KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-03 Otsuse kuupäev 2. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi R.V. väärteoasi Lii

§ 89

lg 2 lubab teha väärteoasja arutamisel osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, mida kohus kõnealuses asjas ka tegi. Sellest tulenevalt jäi menetlusalusele isikule siiski võimalus otsustada, kas ta soovib osaleda kaebuse arutamisel üksi või koos kaitsjaga. R.V. valis viimase võimaluse. Avalduses leitakse, et kohus ei saa kohustada menetlusalust isikut osalema menetluses ilma kaitsjata. Teistmisavalduses märgitakse, et VTMS § 17 kohaselt on kohtumenetluse poolteks menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Tulenevalt VTMS §-st 16 on menetlusosaliseks aga menetlusalune isik ja tema kaitsja. Seega tuleb menetlusalust isikut ja tema kaitsjat vaadelda ühe kohtumenetluse poolena. Avalduses leitakse, et seetõttu ei saa väita, et R.V. ei ole kohtule teatanud kohtuistungile ilmumist takistavatest asjaoludest ega ole taotlenud istungi edasilükkamist. R.V. taotles istungi edasilükkamist kaitsja kaudu ja see vastab

nõuetele. Nimelt annab VTMS § 125 lg 1 kohtumenetluse poolele õiguse taotleda asja edasilükkamist. Arvestada tuleb ka seda, et VTMS § 125 lg 3 näeb ette kaebuse läbivaatamata jätmise vaid juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja läbivaatamisele. Antud juhul oli aga tegemist esimese istungiga. Ka ei ole kohus märkinud, miks ta ei arvestanud kohtumenetluse poole põhjendatud taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas teistmisavalduse läbi kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate osavõtuta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.

§ 126

lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus peab seda vajalikuks. Kõnealuses väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et kohus tegi menetlusalusele isikule kohtusse ilmumise kohustuslikuks, kuid R.V., teades, et tema kaitsja on haigestunud ja on seoses sellega esitanud kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kaebuse arutamisele ei ilmunud. 8. Otsustamaks, kas menetlusalusel isikul lasus sellises olukorras kohustus istungile ilmuda ja kas kohtul oli alust jätta kaebus menetlusaluse isiku mitteilmumisel läbi vaatamata, tuleb esmalt välja selgitada, mis on kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse panemise eesmärk.

§ 89

lg-st 2 tuleneb, et maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Vastavalt VTMS §-le 2 kehtivad ka väärteomenetluses KrMK §-des 19 ja 206 sätestatud igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõtted. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest. Sellest nähtub ühtlasi, et kuigi VTMS §-des 125 ja 126 kasutatakse mõistet "kaebuse esitanud isik", tuleb väärteomenetluse eesmärgist ja VTMS §-de 126 ja 89 lg 2 koosmõjust lähtuvalt silmas pidada, et istungile ilmumise saab kohustuslikuks teha üksnes menetlusalusele isikule, mitte aga tema kaitsjale. 9. Jättes kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata, juhindus linnakohus VTMS § 126 lg-st 2. Osutatud sätte kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125.

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § 42 loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused.

1. Kõnealuses väärteoasjas esitati enne kohtuistungit kohtule taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses asjaoluga, et menetlusaluse isiku kaitsja on haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungist osa võtta. Sellise taotluse olemasolul tuli kohtul tulenevalt VTMS § 90 lg-test 1 ja 2 võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse suhtes. Taotluses sisalduva menetlusliku küsimuse lahendamisel puudus VTMS §-s 89 mainitud väärteomenetluse huvi, mis tinginuks kaebaja kohaloleku kohustuslikkust, mistõttu taotluse lahendamine oli võimalik ka menetlusaluse isiku kohalolekuta. Alles pärast taotluse suhtes seisukoha võtmist oleks kohus vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 saanud jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata. Ning seda vaid juhul, kui ta leidis, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud. Kõnealusel juhul ei ole kohus menetlusaluse isiku kaitsja esitatud taotluse suhtes seisukohta võtnud, mistõttu juhindudes VTMS § 180 p-st 6 ja §-st 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
2. mai
3. a määruse R.V. kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris