3-1-1-109-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-109-03 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi O. I. väärteoasi Liiklusseaduse § 7415 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsus väärteoasjas nr 4-354/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. I. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Resolutsioon
7. Kassatsioonkaebus rahuldada.
8. Tühistada Tallinna Linnakohtu
9. aprilli
10. a otsus O. I.-i väärteoasjas ning lõpetada asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. O. I.-le koostati
12. veebruaril
13. a kiirmenetluse otsus selle kohta, et ta sõitis sõiduautoga Volkswagen Passat Tallinnas X tänava ristmikule valgusfoori kollase tule ajal. Sellega rikkus ta Liikluseeskirja § 5, mille eest teda karistati LS § 7415 alusel 1000 krooni suuruse rahatrahviga.
14. O. I. esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt hakkas ta ristmikku ületama rohelise vilkuva tule ajal. Ristmikule jõudes oli ta aga sunnitud pidurdama ja järsult vasakule pöörama, sest eesliikunud sõiduauto pidurdas ootamatult. Peatumine oleks võinud tekitada liiklusohtliku olukorra, kuna tagant lähenes veel paar sõidukit, mis omakorda oleksid võinud kaebaja autole otsa sõita. Lisaks leidis kaebaja, et tal ei võimaldatud ennast kaitsta, sest kui ta üritas politseiametnikule selgitada, et ta pole rikkumist toime pannud, vastas politseiametnik, et tegemist on algaja autojuhi väidetega. Seega haavas politseiametnik menetlusaluse isiku au. Ka ei esitanud politseiametnik kooskõlas VTMS § 10 lg -ga 4 oma pädevust tõendavat tunnistust.
15. Tallinna Linnakohtu
16. aprilli
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohus leidis, et O. I.-i poolt liikluseeskirja rikkumine on tõendatud politseiametniku U. Mätliku seletusega. Kohtuotsusest nähtub, et "O. I. nägi rohelise fooritule vilkuma hakkamist, mistõttu oli talle teada, et peatselt süttib kollane tuli, millest ta sai aru, et jõuab ristmikule kollase tule, s.t keelava tule ajal. Järelikult sai ta ka aru sellest, et ristmikule jõuab ta alles kollase tule süttides, seega keelava fooritule ajal ning sellele vaatamata liikus edasi" (tl 21).
18. Kassatsioonkaebuse esitas O. I.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada. 4.1 Kassatsioonkaebuses korratakse väiteid, et politseiametnik ei andnud menetlusalusele isikule võimalust ennast kaitsta, solvas teda ning ei esitanud kaebajale oma pädevust tõendavat tunnistust. 4.2 Veel tuuakse kassatsioonkaebuses välja rida rikkumisega seotud asjaolusid, mida Tallinna Linnakohus ei ole arvesse võtnud. Nimelt väidab kassaator, et politseinooreminspektor U. Mätlik jälgis ristmikku menetlusaluse isiku väitel 100 meetri kauguselt. Selliselt kauguselt ei pruugi olla võimalik rikkumises üheselt veenduda. Kahtlusi politseiametniku objektiivsuse suhtes suurendab seegi, et ta jättis tähelepanuta menetlusaluse isiku ees sõitnud sõiduauto juhi poolt toimepandud Liikluseeskirja rikkumise. Ka ei osanud kiirmenetluse otsuse teinud nooreminspektor kohtuistungil öelda, mitu korda vilgub valgusvooris roheline tuli. Vilkumiste arv on oluline, kuna sellest sõltub, kui pika vahemaa auto selle ajal läbida suudab. Lisaks võeti rikkumise fikseerimisel aluseks valgusfoori post, kuid oleks tulnud võtta stoppjoon, mis ei asu postiga kohakuti. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Vastavalt VTMS § 133 p-le 6 peab linna- või maakohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Vaatamata sellele, et kaebuses Tallinna Linnakohtule on sõnaselgelt menetluse rikkumisele viidatud, on kohtunik jätnud need väited tähelepanuta.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käsitletava asja lahendamisel on rikutud oluliselt kaebaja kaitseõigust. Kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puuduvad kaebaja allkirjad nii selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses puudub märge tõendite kohta, mis kinnitaks O. I.-i süüd. Kaebaja väidet, et tal ei võimaldatud anda asjas ütlusi kinnitab ka asjaolu, et puuduvad tema ülekuulamisprotokoll või omakäelised ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Asja materjalidest ei nähtu ka, et O. I. oleks keeldunud ütluste või allkirja andmisest. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. Seaduse kohaselt peavad rikkumise asjaolud olema selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). VTMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust.
21. Seega on nii kohtuväline menetleja kui ka linnakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohus märgib, et menetlust mõjutanud vead said alguse kohtuvälises menetluses. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda Riigikohtul ega Tallinna Linnakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks viga parandada üldmenetluse alustamisega. Samuti ei ole VTMS §-st 87 tulenevalt võimalik Tallinna Linnakohtul asja arutada ilma väärteoprotokollita. Sellest tulenevalt lõpetab Riigikohtu kriminaalkolleegium vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 ja VTMS § 174 p 4 väärteomenetluse. Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg