← Eesti

3-3-1-50-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-50-03 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2003 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann AS Tammiskilp kaebus Rapla Maksuameti
  2. novembri
  3. a ettekirjutuse nr 4-05/14-1412 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/97/2003 AS Tammiskilp kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. september 2003 Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
  8. Tühistada Rapla Maksuameti
  9. novembri
  10. a ettekirjutus nr 4-05/1412 intressi arvestamise ja selle tasumise nõude osas kuni
  11. juulini
  13. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Rapla Maksuamet tegi
  15. novembril 2001 aktsiaseltsile Tammiskilp ettekirjutuse maksta seoses osaühingule Fercon Konsultatsioonid
  16. ja
  17. aastal tasutud summaga käibemaksu 257 569 krooni ja sellelt maksuvõlalt intressi 157 907 krooni ning tulumaksu 304 945 krooni ja vastavalt intressi 137 147 krooni. OÜ Fercon Konsultatsioonid väljastas aktsiaseltsile Tammiskilp
  18. ja
  19. aastal arved kauba ja teenuste eest tasumiseks summas 1 688 509 krooni 20 senti, sellest käibemaks 257 569 krooni 20 senti. OÜ Fercon Konsultatsioonid ainus äriregistris registreeritud juhatuse liige on surnud
  20. novembril
  21. Aktsiaseltsiga Tammiskilp sõlmitud tööettevõtulepingule, teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja arvetele on allakirjutajaks märgitud Risto Mölder, kes peab ennast variisikuks, kes andis küll tühjadele paberilehtedele allkirju ja omas osaühingu pangakaarti, kuid arvetele ei ole ta alla kirjutanud ega ole osaühingus ka töötanud. Maksuamet leidis, et OÜ Fercon Konsultatsioonid ei ole tegelikult arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud, mistõttu need arved ei ole aluseks maksustatavast käibest ja tulust mahaarvamiste tegemiseks.
  22. AS Tammiskilp esitas Rapla Maakohtule maksuameti ettekirjutuse peale kaebuse, mis edastati Tallinna Halduskohtule. Kaebuses taotleti ettekirjutuse täitmise peatamist ja ettekirjutuse tühistamist. Kaebuse esitaja väitis, et on käitunud maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Maksunõue tuleks esitada osaühingule Fercon Konsultatsioonid, mitte aga aktsiaseltsile Tammiskilp.
  23. Tallinna Halduskohtu
  24. jaanuari
  25. a määrusega haldusasjas nr 3-1931/2001 peatati maksuameti ettekirjutuse täitmine kuni asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni.
  26. Tallinna Halduskohtu
  27. mai
  28. a otsusega haldusasjas nr 3-387/2002 jäeti AS Tammiskilp kaebus rahuldamata. Kohus tuvastas, et OÜ Fercon Konsultatsioonid ei ole kaebajale teenuseid osutanud ega kaupu müünud, mistõttu puudus alus maksustatavast käibest ja tulust mahaarvamiste tegemiseks. Muuhulgas leidis kohus, et AS Tammiskilp tolleaegne töötaja Janno Lepik on
  29. aastal osaühingu Fercon Konsultatsioonid arvelt võtnud välja sularaha kahel korral kokku 360 000 krooni.
  30. AS Tammiskilp esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks Tallinna Halduskohtu otsuse ja maksuameti ettekirjutuse. Apellant väitis, et osaühingu Fercon Konsultatsioonid arvetel näidatud teenused ja kaubad on AS Tammiskilp kätte saanud. Ostja maksekohustused ei saa sõltuda sellest, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte.
  31. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  32. märtsi
  33. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja õigesti kohaldanud seadust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  34. AS Tammiskilp kassatsioonkaebuses korratakse apellatsioonkaebuse põhjendusi ja taotletakse, et Riigikohus tühistaks Tallinna Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kassaator rõhutab, et kuna AS Tammiskilp on kaubad ja teenused kätte saanud, kuid maksuamet ja kohtud leiavad, et müüjaks polnud OÜ Fercon Konsultatsioonid, siis pidi kohus uurimisprintsiibist lähtudes selgitama, kes on tegelik müüja. Maksuameti intressinõue on põhiseadusevastane ja selles osas tuleb ettekirjutus tühistada põhjusel, et nimetatud nõudel puudub õiguslik alus.
  35. Rapla Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et see on põhjendamatu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  36. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt
  37. aprilli
  38. a otsus asjas nr 3-3-1-29-03 p-d 9 ja 10,
  39. mai
  40. a otsus asjas nr 3-3-1-39-03 p-d 11 ja 12,
  41. mai
  42. a otsus asjas nr 3-3-1-43-03 p-d 9-11,
  43. juuni
  44. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03 p-d 8, 9 ja 13,
  45. juuni
  46. a otsus asjas nr 33-1-52-03 p-d 10-12 ning
  47. juuni
  48. a otsus asjas nr 3-3-1-49-03 p 18) selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult.
  49. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed ostja ja müüja - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  50. mai
  51. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-03 p-s 12: " Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha." Käesolevas haldusasjas leidis Tallinna Halduskohus, et AS Tammiskilp tolleaegne töötaja Janno Lepik on
  52. aastal osaühingu Fercon Konsultatsioonid arvelt võtnud välja sularaha kahel korral kokku 360 000 krooni. Seega on AS Tammiskilp kui ostja oma tolleaegse töötaja kaudu seotud müüjaga - osaühinguga Fercon Konsultatsioonid. Arvestades maksuameti ja kohtute poolt tuvastatud asjaolusid, on põhjendatud kahtlus, et nimetatud seos viitab AS Tammiskilp osavõtule maksupettusest. Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud osaühinguga siiski toimunud. Selline seisukoht on kooskõlas ka varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 22 lg-ga 4, mille kohaselt lasus maksumaksjal maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõestada, et maks määrati valesti. AS Tammiskilp ei ole maksuametile ega kohtutele täiendavaid tõendeid esitanud. Ebamõistlik on sellise kahtluse korral panna tegeliku müüja väljaselgitamise kohustus maksuametile või kohtutele, sest müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks. Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Neil põhjustel on ringkonnakohtu otsus AS Tammiskilp käibemaksukohustuse osas õige ja selle tühistamiseks puudub alus.
  53. Tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Sellisele seisukohale on asutud ka näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  54. juuni
  55. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-26-02 ja
  56. juuni
  57. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-52-
  58. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Neil põhjustel on ringkonnakohtu otsus AS Tammiskilp tulumaksukohustuse osas õige ja selle tühistamiseks puudub alus.
  59. Õige on kassaatori väide, et maksuameti ettekirjutus on maksuvõlalt arvestatud intressi ja selle tasumise kohustuse osas põhiseadusevastane ja et selles osas puudub ettekirjutusel õiguslik alus. Seda, et intressinõudel puudub kuni
  60. juulini 2002 õiguslik alus, on Riigikohtu halduskolleegium põhjendanud korduvalt (vt
  61. augusti
  62. a otsused haldusasjas nr 3-3-1-7-03 p 10 ja asjas nr 3-31-40-03 p 6 ning
  63. septembri
  64. a otsus asjas nr 3-3-1-35-03 p 9). Intressi osas tühistab Riigikohtu halduskolleegium Rapla Maksuameti
  65. novembri
  66. a ettekirjutuse nr 4-05/14-1412 intressi arvestamise ja selle tasumise nõude osas kuni
  67. juulini
  68. Kui ettekirjutust on nimetatud osas täidetud, tuleb see tagasi täita. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.