← Eesti

3-2-1-109-03

Obsah (4)§ 31§ 223§ 323§ 302

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-109-03 Otsuse kuupäev Tartu, 8. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ EKE Projekt hagi AS EKE vastu rendivõla nõud

§ 31

lg 1 kohustab protsessiosalist seadusliku takistuse olemasolust õigeaegselt teatama. Esitatud tõendist ilmneb, et R. Kontus oli

  1. veebruaril
  2. a võimeline liikuma. Ta käis päeva jooksul kahel korral arsti vastuvõtul. Kohtuistung algas kell 14.
  3. Apellatsioonimenetluse uuendamiseks ei anna alust asjaolu, et osaühingu seaduslik esindaja tundis end kohtuistungi päeval halvasti ja see võib olla TsMS § 206 lg 1 mõttes seaduslikuks takistuseks. R. Kontusel oli võimalik võtta kohtuga ühendust ning teatada oma tervislikust seisundist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Erikaebuses palub OÜ EKE Projekt ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue lahendi, millega uuendada apellatsioonimenetlus.
  5. OÜ EKE Projekt avaldas apellatsioonkaebuses, et ta soovib kohtuistungist osa võtta ainult juhul, kui vastustaja soovib asja arutamist kohtuistungil. Apellanti ei hoiatatud TsMS § 321 lg 1 kohaselt istungilt puudumise tagajärgede eest.
  6. Kohtu viidatud TsMS § 323 lg 3 ei saa kohaldada. Ebaõige on ringkonnakohtu viide TsMS § 31 lgle
  8. Erikaebusele allakirjutanu sai R. Kontuse haigestumisest teada samal päeval kell 13.
  9. Ta püüdis saada ringkonnakohtuga ühendust telefoni teel, kuid see ei õnnestunud.
  10. Vastuses erikaebusele leiab AS EKE, et erikaebus ei ole põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus saab teha ise uue lahendi ja uuendada apellatsioonimenetluse.
  12. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika huvides esmalt vajalikuks peatuda küsimusel, mil viisil on võimalik vaidlustada hagi ja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrust.

§ 223

kohaselt võib määruse peale, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata, esitada erikaebuse.

§ 323

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada menetluse uuendamise avalduse. Kolleegium leiab, et TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 on erinormid TsMS § 223 suhtes, kehtestades erikorra apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise juhuks. Seega ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust esitada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale erikaebust. See määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Samasugusele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma lahendis nr 3-2-1-47-02 (RT III 2002, 10, 107).

  1. Õige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 321 lg
  2. Selle normi kohaselt tuleb apellanti kohtusse kutsudes hoiatada, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrusest ja asja materjalidest ei nähtu, et apellatsioonikohus oleks apellanti sellise tagajärje saabumise võimaluse eest hoiatanud. Seega puudus ringkonnakohtul eeltingimus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Protsessiökonoomia põhimõttest lähtudes oleks hageja saanud erikaebuses esitatud protsessiõiguse normi rikkumise väite esitada ringkonnakohtule ka menetluse uuendamise avalduses.
  3. Vastuseks erikaebuse väitele, et apellant soovis apellatsioonkaebuses kohtuistungist osa võtta üksnes juhul, kui vastustaja oleks soovinud asja arutamist kohtuistungil, märgib kolleegium järgmist.

§ 302

lg 5 järgi peab apellant, kui ta soovib asja arutamist kohtuistungil, märkima seda kaebuses. Sama paragrahvi lg 6 järgi peab apellant, kui ta soovib asja arutamist kohtuistungil, märkima kaebuses, kas ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Tingimusliku soovi avaldamise võimalust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Apellatsioonkaebuses (ringkonnakohtu toimiku lk 8) on apellant märkinud, et "apellant soovib kohtuistungist osa võtta". Kuigi selline märkus ei vasta täpselt TsMS § 302 lg-te 5 ja 6 nõuetele, on selles näha apellandi tingimusteta soovi arutada asja kohtuistungil.

  1. Õige on erikaebuse väide, et asjas ei saa kohaldada TsMS § 323 lg 3, sest see säte reguleerib olukorda, mil apellant ka pärast menetluse uuendamist istungile ei ilmu. Ringkonnakohtu määruse sisust on siiski ilmne, et kohus pidas silmas TsMS § 323 lg 1, mis näeb ette apellatsioonimenetluse uuendamise, kui kohtuistunguilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud õigel ajal teatada. See norm ei näe ette muid aluseid apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Kuna apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale ei saa esitada erikaebust, siis võib apellant menetluse uuendamise avalduses juhtida ringkonnakohtu tähelepanu ka muudele protsessiõiguse normi rikkumistele. Ringkonnakohtul tuleb menetluse uuendamise taotluse esitamise korral hinnata ka kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkust. Kolleegium peab vajalikuks korrata käesoleva määruse p-s 14 antud selgitust, et apellatsioonkaebuse läbi vaatama jätmise (TsMS § 322 lg 1) eelduseks on TsMS § 321 lg 1 nõude täitmine.
  2. Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et kohus on ekslikult viidanud TsMS § 31 lg-le
  3. Korrektne oleks olnud viide TsMS § 31 lg-le
  4. Ainuüksi see asjaolu ei annaks siiski alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest kohtu eksimus ei ole sisulist laadi. T. Tampuu, A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.