KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-3-2-03 Otsuse kuupäev 16. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Kalle Liivi kaebus Tarbijakaitseameti ettekirjutuse täitmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3234/2003 Menetluse alus Riigikohtus AS Hansapank avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kohtuvea parandamise avaldus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-234/2003 ja saata asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 3. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tarbijakaitseamet tegi 19. aprillil 2002 AS-le Hansapank (edaspidi Hansapank) ettekirjutuse lõpetada õigusrikkumine ja taastada esialgne olukord, see tähendab - Hansapangal kui AS Eesti Hoiupank õigusjärglasel ja müüjal Tarbijakaitseseaduse § 3 p 2 mõttes taastada K. Liivi suhtes alates 4. augustist 1997. aastal tema kui tarbija rikutud õigused ning kanda tarbija K. Liivi arvelduskontole hiljemalt kahe nädala jooksul tagasi tema poolt AS-le Eesti Hoiupank Venemaa Investeerimisfondide osakute eest tasutud 600 209 krooni ja 81 senti. 2. Tarbijakaitseameti 27. septembri 2002. a kirjaga nr 1-9/210 teatati K. Liivile ja Hansapangale, et Tarbijakaitseamet lõpetab K. Liivi avalduse menetlemise ning ei pööra Hansapangale 19. aprillil 2002 tehtud ettekirjutust täitmisele. Kirjas leiti, et Tarbijakaitseamet, vaadanud läbi 19. septembril 2002 tarbija K. Liivi ja Hansapanga esindaja osavõtul toimunud kaebuse arutamisel poolte poolt väljendatud seisukohad ning analüüsinud veelkordselt kõiki asjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et nimetatud vaidlus, omades tsiviilõiguslikku laadi, on lahendatav vaid tsiviilkohtumenetluse korras. 3. K. Liivi kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti kohustada Tarbijakaitseametit viivitamatult pöörama täitmisele 19. aprilli ettekirjutus Hansapanga suhtes. 4. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-234/2003 otsustati kohustada Tarbijakaitseametit jätkama menetlust 19. aprilli 2002. a Hansapangale tehtud ettekirjutuse täitmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Hansapanga avalduses kohtuvea parandamiseks palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Avalduse põhimotiivid on järgmised:
- a)käesolevas kohtuasjas olid menetlusosalisteks kaebuse esitaja K. Liiv ja Tarbijakaitseamet. Hansapanka menetlusse ei kaasatud. Kohtumenetluses oli küsimuse all Tarbijakaitseameti poolt Hansapangale tehtud ettekirjutus. Niisugune kohustus on selgelt suunatud Hansapangale. Seega puudutavad võimalikud vaidlused ettekirjutuse kui kohustuse aluse kehtivuse üle otseselt ka Hansapanka ning Tallinna Halduskohus oleks pidanud Hansapanga menetlusse kaasama ja saatma Hansapangale kaebuse ärakirja. Kohus seda ei teinud;
- b)samas on kohus ilmselt siiski vähemalt otsuse tegemise ajal leidnud, et otsus riivab Hansapanga õigusi ja kohustusi, kuna kohus saatis talle omal algatusel kohtuotsuse ärakirja;
- c)kohus on kohtuotsuses märkinud, et "on eksitav [Tarbijakaitseameti 27.06.02] kirjas märgitud teade menetluse lõpetamisest". Seega jõudis kohus järeldusele, et haldusorgan eksitas AS Hansapank, teatades talle, et menetlus haldusasjas on lõppenud. Just niisuguse Tarbijakaitseameti seisukoha tulemusena tekkis Hansapangal selge arusaamine, et haldusmenetlus on läbi ning et Hansapank ei pea K. Liivile ettekirjutuses nõutud summat tasuma;
- d)kohus kohustas haldusorganit täitma teadlikult õigusvastast haldusakti isiku suhtes, keda kohus küll menetlusse ei kaasanud, kuid kelle suhtes kohus kohustab täitmist jätkama;
- e)halduskohtu otsus on sisuliselt ebaõige;
- f)tulenevalt uurimispõhimõttest oleks Tallinna Halduskohus pidanud iseseisvalt tuvastama ja otsuses käsitlema ka asjaolu, et Tarbijakaitseameti poolt tehtud ettekirjutuse näol on tegemist Tarbijakaitseameti pädevust selgelt ületava aktiga;
- g)Tarbijakaitseamet tegi ettekirjutuse ajal, mil K. Liivi ja Hansapanga vahel oli pooleli kaks kohtuvaidlust, milles K. Liiv püüdis sama rahasummat Hansapangalt välja nõuda. Tarbijakaitseamet oli kohtuvaidlusest teadlik. Halduskohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et ettekirjutuse näol on tegemist õigusvastase haldusaktiga, ning selle asemel, et õigusvastast haldusakti kohtuotsusega täiendavalt "legitimeerida", oleks pidanud juhtima protsessiosaliste, eelkõige aga Tarbijakaitseameti tähelepanu vajadusele õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistada. 6. K. Liivi kirjalikus vastuses leitakse, et AS Hansapank avaldus on õiguslikult põhjendamatu. Vastuse põhimotiivid on järgmised:
- a)ettekirjutus kui haldusakt on selle adressaadile teatavaks tehtud. Seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega muudetud, samuti ei ole Tarbijakaitseamet ettekirjutuse kehtivust peatanud. Seega on see haldusakt kehtiv. Hansapank ei ole ettekirjutust täitnud;
- b)vaidlustatud kohtuotsusega ei lahendatud ega arutatudki K. Liivi kaebust Hansapanga vastu. See kaebus lahendati juba Tarbijakaitseameti ettekirjutusega. Käesolevas asjas ei toimunud vaidlust ettekirjutuse sisu üle, vaid K. Liiv taotles kohtu kaudu Tarbijakaitseameti tegevusetuse lõpetamist. Käesolevas haldusasjas ei otsustatud Hansapanga seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle, mistõttu puudus vajadus Hansapanga kaasamiseks protsessi;
- c)kuna Hansapank on tänaseks ettekirjutuse kaebetähtaja ilmse rikkumisega vaidlustanud, püüab Hansapank kohtuvea parandamise avaldusega omaenese lohakust kompenseerida;
- d)Hansapangale saadeti kohtu initsiatiivil 4. aprilli 2003. a otsus seetõttu, et Hansapank oleks teadlik sellest, et ettekirjutus kui haldusakt on endiselt jõus. Selles mõttes see kohtuotsus kindlasti "riivab" AS Hansapank õigusi ja kohustusi". HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse protsessi kolmas isik siis, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Hansapanga väidetav "riivamine" ei anna alust veel tema protsessi kaasamiseks, kui protsessis ei otsustata Hansapanga seadusega kaitstud õiguste või vabaduste üle. Apellatsioonkaebuse võib halduskohtumenetluses esitada ka protsessi kaasamata isik. Seega andis Tallinna Halduskohus Hansapangale võimaluse ise otsustada, kas esitada apellatsioonkaebus. Hansapank esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, kuid ei teinud seda tähtaegselt. Kui Hansapank on ühel korral oma vabal tahtel loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest, ei saa olla võimalik kohtuvea instituudiga manipuleerides püüda menetlust taastada samas haldusasjas;
- e)halduskohtu lahend ei ole sisuliselt ebaõige;
- f)mitte mingit Hansapanga eksitamist ei ole toimunud. Hansapangal on algusest peale olnud põhjalik ettekujutus vaidlusest ning alates 26. aprillist 2002 selge õiguslik arusaam sellest, et ettekirjutusega sisulise mittenõustumise ainsaks võimaluseks on pöörduda kaebusega halduskohtusse;
- g)halduskohus ei kohustanud Tarbijakaitseametit täitma õigusvastast haldusakti. Kohtuotsuses rõhutati: "Käesoleva kohtuotsuse alusel peab Tarbijakaitseamet otsustama, kas jätkata menetlust ettekirjutuse täitmiseks või ettekirjutuse kehtetuks tunnistama, muutma või selle kehtivuse peatama";
- h)uurimisprintsiibist ei tulene, et halduskohus oleks pidanud iseseisvalt tuvastama, et Tarbijakaitseamet on ettekirjutuse näol oma pädevust rikkunud. Kohus ei saanud arutada ettekirjutusse kui jõusolevasse haldusakti puuduvaid küsimusi. 7. Tarbijakaitseameti kirjalikus vastuses leitakse, et halduskohtu otsus on õiguspärane. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Põhiseaduse § 24 lõige 1 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt peab halduskohus kaasama haldusasja lahendamisse kolmanda isiku, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. 9. Vaidlustatud kohtulahendiga otsustati Hansapanga õiguste üle. Otsusega kohustati Tarbijakaitseametit jätkama menetlust Hansapangale tehtud ettekirjutuse täitmiseks. See ettekirjutus pani Hansapangale peale kohustuse. Antud kohtuotsusega tuvastati, et see ettekirjutus, seega ka Hansapangale pealepandud kohustus, kehtib. Vaidlus isiku kohustuse kehtivuse üle on isiku õigusi puudutav vaidlus. Tähtsust ei oma see, kas kohustus tasuda ettekirjutuses näidatud rahasumma oli Hansapangal juba enne kohtuotsuse tegemist või mitte. Isiku õigusi puudutab ka kohtuotsus, millega isiku kohustus tuvastatakse. Säärane kohtuotsus tehakse "oma kohtuasjas" PS § 24 lg 1 tähenduses. See, kas AS Hansapank vaidlustas 19. aprilli 2002. a ettekirjutuse tähtaegselt ja kas vaidlustamise käigus on võimalik AS Hansapanga õigusi efektiivselt kaitsta, ei mõjutanud halduskohtu kohustust AS Hansapank kaasata käesolevasse menetlusse. Vaidlused ettekirjutuse tühistamise ja selle täitmiseks kohustamise üle on erinevad õiguslikud vaidlused, mis aga mõlemad puudutavad ettekirjutuse adressaadi õigusi. 10. K. Liivi kirjalikus vastuses leitakse, et AS Hansapank oleks saanud oma õigusi kaitsta halduskohtu otsuse peale tähtaegselt apellatsioonkaebust esitades. Riigikohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise võimalus ei keela kohtuvea parandamise avalduse esitamist, kui selleks on alus. Vastasel juhul poleks HKMS § 81 lg 1 p-le 2 tuginedes kunagi võimalik kohtuvea parandamise avaldust esitada, sest kohtumenetlusse kaasamata protsessiosaline võiks K. Liivi seisukohast tulenevalt alati esitada apellatsioonkaebuse. 11. Tulenevalt HKMS § 81 lg 1 p-st 2, § 64 lg-st 3 ja § 45 lg 1 p-st 2 tuleb kohtuvea parandamise avaldus rahuldada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme halduskohtule. Menetluse jätkumise tõttu ei võta Riigikohus seisukohta vaidlustatud kohtulahendi sisulise õigsuse osas. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann