KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-19-03 Otsuse kuupäev 14. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull ja Villu Kõve Koht

(RHS) ja selle alusel antud Vabariigi Valimiskomisjoni

1. mai
2. a määruse nr 31 kohaselt saab Riigikogu otsuse alusel hääletamissedelile kanda küsimuse sõnastuse üksnes muu riigielu küsimuse rahvahääletusel. Kuna
3. septembri
4. a rahvahääletusel oli küsimus kantud hääletamissedelile Riigikogu otsuse alusel, siis oli tegemist rahvahääletusega muus riigielu küsimuses. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses kinnitatakse, et Eesti rahvas võttis
5. septembri
6. a rahvahääletusel vastu Põhiseaduse täiendamise seaduse. K. Kulbok väidab, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna muu riigielu küsimuse üle toimunud rahvahääletusel ei saa muuta Põhiseadust (PS). Kaebuses palutakse PS §-le 15 tuginedes tunnistada põhiseadusevastaseks ka Euroopa Liiduga ühinemise leping. K. Kulbok leiab, et tegemist on tema kaebuse läbivaatamisel asjassepuutuva jõustumata välislepinguga. Euroopa Liiduga ühinemise leping lõpeb järgmiste sõnadega: "SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud. Sõlmitud [Signatures]" K. Kulbok väidab, et grammatilise tõlgenduse kohaselt sõlmis Eesti
7. aprillil 2003 välislepingu, mis ei ole Põhiseadusega kooskõlas. Loogilise tõlgenduse kohaselt on lepingu sõlmimine protsess, mis algab lepingu allakirjutamisega ning lõpeb ratifitseerimisega. Põhiseaduse §-s 123 väljendatud keeld, mille kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus Põhiseadusega, tähendab "keeldu mitte sooritada ühtegi toimingut selles protsessis." K. Kulbok viitab Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjonile ning endisele õiguskantslerile EerikJuhan Truuväljale, kelle tõdemuse kohaselt ei ole Euroopa Liitu astumine võimalik ilma Põhiseaduse I peatükki muutmata: "Eesti saab sõlmida liitumislepingu Euroopa Liiduga alles pärast seda, kui rahvas kõrgeima riigivõimu teostajana otsustab põhiseaduse muutmise, mis võimaldab Euroopa Liidu jurisdiktsioonile allumise." Täiendavalt soovib K. Kulbok, tuginedes PS §-le 15: "Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus mingi muu asjaga seotud õigusakti põhiseadusele vastamises, tunnistada samas korras [Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 45 kohaselt] ka see õigusakt põhiseadusega vastuolus olevaks." Kaebuse osas, mis on pealkirjastatud "Kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi", väidab K. Kulbok: "Riigikohus on oma lahendis 3-4-1-12-03 leidnud, et kui kaebuse esitaja on jätnud mingis asjas tähtaegselt kaebuse esitamata, võib tema teises asjas esitatud kaebuse jätta läbi vaatamata põhjendusega, et sisuliselt vaidlustati varasem asi. Sisuliselt tähendab see, et kaebuse esitamata jätmisega kaotaks ma hiljem õiguse pöörduda kohtu poole asjades, mis võivad olla kaudselt seotud käesoleva valimiskomisjoni otsusega nr 90." K. Kulbok väidab ka, et vaidlustatav otsus on seotud tema varem esitatud kaebustega ning "lahendis 3-4-1-12-03 ei ole läbi vaadatud minu kaebust, vaid kellegi kolmanda kaebust. Oma kaebuses väitsin ma sõnaselgelt, et mul ei olnud võimalik vaidlustada Riigikogu 18.12.02 otsust, kuna see ei rikkunud sel ajal minu subjektiivseid õigusi. Riigikohtu lahendis on minu väitele antud teistsugune sisu. [...] Seega on vaidlustatav otsus tehtud enne, kui on korrektselt läbi vaadatud minu 19.09.03 esitatud kaebus. Lahendis 3-4-1-12-03 ei ole Riigikohus läbi vaadanud K. Kulboki, vaid kellegi kolmanda kaebust." K. Kulbok märgib, et tema õigusi on rikutud ka samades asjades, mida ta on kirjeldanud
8. septembril 2003 esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale.
9. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta K. Kulboki kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt saab küsimuse hääletamissedelile kanda üksnes muu riigielu küsimuse rahvahääletuse puhul, on ebaõige.

§ 30

lg 1 näeb ette küsimuse hääletamissedelile kandmise ka seaduseelnõu rahvahääletuse puhul. Antud juhul kanti Riigikogu otsusel hääletamissedelile eelnõu tekst ja selgitava laiendiga küsimus selle teksti kohta. Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas

1. oktoobri
2. a otsusega nr 90 rahvahääletuse tulemused ning kinnitas hääletamistulemusele tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist. Vastavalt RHS § 63 lg-le 1 kuulutas Vabariigi President rahvahääletusel vastu võetud seaduse
3. oktoobril
4. a välja. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4.

§ 62

lg 1 järgi kinnitab Vabariigi Valimiskomisjon rahvahääletuse tulemused oma otsusega pärast rahvahääletuse päeva, kuid mitte enne, kui maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. K. Kulbok vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni 3. oktoobri 2003. a otsuse, millega komisjon kinnitas RHS § 62 lg 1 kohaselt 2003. aasta 14. septembril toimunud rahvahääletuse tulemused.

§ 60

lg 1 ja PSJKS § 37 lg 1 kohaselt võib isik esitada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule, kui ta leiab, et otsusega on rikutud tema õigusi.

1. Kaebuse esitaja väidete põhjendatuse hindamiseks tuleb selgusele jõuda, milliste tingimuste korral saab Vabariigi Valimiskomisjon rahvahääletustulemused välja kuulutada. Rahvahääletuse seadus eristab hääletamistulemuste kindlakstegemist ja nende väljakuulutamist. Hääletamistulemuste kindlakstegemist reguleerib seaduse
2. peatükk. Hääletustulemuste kindlakstegemine algab jaoskonnakomisjonis, kes edastab hääletamissedelid, hääletajate nimekirjad, hääletamistulemuste protokollid ja komisjoni liikmete eriarvamused maakonna valimiskomisjonile. Seejärel tehakse hääletamistulemused kindlaks maakonnakomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjon teeb maakonna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kindlaks hääletajate nimekirjadesse kantud hääletajate arvu, hääletussedeli saanud hääletajate arvu, hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ja eitavalt vastanud isikute arvu. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.

§ 62

lõike 1 põhjal saab teha järelduse, et rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Seega peab Vabariigi Valimiskomisjon enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. Ülalmärgitust johtuvalt peab Riigikohus asjakohasteks ja kontrollib vaid neid kaebuse esitaja väiteid, mis seavad kahtluse alla tingimuste olemasolu rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamiseks.

1. K. Kulboki väite kohaselt rikub tema õigusi see, et Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas otsusega nr 90 rahvahääletuse tulemused enne, kui oli nõuetekohaselt läbi vaadatud tema
2. septembri
3. a kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale. K. Kulbok on arvamusel, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pole asjas 3-4-1-12-03 läbi vaadanud tema, vaid kellegi kolmanda kaebust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitles kaht K. Kulboki
4. septembri
5. a kaebust
6. septembri
7. a otsuses asjas 3-4-1-12-
8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis K. Kulboki kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
9. septembri
10. a otsuse nr 84 peale rahuldamata ning kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale läbi vaatamata. Riigikohtu otsus on lõplik. Vabariigi Valimiskomisjon võttis vaidlustatud otsuse nr 90 vastu
11. oktoobril
12. Seega on ekslik K. Kulboki väide, et Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas rahvahääletuse tulemused enne, kui tema kaebuse kohta tehti lõplik otsus.
13. Tuginedes PS §-le 15 ja PSJKS §-le 45, taotleb K. Kulbok kaebuse läbivaatamisel asjassepuutuva Euroopa Liiduga ühinemise lepingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 45 kohaselt on valimiskaebuse lahendamisel Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte Põhiseadusele vastavuse korral (mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu
14. oktoobri
15. a otsus asjas 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308 ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
16. detsembri
17. a otsus asjas 3-4-1-11-02 - RT III 2002, 35, 376). Riigikohus leiab, et K. Kulboki kaebuse läbivaatamisel ei ole Euroopa Liiduga ühinemise leping käsitletav asjassepuutuva välislepinguna. Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse aluseks ei ole Euroopa Liiduga ühinemise leping, vaid RHS § 62 lg
18. Uno Lõhmus, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve