← Eesti

3-1-1-107-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-107-03 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi A. R. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. R. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss, A. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
  7. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus A. R.-i süüditunnistamises KrK § 142 lg 2 p 2 järgi jätta muutmata.
  10. A. R.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  11. Mõista A. R.-lt kohtukuludena riigituludesse välja 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni kaitsjatasu kaitsja osalemise eest Riigikohtu istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A. R. anti kohtu alla KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdistatuna selles, et ta grupis koos A. P.-i ja kriminaalmenetluses tuvastamata O.-nimelise isikuga, nõudis V. L.-lt tapmisähvardusel 10 000 krooni või seda, et A. R.-i nimele vormistataks V. L.-le kuuluv sõiduauto Mazda
  13. Selleks kutsuti V. L.
  14. novembril 2000 a. korterist õue ja temalt võeti autovõtmed. Koos sõideti Jõhvi Autoregistrisse, mis osutus sel päeval suletuks. Seejärel lasi A. R. V. L.-il allkirjastada volikirja, mille alusel oleks A. R. saanud kasutada tema sõiduautot. Järgmisel päeval -
  15. novembril 2000 a. sunniti V. L. taas sõitma Autoregistrisse ja sõiduauto A. R.-i nimele ümber vormistama. A. R. oli kohtu alla antud ka süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. A. P.-ni ja kriminaalmenetluses tuvastamata O.-nimelise isiku tegevus on kriminaalasjast eraldatud iseseisvaks menetlemiseks.
  16. Lääne-Viru Maakohtu istungil taotles prokurör A. R.-i õigeksmõistmist KrK § 195 lg 2 järgi, samuti tema süüdistusest KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 väljajätmist tõendamatuse tõttu. Lääne-Viru Maakohtu
  17. aprilli
  18. a otsusega mõisteti A. R. täielikult õigeks süüdistustes nii KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi kui ka § 195 lg 2 järgi seoses tema tegevuses kuriteo koosseisu puudumisega.
  19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Indrek Rebase, taotledes A. R.-i süüditunnistamist KrK § 142 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist selle paragrahvi sanktsiooni piires.
  20. Viru Ringkonnakohtu
  21. mai
  22. a otsusega tühistati maakohtu
  23. aprilli
  24. a otsus A. R.-i õigeksmõistmises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Ta tunnistati KrK § 142 lg 2 p 2 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega üheksaks kuuks, mis loeti kantuks kohtueelsel uurimisel vahi all oldud ajaga. Ringkonnakohtu arvates tulnuks tunnistajate A. P.-ni ja O. Š. ütlustesse, et kohtualuse poolt pole kannatanule mingeid ähvardusi olnud, suhtuda kriitiliselt, kuivõrd tegemist on A. R.-i õigeksmõistmisest otseselt huvitatud isikutega, kelle suhtes on samas teos algatatud kriminaalasi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei võtnud arvesse N. L. poolt kõiki kriminaalasjas antud ütlusi ega hinnanud neid korrektselt ja seetõttu jäi kohtulik uurimine ühekülgseks. Otsuse kohaselt kinnitavad A. R.-i süüd ka K. P. ja I. L. ütlused. Samuti ei hinnanud maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti kannatanu tervislikku seisundit ega võtnud arvesse, et seoses ajukahjustusega polnud tema käitumine alati adekvaatne, mis seletab ka kannatanu tegutsemist suhetes A. R.-ga, O. Š. ja A. P-ga. Hinnates üksnes
  25. ja
  26. novembri sündmusi, ei analüüsinud maakohus sellele eelnenud A. R.-i ja V. L. käitumist ja I. Luka"ova ning K. Parfejeva ütlusi. Kokkuvõttes jõudis ringkonnakohus tõendeid uurides maakohtust erinevale järeldusele, et V. L. nõusoleku auto müügiks A. R.-le tingis tema eelnev ähvardamine A. R.-i poolt ning seetõttu täideti KrK § 142 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo koosseis. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  27. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. R.. Kassaator palub tühistada Viru Ringkonnakohtu
  28. mai
  29. a süüdimõistva kohtuotsuse ja jõustada Lääne-Viru Maakohtu
  30. aprilli
  31. a õigeksmõistev kohtuotsus. Kaebaja märgib, et kuigi ringkonnakohtu istung toimus vene keeles, esitati talle kohtuistungi protokoll allakirjutamiseks eesti keeles ning selles on tema ütlusi moonutatud. Kassaator leidis et, vaatamata tema kirjalikule taotlusele kohtunike E. Levina ja M. Kuuski taandamiseks, need kohtunikud ei taandunud ja seetõttu on kriminaalasja arutamine käsitletav kriminaalmenetluse seaduse rikkumisena. Kassaator juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsuses räägitakse üksnes prokuröri apellatsioonprotestist, mitte aga tema apellatsioonkaebusest, mille ta väidetavalt esitas prokuröri protesti peale. Veel märgib kaebuse esitaja, et ringkonnakohus lükkas tagasi tema taotluse advokaatide osalemise kohta kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus.
  32. Riigiprokurör Elo Kungla esitas kassatsioonkaebusele vastuväited. Prokurör ei nõustu kassaatoriga selles, et apellatsioonimenetluses oleks aset leidnud kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine. Kuigi ringkonnakohtu istung toimus vene keeles ja kohtuistungi protokoll on koostatud eesti keeles, ei tähenda see prokuröri arvates veel iseenesest seda, et protokoll oleks võltsitud. Edasiselt märkis prokurör, et kuigi A. R. oli apellatsioonkaebuses taotlenud mitme ringkonnakohtuniku taandumist, ei esitanud ta ringkonnakohtu istungil taandust kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike vastu ja see on fikseeritud ka kohtuistungi protokollis. Prokurör osutas järgnevalt sellele, et A. R. ei ole esitanud apellatsioonkaebust Lääne-Viru Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Küll aga esitas ta vastuväited prokuröri apellatsioonprotestile, nimetades neid omakorda protestiks. Ning lõpuks märkis prokurör, et A. R. ei soovinud ringkonnakohtu istungil kaitsjat, mis on fikseeritud ka kohtuistungi protokollis (II kd, tl 175).
  33. Riigikohtu istungil toetasid nii A. R. kui tema kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Kaitsja märkis, et ringkonnakohus on maakohtu otsusega võrreldes täpselt samade tõendite hindamise pinnalt jõudnud kardinaalselt vastupidistele järeldustele. Prokurör taotles ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist põhjendusega, et ringkonnakohtu otsus on piisavalt motiveeritud ja kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole apellatsioonimenetluses aset leidnud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et A. R.-i kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata järgmistel kaalutlustel. 8.1 Vastavalt KrMK § 16 lg-le 4 tuleb juhtudel, mil kriminaalmenetlus ei toimu eesti keeles, anda eraldi dokumendina vormistatud menetlusdokument menetlusosalisele üldjuhul kätte kriminaalmenetluse keeles ja üksnes menetlusosalise soovil eesti keelde tõlgituna. Öeldu tähendab kahtlemata ka seda, et juhtudel, mil kohtumenetluse keeleks on valitud näiteks vene keel, tuleb ka kohtuistungi protokoll koostada vene keeles. Teisiti ei saakski see olla, sest kohtuistungi sekretäri ülesandeks on üksnes kohtuistungil räägitava kirjalik fikseerimine, mitte aga selle tõlkimine. Seega oleks Viru Ringkonnakohtu
  35. mai
  36. a istungi protokoll pidanud olema koostatud ja esitatud A. R.-le tutvumiseks vene keeles. Vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 8 on seadusandja lugenud menetluskeelega seonduvate nõuete rikkumistest kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks vaid selle, kui kriminaalasja arutatakse tõlgi osavõtuta keeles, mida kohtualune ei valda. Käsitletavas kriminaalmenetluses sellist rikkumist aset ei leidnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium arvates ei ole alust lugeda kõnealust Viru Ringkonnakohtu poolset rikkumist kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka AKKS § 39 lg 4 alusel, sest see rikkumine ei takistanud kriminaalasja objektiivset lahendamist ning A. R.-l oli võimalik lugeda eestikeelset kohtuistungi protokolli tõlgi vahendusel. 8.2 Tähelepanuta tuleb jätta A. R.-i väide, et ringkonnakohtu istungi protokollis on moonutatult kajastatud tema poolt antud ütlusi. Vastavalt AKKS §-s 19 ja KrMK §-s 82 sätestatule oli A. R.-il õigus kolme päeva jooksul esitada konkreetsed märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. A. R. ei ole selliseid märkusi esitanud. 8.3 Eelmises punktis märgitust tulenevalt ja kooskõlas prokuröri poolt kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidetega on ainetu A. R.-i etteheide selle kohta, et ringkonnakohus jättis tema poolt esitatud kohtunike taandamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtub, et kohtuistungil ei ole taandustaotlusi esitatud. 8.4 Viru Ringkonnakohtu istungi protokollis märgitu pinnalt ei saa nõustuda ka A. R.-i selle väitega, et talle ei tagatud kaitsjat. Sellest protokollist nähtuvalt ei soovinud A. R. enesele kaitsjat. 8.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub ka prokuröri vastuväidetes esitatud selle seisukohaga, et A. R.-i poolt
  37. aprillil
  38. a ringkonnakohtule esitatud dokument pole käsitatav mitte apellatsioonkaebusena vaid vastuväidetena apellatsioonprotestile: selles ei taotletud mitte maakohtu otsuse muutmist vaid selle muutmata jätmist.
  39. Kaitsja märkis Riigikohtu istungil põhjendatult, et ringkonnakohus on maakohtu otsusega võrreldes täpselt samade tõendite hindamise pinnalt jõudnud kardinaalselt vastupidistele järeldustele. Riigikohtu praktikas ei ole siiski loetud eranditult kõigil juhtudel taunitavaks kirjeldatud viisil aset leidvat muudatust tõendite hindamisel. On asutud seisukohale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Samuti on Riigikohtu selles otsuses märgitud, et otsuses motiivide puudumisega on tegemist ka siis, kui esimese astme kohtu tõendite hindamisel tehtud vead on jäetud näitamata. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. aprilli
  41. a otsus asjas nr 3-1-1-38-99 - RT III 1999, 14, 143). Viru Ringkonnakohtu
  42. mai
  43. a otsuses on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates piisava põhjalikkusega näidatud, millised esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Seejuures on ringkonnakohtu otsuses põhjendatult märgitud, et maakohus on hinnanud vaid sündmusi
  44. ja
  45. novembril, ega ole analüüsinud sellele eelnevat A. R. ja V. L. käitumist ning I. L. ja K. P. ütlusi.
  46. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.