KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-14-03 Otsuse kuupäev 3. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve ja Jüri Põld Kohtuasi Joha

(RHS) § 58 lg 1 kohaselt esitada Võru Maakonna valimiskomisjonile. Rahvahääletusele pandud eelnõu ja küsimuse sõnastuse otsustas aga Riigikogu

1. detsembril
2. a. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et J. Toom on sisuliselt vaidlustanud Riigikogu otsust, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut.
4. septembril
5. a esitas J. Toom kaebuse Võru Maakonna valimiskomisjonile. Kaebuses paluti tunnistada Võru linna
6. valimisjaoskonna komisjoni otsustused Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistuse mittetunnustamisel õigusvastaseks. J. Toom palus tunnistada õigusvastaseks ka võimaluse puudumise tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga Võru linna
7. valimisjaoskonna ruumes. Samuti palus kaebuse esitaja teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused Võru linna valimisjaoskonnas nr 5 kehtetuks ning korraldada jaoskonnas kordushääletus, kuna üldine teadmatus ja eelmainitud puudused hääletusruumis mõjutasid või võisid mõjutada hääletustulemusi.
8. Võru Maakonna valimiskomisjon tagastas J. Toomi kaebuse läbivaatamatult, kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud.
10. septembril 2003 laekus Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule J. Toomi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
11. septembri
12. a otsuse nr 88 õigusvastasuse tuvastamiseks koos taotlusega kontrollida asjassepuutuvate õigustloovate aktide Põhiseadusele vastavust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab J. Toom, et pidas põhjendatult Võru linna valimisjaoskonna nr 5 komisjoni toimingu peale esitatava kaebuse adressaadiks Vabariigi Valimiskomisjoni, kuna jaoskonnakomisjon tugines J. Toomile isikutunnistuse alusel hääletamissedelit andmata jättes "Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele ja/või mulle tundmatule ning mulle avaldamata nimekirjale või loetelule". Kaebaja arvates on tema kaebuse tagastamine Vabariigi Valimiskomisjoni poolt seadusevastane seetõttu, et Vabariigi Valimiskomisjon võttis kaebaja arvates kaebuse menetlusse ja tegi talle ettepaneku võtta osa komisjoni koosolekust. Kui kaebus oli juba menetlusse võetud, tuli Vabariigi Valimiskomisjonil teha üks RHS § 59 lg-s 5 loetletud otsustest: jätta kaebus rahuldamata, rahuldada kaebus või rahuldada kaebus osaliselt. J. Toomi alusetu kutsumisega valimiskomisjoni koosolekule tekitati talle varalist ja moraalset kahju (esindaja otsimine, koopiate, selgituste ja volituste valmistamine ning postikulud). J. Toom juhib tähelepanu ka teistele rikkumistele: rahvahääletusel ei tunnustatud isikutunnistusi, hääletamisruumis ei olnud võimalik tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga, ühinemisleping ega Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe projekt ei ole üldsusele kättesaadavaks tehtud, hääletamisruumis ei olnud üleriigilisi nimekirju. J. Toom märgib, et
14. septembril 2003, ajal, mil aktiivne agitatsioon oli keelatud, asus Eesti Raadio "jah" poolele, edastades pidevalt vihjeid Eesti Vabariigi minevikule NSVL okupatsiooni all. J. Toom taotleb: 1) tunnistada seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toiming ja otsus; 2) teha kindlaks, kas
15. juunil 2002 vastu võetud ja
16. juulil 2002 jõustunud Riigikogu valimise seadus (RT I 2002, 57, 355; 2003, 26, 156) on kooskõlas PS §-de 1, 2 ja 122 mõttega. Selle seadusega tunnistati kehtetuks
17. juunil 1994 vastu võetud ja
18. juulil 1994 jõustunud Riigikogu valimise seadus (RT I 1994, 47, 784), mille kuni
19. novembrini 1998 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 2 sätestas, et hääleõiguslik Eesti kodanik, kes elab alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, hääletab vastavalt valimisringkonnas nr 6 või 10; 3) teha kindlaks, kas
20. märtsil 2002 vastu võetud ja
21. aprillil 2002 jõustunud Rahvahääletuse seadus vastab Põhiseaduse sättele ja mõttele. Selle seadusega tunnistati kehtetuks
22. mail 1994 vastu võetud ja
23. juunil 1994 jõustunud Rahvahääletuse seadus (RT I 1994, 41, 659).
24. aasta

§ 10

kehtestas nõuded rahvahääletusele pandavale seaduseelnõule ning muule riigielu küsimusele; 4) teha kindlaks, kas Riigikogu

1. detsembri
2. a otsus "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" on kooskõlas Põhiseaduse sätte ja mõttega. Selle otsuse kohaselt esitati rahvahääletusel üks kaheelemendiline küsimus seaduseelnõu ja muu riigielu küsimuse kohta, millele võib, aga ei pruugi olla ühesugune vastus; 5) teha kindlaks, kas Vabariigi Valimiskomisjoni
3. juuni
4. a määrus nr 33 ning selle alusel koostatud juhendid hääletaja isikut tõendavatest dokumentidest vastavad Põhiseaduse mõttele ning seadustele; 6) tunnistada ühekülgse ja ebaseadusliku valimiskampaania ning asjakohase teabe puudumise tõttu rahvahääletusel riigi hääletamistulemused RHS § 61 lg 1 alusel kehtetuks.
5. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole J. Toomi kaebust läbi vaadanud, vaid arutas
6. septembri
7. a koosolekul, kas kaebust on võimalik läbi vaadata või mitte.

§ 27

lg 3 kohaselt võimaldatakse hääletamisruumis tutvuda rahvahääletusele pandud seaduseelnõuga. Muude dokumentide väljapanemist hääletamisruumis seadus ette ei näe. Kaebuses viidatud erinevate agitatsioonijuhtumite kohta märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et vastavalt Karistusseadustiku §-le 168 on aktiivne agitatsioon rahvahääletuse päeval väärtegu, mille kohtuväliseks menetlejaks on Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 kohaselt politseiprefektuur. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta rahuldamata J. Toomi kaebuse osas, milles taotletakse Vabariigi Valimiskomisjoni

1. septembri
2. a otsuse nr 88 tühistamist ning Vabariigi Valimiskomisjoni toimingute õigusvastaseks tunnistamist. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. J. Toomi kaebuse kohaselt ei võimaldanud Võru linna valimisjaoskonna nr 5 komisjon tal tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et RHS § 58 lg 1 kohaselt oleks J. Toom pidanud jaoskonnakomisjoni selle toimingu vaidlustamiseks esitama kaebuse maakonna valimiskomisjonile. J. Toom esitas kaebuse otse Vabariigi Valimiskomisjonile.

§ 57

lg 3 kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon tagastada kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, kui kaebus on esitatud RHS §-s 58 ettenähtud korda rikkudes. Kuna J. Toomi kaebus oli esitatud ettenähtud korda rikkudes, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon J. Toomile tema kaebuse läbivaatamatult. Asja materjalidest nähtub, et J. Toom osales rahvahääletusel, mistõttu tema subjektiivset hääleõigust ei rikutud. Seetõttu ei pea Riigikohus vajalikuks analüüsida, kas tema kaebuse läbivaatamata jätmine Vabariigi Valimiskomisjonis oli põhjendatud.

1. J. Toom palub Riigikohtul teha kindlaks, kas Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. a määrus nr 33 ning selle alusel koostatud juhendid hääletaja isikut tõendavate dokumentide kohta vastavad Põhiseaduse mõttele ning seadustele. Võttes arvesse asjaolu, et J. Toom sai oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub käesolevas asjas alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni määruse ja juhendi vastavust Põhiseadusele ja seadustele.
4. J. Toom soovib samuti, et Riigikohus kontrolliks Riigikogu
5. detsembri
6. a otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" põhiseaduslikkust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märgib, et Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt võimalik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse peale võib Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" jõustus
7. detsembril
8. See otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas
9. detsembril 2002 (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda
10. septembril 2003 (RT I 2003, 60). Seega on kaebuse esitamise tähtaeg Riigikogu
11. detsembri
12. a otsuse vaidlustamiseks möödunud enam kui kaheksa kuu eest. Riigikohus jätab kaebuse selles osas läbi vaatamata.
13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu J. Toomi väitega, mille kohaselt Vabariigi Valimiskomisjon kutsus teda alusetult valimiskomisjoni koosolekule. Asja materjalidest nähtub, et Vabariigi Valimiskomisjon ei kutsunud J. Toomi valimiskomisjoni koosolekule, vaid teatas talle tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Sellest teatest ei tulenenud J. Toomile mingeid kohustusi. Seega ei ole põhjendatud J. Toomi väide, et tema kutsumisega valimiskomisjoni istungile tekitati talle varalist ja moraalset kahju.
14. J. Toom palub Riigikohtul kindlaks teha, kas Riigikogu valimise seadus vastab PS §-de 1, 2 ja 122 mõttele ning kas Rahvahääletuse seadus vastab Põhiseaduse sättele ja mõttele (vt käesoleva otsuse punkti 6 alapunktid 2 ja 3). Sealjuures viitab J. Toom Riigikogu valimise seaduse varem kehtinud redaktsiooni § 9 lg-le 2 ja

varem kehtinud redaktsiooni §-le

1. Seega palub J. Toom kontrollida, kas Põhiseadusega on kooskõlas see, et viidatud normidest tulenenud regulatsioon on uute seaduste jõustumisega muutunud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 45 kohaselt on valimiskaebuse lahendamisel Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte Põhiseadusele vastavuse korral (mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu
2. oktoobri
3. a otsus asjas 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308 ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas 3-41-11-02 - RT III 2002, 35, 376). Riigikohus leiab, et J. Toomi kaebuse läbivaatamisel ei ole Riigikogu valimise seaduse ega

vaidlustatud regulatsioonid asjassepuutuvad. Seetõttu jätab Riigikohus J. Toomi selle taotluse rahuldamata.

1. J. Toom taotleb hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist kogu riigis ühekülgse ja ebaseadusliku valimiskampaania ning asjakohase teabe puudumise tõttu. Riigikohus märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras saab läbi vaadata kaebusi valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale, kui see rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuses esitatud väited agitatsiooni ebaseaduslikkuse kohta ei seondu valimiskomisjonide tegevusega. Kui kaebajal on andmeid aktiivse agitatsiooni kohta rahvahääletuse päeval - mis on Karistusseadustiku § 168 kohaselt väärtegu -, siis võib kaebaja teatada sellest politseiprefektuurile. Väärteoasja arutatakse Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Kaebuse esitaja väited, et agitatsioon oli ühekülgne ning inimestele ei olnud tehtud kättesaadavaks piisavalt infot, ei ole lahendatavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Riigikohus jätab J. Toomi kaebuse selles osas läbi vaatamata.
2. J. Toom leiab, et riigi hääletamistulemused tuleb tunnistada kehtetuks seetõttu, et hääletamisruumis ei olnud võimalik tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga.

§ 27

lg 3 sätestab, et hääletajal võimaldatakse hääletamisruumis tutvuda rahvahääletusele pandud seaduseelnõuga. Sama seaduse § 30 lg 1 kohaselt võidakse Riigikogu otsusel kanda hääletamissedelile eelnõu tekst.

1. septembri
2. a rahvahääletusel oligi Riigikogu
3. detsembri
4. a otsuse kohaselt hääletamissedelile kantud Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst. Seega oli rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tekst hääletajatele hääletamisruumis kättesaadav. Muude dokumentide väljapanemist hääletamisruumis Rahvahääletuse seadus ette ei näe. Riigikohus jätab J. Toomi kaebuse selles osas rahuldamata. Uno Lõhmus, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld