3-4-1-16-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-16-03 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Jaak Toome kaebus Jõgeva Maakonna Valimiskomisjoni toimingu peale ja hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks Kaebuse esitaja Jaak Toome Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Jaak Toome kaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. septembril
4. a esitas vaatleja Jaak Toome kaebuse Jõgeva Maakonna Valimiskomisjonile, milles vaidlustas hääletamistoiminguid Põltsamaa valla jaoskonnas nr
5. Kaebuse kohaselt toodi hääletamissedelite kindlakstegemisel jaoskonnas eelhääletamise sedelid teisest ruumist loetult, sedelite avamist ja lugemist ta vaadelda ei saanud. Kasutamata sedeleid ei märgistatud enne hääletamiskasti avamist. 35 sedelit hoiti eraldi pakis laual, mida korduvalt üle loeti. Häälte lugemise ajal äratas kaebajas kahtlust komisjoni esimehe käik komisjoni lauast häälte lugejate lauda. Kaebaja leidis, et seadusega ettenähtud toimingute järjekorra rikkumine, komisjoni kahtlane käitumine ja eelnev inimeste voolu jälgimine võimaldavad järeldada, et loetud sedelite arv oli suurem kui hääletanute arv. Kaebaja palus käekirja kindlaksmääramise teel kontrollida ühele isikule väljastatud sedelite arvu ja võimalikku valimiskomisjoni liikme poolt hääletajate allkirjade kirjutamist ning taotles hääletamistulemuste tühistamist.
6. Jõgeva Maakonna Valimiskomisjon jättis
7. septembri
8. a otsusega kaebuse rahuldamata ning tegi märkuse Põltsamaa valla jaoskonna nr 4 jaoskonnakomisjonile protseduurireeglite rikkumise kohta. Maakonna valimiskomisjon leidis, et Rahvahääletuse seaduse (edaspidi RHS) § 51 kohaselt loetakse eelhääletamisel antud hääli hääletamisruumist eraldi ruumis rahvahääletuse päeval alates kella 19.00st, mistõttu seadust pole rikutud. Otsuse kohaselt eksis jaoskonnakomisjon hääletamistulemuste kindlakstegemisel RHS § 50 lõike 2 nõuete vastu. Selle seadusesätte kohaselt kustutatakse hääletajatele välja andmata hääletamissedelid ja hääletajate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid enne hääletamiskastide avamist. Maakonna valimiskomisjon tegi kindlaks, et kasutamata hääletamissedelid kogus pärast kella 20.00 kokku jaoskonnakomisjoni esimees ning asus neid kustutama nurkade äralõikamise teel. Kasutamata hääletamissedelid ei puutunud kokku teiste hääletamissedelitega, mistõttu hääletamistulemust nimetatud rikkumine mõjutada ei saanud. Maakonna valimiskomisjon leidis, et komisjoni esimehe ringiliikumine hääletamisruumis ei ole seaduserikkumine, esimehe kohustuseks on hääletamisruumis korda pidada ja ta võib ruumis ringi liikuda. Maakonna valimiskomisjon tegi kindlaks, et Põltsamaa valla jaoskonnas nr 4 käis eelhääletamise ajal hääletamas 101 inimest, hääletamispäeval
9. septembril kella 12.00 seisuga oli hääletanuid 208 ja kell 16.00 oli hääletamas kokku käinud 301 inimest. Kokku käis hääletamas 379 isikut. Kaebaja enda ütlustest nähtub, et käis jaoskonnakomisjoni ruumide juures pisteliselt ja võis isiklikult näha väga väheseid inimesi hääletamas, millest võiski tuleneda tema väärarusaam, nagu oleks hääletamas käinud vähem inimesi kui tegelikult. Käekirjaekspertiisi saab väärteomenetluse käigus teostada ainult politsei. Allkirjade võltsimise tuvastamine ja käekirjaekspertiisi teostamine ei ole maakonna valimiskomisjoni pädevuses. Kui kaebuses oleks märgitud konkreetse inimese nimi, kelle allkirja võltsimist kaebaja kahtlustab, siis oleks komisjon võinud asja menetlemise politseile üle anda. Üldsõnalise süüdistuse peale ei ole võimalik reageerida.
11. septembril
12. a esitas J. Toome kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja leidis, et rahvavoo liikumise vaatlemisel ning pisteliselt komisjoni töö ja häältelugemise käigu jälgimisel tekkis tal kahtlus, et ühele hääletajale on antud välja rohkem kui üks sedel. Seadusega ettenähtud toimingute järjekorra rikkumine andis aluse kaebuse esitamiseks Jõgeva Maakonna Valimiskomisjonile. Kaebaja märkis, et ei ole kontrollitud allkirjade võrdlemise teel ühele hääletajale välja antud sedelite arvu ning seda ei lubatud teha ka temal. Kaebaja palus kontrollida ühele hääletajale väljastatud sedelite arvu allkirjade ekspertiisi teel Jõgeva maakonna jaoskondades ning taotles hääletamistulemuste tühistamist.
13. Vabariigi Valimiskomisjoni
14. septembri
15. a otsusega nr 89 jäeti J. Toome kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt käsitles Vabariigi Valimiskomisjon J. Toome kaebust kui kaebust maakonna valimiskomisjoni toimingu peale, kes ei lubanud tal hääletajate nimekirjaga tutvuda. Rahvahääletuse seaduse § 24 lg 2 järgi on isikul õigus hääletajate nimekirjaga tutvuda põhjendatud huvi korral. Kaebaja kinnitas Vabariigi Valimiskomisjoni istungil, et ta ei näinud ühtki hääletajat ega valimiskomisjoni liiget hääletajate allkirju võltsimas. Kuigi tal ei olnud konkreetseid kahtlusi allkirjade võltsimise suhtes, soovis ta hääletajate nimekirjaga tutvuda. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et konkretiseerimata kahtlusi ei saa lugeda põhjendatud huviks RHS § 24 lg 2 mõttes. Hääletajate nimekiri ei ole piiranguteta avalik hääletamissaladuse ja -vabaduse kaitseks. Nimekirjas on isikuandmeid, mida ei või piiranguteta väljastada kolmandatele isikutele. Juhul, kui mõni vaatleja või hääletaja märkab allkirja võltsimist või mitme hääletussedeli täitmist, on tal võimalik juhtida valimiskomisjoni tähelepanu seaduserikkumisele või pöörduda avaldusega politsei poole, kes vajadusel kontrollib hääletajate nimekirja tervikuna.
17. septembril 2003 esitas J. Toome kaebuse Riigikohtule. Kaebus jõudis koos Vabariigi Valimiskomisjoni selgitusega Riigikohtusse
18. septembril
19. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
20. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab J. Toome, et Jõgeva Maakonna Valimiskomisjon rikkus tema õigusi sellega, et ei võimaldanud tal tutvuda hääletajate nimekirjadega. J. Toome jäi kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitas kaebaja, et ta soovis tutvuda hääletajate nimekirjadega teaduslikul eesmärgil ning tal on endiselt säilinud allkirjade võltsimise kahtlus. Kaebaja palub Riigikohtul: 1) tunnistada tema huvi hääletajate nimekirjade kontrollimise vastu põhjendatuks; 2) tunnistada kehtetuks referendumi tulemuste kohta tehtud valimiskomisjoni otsused; 3) teostada Jõgevamaa hääletajate nimekirjadele allkirjade ekspertiis, selgitamaks ühele isikule väljastatud sedelite arvu, või väljastada talle nimekirjade koopiad teda huvitavas ulatuses hääletaja nime ja allkirja kohta või lubada tal tutvuda nimekirjadega kohapeal.
21. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb J. Toome kaebusele vastu ning jääb oma
22. septembri
23. a otsuses nr 89 toodud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et Riigikohtule esitatud kaebuses on kaebaja motiveerinud oma soovi hääletajate nimekirjadega tutvumiseks teaduslike eesmärkidega. Sellist põhjendust kaebaja jaoskonnakomisjonile, Jõgeva Maakonna Valimiskomisjonile ega ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitanud ei ole. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis põhjendas J. Toome hääletajate nimekirjadega tutvumise soovi hääletajate allkirjade võltsimise kahtlusega, viitamata ühelegi konkreetsele võltsimise juhtumile.
25. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab J. Toome, et ta soovis hääletajate nimekirjadega tutvuda teaduslikul eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et J. Toome ei ole maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses hääletajate nimekirjadega tutvumise soovi teadusliku eesmärgiga põhjendanud. Ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses pole J. Toome väitnud, et ta soovis nimekirjadega tutvuda teaduslikul eesmärgil. Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused asjades nr 3-4-1-15-02
26. novembrist
27. a - RT III, 2002, 30, 327, ja nr 3-4-1-17-02
28. novembrist
29. a - RT III 2002, 32, 346). Seetõttu ei saa kolleegium võtta seisukohta, kas kaebaja taotlus tutvuda hääletajate nimekirjadega teaduslikul eesmärgil oli põhjendatud.
30. Rahvahääletuse seaduse § 24 kohaselt ei ole hääletajate nimekirjad üldiselt avalikud. Selle paragrahvi lõike 1 järgi võib hääletaja kontrollida enda kohta hääletajate nimekirja kantud andmete õigsust. Sama paragrahvi lõige 2 lubab hääletajal pärast rahvahääletuse päeva põhjendatud huvi korral tutvuda hääletajate nimekirjaga selleks vajalikus ulatuses. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni tõlgendusega, et RHS § 24 lg-s 2 sätestatud piirangute eesmärgiks on kaitsta hääletamise saladust. Hääletajate nimekirjade piiranguteta avalikustamine rikuks hääletamise salajasuse põhimõtet, mis hõlmab ka hääletaja hääletamisest osavõtu saladust. Kolleegium soostub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et hääletaja põhjendatud huviks RHS § 24 lg 2 mõttes ei saa lugeda konkretiseerimata kahtlusi hääletajate allkirjade võltsimise kohta.
31. J. Toome taotluse sõnastuse ebatäpsusele vaatamata võib kaebusest aru saada, et kaebaja soovib hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist Jõgeva maakonnas. Kolleegium leiab, et kaebaja kahtlus hääletajate allkirjade võltsimise kohta ei anna Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 2 järgi alust hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks.
32. Ülaltoodud põhjustel jääb J. Toome kaebus rahuldamata.
33. J. Toome märkuse kohta, et tal on säilinud hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kahtlus, märgib kolleegium järgmist. Karistusseadustiku § 163 ja § 3 lg 3 kohaselt on hääletamisdokumendi võltsimine kuritegu. Kuriteoasju menetletakse Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud korras. Kui kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole. Uno Lõhmus, Lea Kivi, Ants Kull