidele. Haldusasja materjalidest ei nähtu ka, et V. Mukasei oleks vaidlustanud Harku Vallavalitsuse
  151. jaanuari
  152. a korraldust nr
  153. Samas ei ole selle korralduse motivatsiooni põhjal alust arvata, et vallavalitsus, tühistades oma varasemad määrused V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, oleks silmas pidanud vajadust taastada teenindusmaa ulatuses, nagu see määrati
  154. aprilli
  155. a otsusega aktsiaseltsile WAM DVL.
  156. Harku Vallavalitsus, tühistades käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud
  157. novembri
  158. a korraldusega nr 1613 oma
  159. aprilli
  160. a otsuse nr 108, leidis, et tühistatav otsus on vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  161. oktoobri
  162. a otsuse "Eesti vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" punktiga 3 ning vallavalitsusel ei olnud
  163. aprillil 1993 õigust vastu võtta otsust maa andmise kohta AS WAM DVL tähtajata kasutusse. Vallavalitsus leidis ka, et tühistatav otsus kui seadusega vastuolus olev, võib rikkuda omandireformi õigustatud subjektide subjektiivset õigust saada õigusvastaselt võõrandatud maa Maareformi seaduses sätestatud alustel tagasi. Akti tühistades jättis vallavalitsus tähelepanuta asjaolu, et
  164. aastal hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja selle suuruse korrigeerimisel tehti otsustused sama objekti kohta, mis
  165. aprilli
  166. a otsuses nr
  167. Hoolimata sellest, et formaalselt polnud hilisemate vallavalitsuse aktidega teenindusmaad varasemast erinevas ulatuses määrates tühistatud
  168. aprilli
  169. a otsust nr 108, ei saanud see akt vaidlustatud akti andmise ajal enam luua õigusi V. Mukaseile.
  170. Kuigi Harku Vallavalitsuse
  171. aprilli
  172. a määrus nr 71 ei sätestanud, et V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel aktis väljendatud ulatuses tunnistatakse kehtetuks varasem samade hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramist puudutav akt, tuleb silmas pidada, et
  173. aastal puudus Eesti õiguskorras praegusega võrreldav haldusmenetlust reguleeriv normistik ja haldusmenetluse põhimõtete kohaldamise ning normitehnilise korrektsuse hindamisel ei saa
  174. a haldusaktide puhul suhtuda sama rangelt kui peale Haldusmenetluse seaduse kehtimahakkamist.
  176. oktoobril 2000 esitasid E., A., M. ja V. Mukasei avalduse 13,34 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Hoonete omanikena on neil õigus neile kuuluvate hoonete juurde erastada maad ostueesõigusega Maareformi seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
  177. Riigikohtu halduskolleegium peab veel vajalikuks märkida, et ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et Harku Vallavalitsuse
  178. aprilli
  179. a otsusega nr 108 anti maa aktsiaseltsile WAM DVL tähtajatuks kasutamiseks ja tegemist polnud hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisega. Kassaator leiab õigesti, et
  180. aprilli
  181. a otsuses nr 108 sätestatakse selgesõnaliselt, et tegemist on hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluva territooriumiga ning selles ei mainita maa andmist tähtajatuks kasutamiseks. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et maa andmine tähtajatuks kasutamiseks nähtub sõnaselgelt
  182. aprilli
  183. a maa looduses eraldamise akti punktist
  184. See, kas tegemist on maa tähtajatuks kasutamiseks andmisega või teenindamiseks vajaliku maa määramisega, peab tulenema eelkõige vastavast haldusaktist, ringkonnakohus on ületähtsustanud maa looduses eraldamise aktis väljendatut.
  185. Ülaltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuna Harku Vallavalitsuse
  186. aprilli
  187. a otsusest nr 108 ei saanud vaidlustatud korralduse andmise ajal tuleneda V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus, ei saanud selle akti tühistamiseks antud korraldus rikkuda V. Mukasei õigusi. Kohtud on küll õigesti jätnud V. Mukasei kaebuse rahuldamata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse motiive, asendades need käesoleva otsuse motiividega. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.