3-1-1-108-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-108-03 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi OÜ S. H. haldusõiguserikkumise asi MKS § 30 lg 1 p 12 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viljandi Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-127-02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ S. H. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Resolutsioon
7. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8. Viljandi Maakohtu
9. aprilli
10. a otsus tühistada ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. OÜ-le S. H. koostati
12. aprillil
13. a haldusõiguserikkumise protokoll, mille kohaselt on firma pannud toime MKS § 30 lg 1 p 12 rikkumise. Nimelt leiti
14. märtsil
15. a osaühingu poolt renditava auto Nissan Vanette Cargo, mida juhtis A. P., kütusepaagist erimärgistatud diislikütust. Tartu Tolliinspektuuri juhataja
16. mai
17. a otsusega nr 71 karistati osaühingut selle rikkumise eest 20 000 krooni suuruse rahatrahviga.
18. OÜ S. H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viljandi Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei pannud rikkumist toime OÜ S. H., vaid selle töötaja A. P., kellel olid
19. ja
20. märtsil
21. a töövabad päevad ja kelle kasutuses sõiduk oli. Osaühing ei ole tahtlikult ega ettevaatamatult karistatavat tegu toime pannud.
22. Viljandi Maakohtu
23. aprilli
24. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt ei kajastu firma raamatupidamises sularahaarve, mille kohaselt A. P. pidi tasuma auto kasutamise eest isiklikul otstarbel. Samuti ei ole tehtud mahaarvamisi A. P. töötasust kahe töövaba päeva eest
25. a märtsis. Pealegi ei tööta osaühingus J. S., kes juhataja asetäitjana andis korralduse A. P.-le vabade päevade andmiseks. Sellest tulenevalt leidis kohus, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel. Lisaks märkis kohus, et OÜ S. H. vastutust ei välistaks ka asjuolu, kui A. P. oleks kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel ja tankinud sõidukisse erimärgistatud kütust. Osaühingul on kohustus korraldada ettevõttes töötavate isikute ametikohustuste nõuetekohane täitmine. Seetõttu vastutab OÜ S. H. sõiduki omanikuna talle kuuluvas sõidukis erimärgistatud kütuse kasutamise eest.
26. Viljandi Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada. 4.1 Kassatsioonkaebuses korratakse maakohtule esitatud kaebuses toodud seisukohti ja leitakse täiendavalt, et kohus on alusetult lähtunud üksnes kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditest ning jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendid. Kassaator märgib, et kohus tugines maksuameti
27. aprilli
28. a erirevisjoni tulemusena saadud andmetele, kuid raha laekus firma kassasse päev pärast erirevisjoni läbiviimist. Äriühingu finantsdokumendid ei saa olla ainsaks aluseks järelduste tegemisel. Töötaja rahaline kohustus tööandja ees, selle täitmine või täitmata jätmine mingil ajahetkel ei tõenda, kes on süüdi erimärgistatud kütuse kasutamises mootorikütusena. Kohus pole andnud hinnangut A. P.
29. aprilli
30. a seletuskirjale, milles ta selgitab rikkumise asjaolusid, ega kuulanud teda ka tunnistajana üle. 4.2 Kassaator leiab, et juriidilise isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähendust, kas sõidukit kasutati firma huvides või töötaja isiklikuks otstarbeks. Pealegi pole OÜ S. H. erinevalt kohtuotsuses märgitust sõiduki omanik, vaid kasutab seda rendilepingu alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Viljandi Maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et juriidiline isik vastutab oma töötaja tegevuse eest isegi juhul, kui viimane sõidukit omaks otstarbeks kasutades tangib sõidukisse erimärgistatud diislikütust. Nii füüsilist kui juriidilist isikut võib karistada üksnes siis, kui ta on toime pannud koosseisupärase teo, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kui isik on rikkumises süüdi. Juriidiline isik saab tegutseda oma organite ja töötajate kaudu. Karistusseadustiku § 14 lg 1 näeb ette, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Sellest tuleneb, et juriidilisele isikule ei saa inkrimineerida vastutust töötaja poolt väljaspool tööaega ja tööülesannete täitmist toime pandud teo eest.
32. Käesolevas asjas ei oma see aga sisulist tähendust, sest Viljandi Maakohus tuvastas, et vaidlusalune tegu pandi toime töö ajal. Maakohus leidis, et OÜ S. H. töötajal A. P.-l ei olnud puhkepäev, kuna A. P. palgast pole maha arvatud tasu talle väidetavalt tööst vabaks antud päevade ulatuses. Samuti ei ole ta tasunud sõiduauto kasutamise eest ja isik, kelle käskkirjaga talle väidetavad puhkepäevad anti, ei tööta OÜ-s S. H. Riigikohus leiab, et Viljandi Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel. Seejuures on maakohus võtnud arvesse mitte üksnes sõiduki kasutamise eest arve tasumata jätmist, nagu väidab kassaator, vaid ka seda, et töötaja palka ei olnud vähendatud vabade päevade arvel, ja et käskkirja andnud isik ei töötanud OÜ-s S. H. Seega tõendeid kogumis hinnates, on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel ja seda järeldust ei lükka ümber ka A. P. poolt
33. aprillil
34. a kirjutatud seletus.
35. Samas ei saa Riigikohus jätta tähelepanuta, et maakohus pole kindlaks teinud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid - kelle vastutusel oli sõiduk, kuidas on osaühingus korraldatud sõiduki tankimine ning kes ja millal sõidukit viimati enne kütuseproovi võtmist tankis. Samuti tuleb kindlaks teha, kes tegutses juriidilise isiku huvides ja milline oli selle isiku tahtlus. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu. Juriidilise isiku puhul määrab tahtluse tema huvides tegutsenud isiku tahtlus. Juhul, kui A. P. pole isik, kelle vastutusel oli auto, vastutab juriidiline isik ka sellisel juhul, kui osaühingu vastutav isik ei ole teinud kõik selleks, et sõidukit ei tangitaks erimärgistatud kütusega.
36. Kuna väärteoasjas on vaja koguda uusi tõendeid, tuleb asi saata VTMS § 174 p 7 alusel Viljandi Maakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg