KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-56-03 10. oktoober 2003 Eesistuja T

(VS) § 12 lg 4 p-de 8 ja 15 ning Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" (Elamisloa taotlemise kord) p 23 alusel tähtajalise elamisloa andmisest. Käskkirja kohaselt on L. Tsalanit kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tema suhtes kehtib sissesõidukeeld, mis on VS § 12 lg 4 pde 8 ja 15 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks. Elamisloa andmisest keeldumist põhjendati käskkirjas järgmiselt: 1) L. Tsalani on Gruusias sündinud määratlemata kodakondsusega isik, kes elab Eestis alates
3. a seoses abiellumisega Eestis alaliselt elava isikuga.
4. a abielu lahutati. Pärast seda pole L. Tsalani asunud elama teise riiki. L. Tsalani ema, õde ja vennad elavad Gruusias ja on Gruusia kodanikud. L. Tsalanil ei ole Eestis perekonnaliikmeid ega lähisugulasi.
5. mail 1999 tehti L. Tsalanile ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt
6. novembril
7. L. Tsalani tagastas
8. detsembril 2000 Sihtasutusele Eesti Migratsioonifond
9. a märtsis saadud väljarändetoetuse 2500 krooni. 2) L. Tsalani suhtes kehtib sissesõidukeeld Eestisse
10. novembrist 1996 kuni
11. novembrini
12. 3) Siseministri vaidlustatud käskkirjas on nimetatud L. Tsalani suhtes tehtud kohtuotsuste tegemise aeg, otsuse teinud kohtu nimetus, kriminaalasja number, Kriminaalkoodeksi sätted, mille järgi L. Tsalani mõisteti süüdi tahtlikes kuritegudes, kirjeldatud on tema toime pandud kuritegusid ning esitatud andmed mõistetud karistuste, nende liitmise ja ärakandmise kohta. Siseminister leidis, et L. Tsalani on VS § 12 lg 4 p-s 8 nimetatud isik, kellele § 12 lg 5 järgi võib anda tähtajalise elamisloa erandina. Erandina elamisloa andmiseks peavad olema kaalukad erandlikud asjaolud, mis tingivad elamisloa andmise, vaatamata VS § 12 lg 4 p-s 8 sätestatud keelule. Asjaolu, et L. Tsalani on alates
13. a elanud Eestis, pole erandlik põhjus, mille pärast tuleks talle igal juhul erandina tähtajaline elamisluba anda. 4) L. Tsalanile erandina tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel arvestatakse isikuga seotud asjaolusid: toime pandud kuritegude raskust, laadi, tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu Eestisse tähtajaga kuni
14. november 2006 ning perekonnaliikmete ja lähisugulaste puudumist Eestis. 5)

§ 12

lg 5 ei luba erandkorras anda elamisluba välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld. 6)

§ 12

lg 6 ja § 12 lg 4 p 8 järgi loetakse tahtlike kuritegude eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikut ohuks Eesti riigi julgeolekule. L. Tsalanit on korduvalt karistatud varavastastes ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegudes. Eeltoodud asjaoludel ja tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu alusel võib L. Tsalanit pidada Eesti riigi julgeolekut ohustavaks. 7) L. Tsalanil puudub perekonnaelu Eestis. Tema perekonnaliikmed (ema, õde ja vennad) elavad Gruusias ja on Gruusia kodanikud. L. Tsalanil on võimalik Gruusiasse elama asuda, sest ta on säilitanud sidemed oma perekonnaliikmetega.

1. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus L. Tsalani siseministri
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 12 tühistada ning teha siseministrile ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ja saata see Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse uue otsuse tegemiseks.
4. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) Kaebajat on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Tulenevalt VS § 12 lg 4 p-st 8 on elamisloa andmisest keeldumise aluseks isiku kriminaalkorras korduv karistamine tahtlike kuritegude eest. Vaidlustatud käskkirjas on siseminister arvesse võtnud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Pole alust väita, et kaebaja märgitud tegurid - kaebaja isik, tema soov legaliseerida Eestis elamine ja asjaolu, et viimati oli ta süüdi mõistetud
5. a - tingiksid igal juhul erandi tegemise. 2) Kui VS § 12 lg 4 p-s 8 toodud asjaolude esinemise korral on siseministril õigus teha erandeid üldreeglist ja kaalutlusõiguse alusel otsustada elamisloa andmine, siis VS § 12 lg 5 piirab diskretsiooniõigust juhtudel, mis on loetletud samas lõikes, sealhulgas juhul, kui välismaalase suhtes on tuvastatud sama paragrahvi lõike 4 punktis 15 nimetatud asjaolu: välismaalase suhtes kehtiv sissesõidukeeld. Kuna VS § 12 lg 4 erinevates punktides toodud tingimused on igaüks iseseisvaks aluseks elamisloa andmisest keeldumisel, siis tuleb juhul, kui isik vastab mitmele erinevale alusele, üks neist alustest aga erandi tegemise võimalust ette ei näe, elamisloa erandina andmise õigust omaval siseministril sellega arvestada. 3) Siseminister on analüüsinud elamisloa taotlemiseks esitatud andmeid ja leidnud, et L. Tsalanile elamisloa andmisest keeldumisega ei teki olukorda, kus tal ei ole võimalik elada koos perekonnaga. Siseminister on muu hulgas arvestanud perekonnaliikmete ja lähisugulaste puudumisega Eestis. Puuduvad sellised määravad tegurid, mille põhjal oleks võimalik väita, et L. Tsalanile elamisloa andmata jätmise korral sekkutakse tema perekonnaellu. Vaidlustatud käskkirjas on asutud seisukohale, et erandi tegemisest keeldumisel on arvestatud, et L. Tsalani perekonnaliikmed - ema, õde ja vennad elavad Gruusias ja on Gruusia kodanikud. Siseminister on asunud seisukohale, et Eestis viibimiseks vajaliku elamisloa puudumisel on L. Tsalanil võimalik asuda elama oma perekonnaliikmete juurde Gruusiasse. Selle võimaluse kasutamine ei ole seotud ületamatute raskustega, sest L. Tsalani on säilitanud sidemed perekonnaliikmetega Samuti ei teki L. Tsalanile elamisloa andmisest keeldumisel olukorda, kus tal ei ole võimalik elada koos perekonnaga. Kuivõrd asjas ei ole tuvastatud niisuguseid perekondlikke asjaolusid, mis oleksid üles kaalunud ohu ühiskonna huvidele ja sundinud eelistama isiku subjektiivseid õigusi, siis tegi siseminister õiguspärase otsustuse ja keeldus erandi tegemisest.
6. L. Tsalani palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus.
7. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) Elamisluba ei anta välismaalasele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest (VS § 12 lg 4 p 8). Elamisluba ei anta välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld (VS § 12 lg 4 p 15). Sama paragrahvi lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba, kui tema suhtes ei ole tuvastatud VS § 12 lg 4 p-des 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu (VS § 12 lg 5). Sama paragrahvi lõike 4 punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitatakse ohuna Eesti riigi julgeolekule (VS § 12 lg 6). 2) Käskkirja andmine rajanes kahel iseseisval õiguslikul alusel, VS § 12 lg 4 p-del 8 ja
8. 3) Vaidlustatud käskkirjas on ebaõigesti tuginetud VS § 12 lg 4 p-le
9. Selle punkti kohaldamiseks ei piisa üksnes faktist, et isikut on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Ringkonnakohus jääb oma
10. novembri
11. a otsuses haldusasjas nr 2-3/521/2002 ning
12. novembri
13. a otsuses haldusasjas nr 2-3/585/2002 VS § 12 lg 4 p-le 8 antud tõlgenduse juurde, mille kohaselt VS § 12 lg 4 p 8 rakendamisel omab tähtsust asjaolu, kas selles punktis nimetatud karistused on kustunud või mitte, ning selle punkti rakendamiseks on alust ainult juhul, kui isikule mõistetud karistused ei ole kustunud või kustutatud. Sellise tõlgenduse kasuks räägib Karistusregistri seaduse § 31, mille kohaselt karistusregistrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni registrist. Ehkki nimetatud säte jõustus
14. aprillil 2002, on sama põhimõte, et isikut ei loeta karistatuks pärast karistuse kustumist või kustutamist, kehtinud ka varem. Seda, et seadusandja ei pea võimalikuks elamisloa andmisest keeldumist põhjendada juba kustunud karistustega, näitab kasvõi asjaolu, et Karistusregistri seaduse § 22, mis reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist, mis sisaldab registrist kustutatud karistusandmeid, võimaldab sellest registrist andmeid saada väga piiratud eesmärkidel, mille hulka ei kuulu välismaalasele elamisloa andmise otsustamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine. 3) Vaidlustatud käskkirja andmise ajaks olid L. Tsalani karistusandmed karistusregistrist kustutatud. 4) Kuna taotleja suhtes ei esinenud asjaolusid, mille puhul Elamisloa taotlemise korra punkti 23 või 24 kohaselt oleks tähtajalise elamisloa andmise kohta otsuse tegemine olnud Siseministeeriumi pädevuses, on vaidlustatud käskkiri võetud vastu pädevust ületades. Vaidlustatud käskkirja ei saa lugeda tühiseks, kuna Siseministeeriumi pädevuse puudumine selle andmise kohta polnud ilmselge, vaid selle sai tuvastada üksnes läbi VS § 12 lg 4 p-s 8 sätestatud asjaolude kontrollimise ning nimetatud sätte tõlgendamise. Seetõttu kehtib siseministri vaidlustatud käskkiri seni, kuni kohus selle peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldab ja käskkirja tühistab. 5)

§ 12

lg 4 p 15 välistab kaalutlusõiguse alusel elamisloa andmise isikule, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld. Kuid sissesõidukeeld ei välista kaebuse esitaja taotluse suhtes teistsuguse otsuse võimalikkust asja uuel läbivaatamisel. Samuti ei oleks see välistanud kaalutlusõiguse tulemusel teistsuguse otsuse tegemist vaidlustatud käskkirja andmisel. Eelnimetatu tuleneb sellest, et Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) ja

eelviidatud sätted ei välista haldusorgani võimalust ja kohustust kaebuse esitaja taotluse lahendamisel kaaluda igakülgselt taotluse rahuldamise poolt ja vastu kõnelevaid asjaolusid, sealhulgas kaebuse esitaja suhtes kehtiva sissesõidukeelu kohaldamise vajalikkust. 6) Sissesõidukeelu kohaldamine on siseministri pädevuses (VSS § 31 lg 1). Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevatest õigusaktidest selgub, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine on diskretsiooniotsus. Selle menetlemise võimalikkus ei sõltu sissesõidukeelu adressaadiks oleva välismaalase taotlusest. Seetõttu ei muutnud kaebuse esitaja suhtes kehtiv sissesõidukeeld VS § 12 lg 4 p 15 alusel kaalutlusõiguse teostamise korras elamisloa andmise taotluse rahuldamist võimatuks. Asja õigel lahendamisel ning elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevate asjaolude igakülgsel väljaselgitamise korral ei oleks kaebuse esitaja taotluse rahuldamine olnud välistatud. 7) Elamisloa andmist ja sissesõidukeelu kohaldamist käsitlevate sätete võrdlemine näitab, et sissesõidukeelu kohaldamise alused ning asjaolud, mille arvestamist seadus selle kohaldamise otsustamisel nõuab, kattuvad suures osas elamisloa andmisele seaduses sätestatud piirangutega. Kui elamisloa andmise otsustamiseks pädev haldusorgan leiab, et välismaalase suhtes tuvastatud VS § 12 lg-s 4 toodud muu asjaolu kui selle lõike p-s 15 sätestatu ei peaks iseenesest takistama välismaalasele elamisloa andmist, on sellel haldusorganil võimalik käivitada sissesõidukeelu kohaldamise üle otsustamise menetlus. Juhul, kui selles menetluses leitakse, et sissesõidukeelu tühistamine on põhjendatud, saab ta isiku elamisloa taotluse diskretsiooni korras rahuldada. 8) L. Tsalani ei saanud esitada taotlust sissesõidukeelu ümbervaatamiseks, sest ta sai keelu olemasolust teada alles vaidlustatud käskkirjast. Seepärast oleks haldusorgan, pidades silmas kaebuse esitaja taotluse eesmärki, haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet (HMS § 6), haldusorgani initsiatiivi puuduste kõrvaldamise kohta ning haldusorgani selgitamiskohustust (HMS § 36), võtma kas ise seisukoha kaebuse esitaja suhtes kehtiva sissesõidukeelu kohaldamise suhtes, lugedes selle kaebuse esitaja taotlusega hõlmatuks, või teavitama kaebuse esitajat tema suhtes kehtivast sissesõidukeelust kui taotluse rahuldamist takistavast asjaolust, võimaldades kaebuse esitajal esitada sissesõidukeelu kohaldamise ümbervaatamise taotlusi ja põhjendusi. Elamisloa andmisest keeldumisel ei kaalutud sissesõidukeelu kohaldamise põhjendatust. 9) Haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatud printsiibi kohaselt on haldusakti kehtetuks tunnistamine menetlusnõuete rikkumise tõttu selle andmisel võimalik ja põhjendatud, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Antud juhul võis, arvestades koosmõjus ka VS § 12 lg 4 p 8 ebaõiget kohaldamist, sissesõidukeelu ja selle kaudu VS § 12 lg 4 p 15 kohaldamise põhjendatuse hindamata jätmine mõjutada kaebuse esitaja taotluse suhtes langetatud otsuse sisu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Siseministri esindaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist: 1)

§ 12

lg 4 p 8 kohaselt on oluline isiku korduvalt karistamise fakt, olenemata sellest, kas tema karistusandmed on karistusregistris või on nad karistusregistrist kustutatud. Sätte sõnastusest nähtub seadusandja tahe mitte anda ega pikendada elamisluba välismaalasele, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud. Seadusandja selline tahe nähtub VS § 12 lg 4 p-de 5 ja 8 võrdlusest.

§ 12

lg 4 p 8 sõnastusest järeldub seadusandja soov eristada kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist, millega isikule kaasnevad seaduses ettenähtud ebasoodsad kriminaalõiguslikud ja muud juriidilised tagajärjed. Selline välismaalast kogu elu saatev piirang pole ebaproportsionaalne eesmärgiga kaitsta teiste isikute elu ja tervist. 2)

§ 12

lg 5 võimaldab isikule, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, anda elamisloa erandina. Tegemist on diskretsiooniotsustusega, milles tuleb arvestada kõiki isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kuigi Karistusregistri seaduse järgi pole õiguslikku tähendust karistusregistrist kustutatud karistustel, on siseminister hinnanud varasemat karistamist isikut iseloomustava asjaoluna. See õigus ja kohustus on tal diskretsiooni teostamisel. 7. L. Tsalani leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Ringkonnakohtu motivatsiooni põhiosa puudutab kahte küsimust:

(VS) § 12 lg 4 p 8 kohaldamist ja sama lõike punkti 15 kohaldamist. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus tõlgendas VS § 12 lg 4 p 8 ja leidis, et selle sätte kohaldamisel ei saa võtta arvesse karistusi, mis on karistusregistrist kustutatud. 9. Siseminister arvab, et VS § 12 lg 4 p 8 kohaselt on oluline isiku korduvalt karistamise fakt, olenemata sellest, kas tema karistusandmed on karistusregistris või on nad karistusregistrist kustutatud. Siseminister võis diskretsiooni teostamisel hinnata varasemat karistamist isikut iseloomustava asjaoluna, kuigi Karistusregistri seaduse järgi pole karistusregistrist kustutatud karistustel õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus leidis, et VS § 12 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei piisa üksnes faktist, et isikut on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

§ 12

lg 4 p 8 rakendamisel omab tähtsust asjaolu, kas selles punktis nimetatud karistused on kustunud või mitte, ning selle punkti rakendamiseks on alust ainult juhul, kui isikule mõistetud karistused ei ole kustunud või kustutatud. Sellise tõlgenduse kasuks räägib Karistusregistri seaduse § 31, mille kohaselt karistusregistrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni registrist. Ehkki nimetatud säte jõustus

1. aprillil 2002, on sama põhimõte, et isikut ei loeta karistatuks pärast karistuse kustumist või kustutamist, kehtinud ka varem. Seda, et seadusandja ei pea võimalikuks elamisloa andmisest keeldumist põhjendada juba kustunud karistustega, näitab kasvõi asjaolu, et Karistusregistri seaduse § 22, mis reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist, mis sisaldab registrist kustutatud karistusandmeid, võimaldab sellest registrist andmeid saada väga piiratud eesmärkidel, mille hulka ei kuulu välismaalasele elamisloa andmise otsustamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine. Ringkonnakohus märkis, et samasugusele seisukohale asuti ka Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsuses haldusasjas nr 2-3/521/2002 ning
4. novembri
5. a otsuses haldusasjas nr 2-3/585/
7. Riigikohtu halduskolleegium analüüsibki ringkonnakohtu otsust kassatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses ja annab tõlgenduse selle kohta, kuidas mõista VS § 12 lg 4 p
8. Selle sätte tõlgendamisel omavad tähtsust ka VS § 12 lg 4 p 5 ja lg
9. Need sätted on sõnastatud järgmiselt: "

§ 12

lg 5 näeb ette diskretsioonivõimaluse elamisloa andmisel isikutele, keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, välja arvatud, kui nende isikute suhtes on tuvastatud sama paragrahvi lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. 12.

§ 12

lg 4 p-de 5 ja 8 grammatiline tõlgendamine viib tõepoolest järeldusele, et punkti 8 kohaldamisel võetakse arvesse ka karistusi, mille kohta karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Kolleegium arvab, et VS § 12 lg 4 p 8 regulatsioon, mille kohaselt elamisloa andmisest keeldumisel võetakse ilma igasuguse ajalise piiranguta arvesse ka karistusi, mille kohta andmed on karistusregistrist kustutatud, on tänu diskretsiooniotsuse võimaldamisele kooskõlas Põhiseadusega. Kolleegium ei saa aga nende tõdemustega piirduda, sest Välismaalaste seadust ei saa aga tõlgendada isoleeritult teistest seadustest. Tähtsust omab ka Karistusregistri seadus. 13.

§ 12

lg 4 p-st 8 koosmõjus Karistusregistri seadusega ei saa teha järeldust, et elamisloa andmise üle otsustav organ võib ilma igasuguse ajalise piiranguta saada ja kasutada andmeid selle kohta, kas elamisluba taotlevat isikut on tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud. Kolleegiumi arvates välistab Karistusregistri seadus VS § 12 lg 4 p 8 rakendamise isikute suhtes, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

1. Isikule mõistetud karistuste kohta käivate andmete töötlemise ja väljastamise lubatavus on sätestatud Karistusregistri seadusega. Karistusregistri seadus eristab karistusregistrit ja karistusregistri arhiivi.
2. Karistusregistri seaduse § 17 lg 1 p 7 järgi on õigus saada karistusregistrist andmeid ka valitsusasutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks. Karistusregistri seaduse § 25 sätestab tähtajad, mille möödumisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle arhiivi.
3. Tuvastatud on, et L. Tsalani puhul oli vaidlustatud käskkirja andmise ajaks möödunud Karistusregistri seaduse §-s 25 sätestatud tähtajad, mistõttu L. Tsalani karistusandmed ei saanud olla karistusregistris. Neid andmeid võis saada karistusregistri arhiivist. Tallinna Halduskohtu toimikus (leht 29) on L. Tsalani karistusandmeid kajastav koopia dokumendist, millel on väljatrüki ajaks märgitud
4. jaanuaril 2001 kell 11.
5. Koopial on tempel "Karis(ta)tus on kustunud". Selle kohtutoimikus oleva koopia on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohtule esitamiseks kinnitatud
6. aprillil
7. Dokumendi kannetest saab teha järelduse, et see kajastab andmeid, mis kantakse Karistusregistri seaduse § 11 lg 4 järgi füüsilise isiku karistusandmetena karistusregistri kaardile. Karistusregistri kaardile kantavaid andmeid sisaldab ka siseministri vaidlustatud käskkiri (vt käesoleva otsuse punkti 1 alapunkt 3).
8. Karistusregistri seaduse § 22 reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist. Selle paragrahvi esimene lõige loetleb ammendavalt isikud, kellel on õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist. Nendeks on: isik, kelle kohta säilitatakse andmeid karistusregistri arhiivis; juurdleja ja uurija kriminaalasjas eeluurimise teostamiseks; isik, kes vajab andmeid teadusliku või statistilise töö eesmärgil. Samast sättest tulenevad ka eesmärgid, milleks kolmas isik võib saada karistusregistri arhiivist andmeid. Nendeks eesmärkideks on kriminaalasjas eeluurimise teostamine ning teadusliku või statistilise töö tegemine. Karistusregistri seadus ei anna võimalust saada karistusregistri arhiivist andmeid VS § 12 lg 4 p 8 kohaldamiseks. Organ, kes otsustab elamisloa andmise kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele, ei kuulu Karistusregistri seaduse § 22 järgi nende isikute hulka, kellel on õigus saada karistusregistri arhiivis olevaid andmeid. Välistatud on ka nende andmete nõudmine isikult, kelle elamisloa taotluse üle otsustatakse, sest Karistusregistri seaduse § 18 sätestab: "Isikult on keelatud nõuda tema kohta karistusregistris hoitavaid andmeid."
9. Kolleegiumi arvates pole oluline see, kuidas siseminister sai L. Tsalani kohta andmeid, mida sisaldab karistusregistri arhiiv. Oluline on see, et Karistusregistri seaduse §-st 22 tulenevalt ei tohi elamisloa andmise üle otsustamisel kasutada andmeid, millele elamisloa andmist otsustaval organil juurdepääsuõigus puudub.
10. Kuna Karistusregistri seaduse §-ga 22 on kehtestatud erikord karistuste kohta käivate andmete saamiseks ja töötlemiseks, siis ei tohtinud siseminister L. Tsalani elamisloa taotluse üle otsustada selliste andmete alusel, mis on kantud karistusregistri arhiivi, sõltumata sellest, mil viisil need andmed talle teatavaks said.
11. Kolleegium märgib, et Karistusregistri seaduse
12. jaanuaril 2002 kehtinud redaktsioonis polnud karistusregistri kannete õiguslikku iseloomu sõnaselgelt lahti mõtestavat sätet. Karistusregistri andmete õiguslik tähendus sätestati
13. märtsil
14. a vastu võetud Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seadusega, millega Karistusregistri seadust täiendati §-ga
15. Karistusregistri seaduse § 31 muudeti
16. märtsil
17. a. Käesoleval ajal kehtib Karistusregistri seaduse § 31
18. märtsi
19. a redaktsioonis ja sätestab: "Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel."
20. jaanuaril 2002 oli aga Karistusregistri kannete õiguslik iseloom avatav Karistusregistri seaduse teiste sätete kaudu. Seda näitas kolleegium eelnevas analüüsis. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann