3-3-1-64-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-64-03

1. oktoobril 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld OÜ Ex Plenti kaebus Tallinna Politseiprefektuuri toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 2-3/243/03 OÜ Ex Plenti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta OÜ Ex Plenti kassatsioonkaebus rahuldamata.
5. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Politseiprefektuuri (edaspidi TPP) ja AS Rosqvist vahel sõlmiti
7. juunil 1996 leping liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks.
8. juunil 1996 sõlmiti koostööleping AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks tulenevalt TPP ja AS Rosqvist vahel
9. juunil 1996 sõlmitud lepingust. Viimati nimetatud leping kooskõlastati TPP-ga, mille järel on OÜ Ex Plenti hoidnud oma parklas politsei poolt sundteisaldatud sõidukeid.
10. OÜ Ex Plenti esitas
11. juunil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Politseiameti õigusvastane kiri
12. aprillist 2001, milles Politseiamet teatas, et ei võta üle parklas hoiul olevaid sõidukeid. Kaebuse täpsustuses palus OÜ Ex Plenti kohustada Tallinna Politseiprefektuuri OÜ Ex Plenti parklas olevate sõidukite äraviimiseks ning sõidukite hoiu- ja valvekulude tasumiseks.
13. juunil 2002 koostati üleandmis-vastuvõtuakt 78 sõiduki TPP poolt ülevõtmiseks ja parklast äraviimiseks.
14. juulil 2002 muutis kaebuse esitaja oma nõuet ja palus tunnistada õigusvastaseks TPP keeldumine OÜ Ex Plenti parklatest sõidukite äraviimisest ja mõista välja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 8 615 369 krooni. Kaebuse kohaselt oli TPP sõlmitud sundteisaldatud sõidukite hoiu ja parkimise leping kolmepoolne haldusleping. OÜ Ex Plenti pöördus kirjalikult TPP ja Politseiameti poole teisaldatud sõidukite äravedamiseks ja lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks, kuid nimetatud ametiasutused kaebaja nõuetele sisuliselt ei vastanud, ei viinud ära teisaldatud autosid ega tasunud teisaldamis- ja hoiukulusid.
15. Tallinna Halduskohtu
16. oktoobri
17. a otsusega haldusasjas nr 3-109/2002 jäeti OÜ Ex Plenti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et haldusasjas kogutud tõendite põhjal ei saa üheselt järeldada, et TPP oleks keeldunud OÜ Ex Plenti parklates hoiul olevate teisaldatud mootorsõidukite äravedamisest. OÜ Ex Plenti ei ole pöördunud TPP poole nõudmaks hoiul olevate teisaldatud sõidukite äravedamist kaebaja parklatest. Kahest kirjast nähtuvalt on OÜ Ex Plenti palunud TPP-lt ja Politseiametilt üksnes teavet, kuhu peaks kaebuse esitaja vedama hoiulolevad sõidukid. Toimingu sooritamisest keeldumise küsimus tõusetus esmakordselt alles kohtus.
18. OÜ Ex Plenti esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Ex Plenti kaebus.
19. Tallinna Ringkonnakohtu
20. aprilli
21. a otsusega muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi ja asendati need ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, kuid jäeti muus osas kohtuotsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus leidis, et TPP ja OÜ Ex Plenti vahel lepinguline suhe puudub ning kaebuse esitaja väited kolmepoolsest lepingust ei vasta tõele. Tegemist on lepingulise suhtega AS Rosqvist ja TPP vahel, mille täitmiseks on AS Rosqvist omakorda astunud lepingulisse suhtesse kaebuse esitajaga ning andnud äraveetud autod talle hoiule. Asjaolu, et AS Rosqvist ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud leping tuli kooskõlastada TPP-ga ja lisati TPP-ga sõlmitud lepingule, ei tähenda, et TPP oleks nimetatud lepingu pooleks astunud. Seega pole TPP autosid kaebuse esitajale hoiule andnud, sõidukid anti pärast sundteisaldamise otsuse tegemist vastavalt lepingule üle AS-le Rosqvist, kes omakorda andis need hoiule kaebuse esitajale. Seega oli sõidukite hoiukulude näol kuni lepingu ülesütlemiseni tegemist tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva nõudega. AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist halduslepinguga, vaid tsiviilõigusele omase eraõiguslike isikute vahel sõlmitud hoiulepinguga. Samuti muutis ringkonnakohus oma varasemas, samas haldusajas
22. oktoobril 2001 tehtud määruses võetud seisukohta, et TPP ja AS Rosqvisti vahel sõlmitud lepingut saab käsitleda halduslepinguna. Kuigi lepingu esemeks oli haldusülesannete täitmine, ei ole TPP nimetatud lepinguga AS-le Rosqvist mingeid avaliku võimu ülesandeid üle andnud, sest liikluse korraldajaks jäi ikkagi politsei, kes ostis teisaldusfirmalt teenust sõidukite äravedamiseks ning hoidmiseks ning viimane tegutses tellija nimel. Meeldetuletuste saatmine ning hoiutasu võtmine sõiduki omanikelt on lisakohustus, mille lülitamises lepingusse võisid pooled kokku leppida ka tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisel. Sõidukite realiseerimine punktis 2.2.13 nimetatud viisil (kui jätta kõrvale asjaolu, et see punkt ei olnud täidetav seadusliku aluse puudumise tõttu) tuli samuti kõne alla üksnes politsei kooskõlastusel, mis omakorda tähendab, et lepingupool pidi üksnes organiseerima sõidukite toimetamise realiseerimise kohta. Leping sätestab õigusi ja kohustusi vaid haldusorgani ja ettevõtja vahelises suhtes ning ei piira teisaldatavate sõidukite omanike õigusi. Seega on ka AS Rosqvist ja TPP vahel sõlmitud lepingu näol tegemist eraõiguse valdkonda kuuluva lepinguga. TPP tellis sõidukite hoidmise mitte OÜ-lt Ex Plenti, vaid AS-lt Rosqvist, kes omakorda tellis hoidmise kaebuse esitajalt. OÜ-l Ex Plenti ei ole alust nõuda kahju hüvitamist TPP-lt ka pärast lepingu ülesütlemist, sest sõidukite parklasse paigutajaks oli AS Rosqvist. Kui kaebuse esitaja ütles üles hoiulepingu AS-ga Rosqvist, tekkis viimasel kohustus hoiule antud sõidukid parklast ära viia. Kinnitust ei leidnud kaebuse esitaja väide tema ja TPP vahel avalik-õigusliku suhte olemasolust, mistõttu kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
23. OÜ Ex Plenti esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Ex Plenti kaebus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et sõiduki parklasse suunamise aluseks sai olla üksnes suunamise akt või suunamiskiri, s.t haldusakt. AS Rosqvist pidi sõiduki viima sinna, kuhu see politsei poolt suunati ning tal puudus iseseisev otsustusõigus hoiukoha valikul. Seetõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et autosid ei andnud OÜ-le Ex Plenti hoiule TPP, et OÜ-l Ex Plenti puudub lepinguline suhe TPP-ga ja et AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti on omavahel sõlminud tsiviilõigusliku hoiulepingu. Tallinna Ringkonnakohus on muutnud oma esialgset seisukohta TPP ja OÜ Rosqvist vahel sõlmitud lepingu olemuse osas. Nimetatud lepingu objektiks on märgitud "liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine". Lisaks on avalik-õiguslike suhete tunnused lepingu punktidel, mis panevad teisaldusfirmale kohustuse fikseerida õiguserikkumised ja vajadusel valmistama fotod, samuti tegelema sõidukiomanike informeerimisega. Tõene ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et leping ei piira teisaldatavate sõidukite omanike õigusi, kuna juba sundteisaldamise fakt ise piiras sõidukite omanike õigusi oma vara vabalt kasutada. Ka Riigikohtu erikogu on
24. novembri
25. a lahendis nr 3-3-4-702 märkinud, et sõiduki teisaldamine kui haldusülesande täitmine tuleb tervikuna omistada teisaldusakti teinud avaliku võimu kandjale. Järelikult on antud juhul tegemist haldussuhtega ning TPP ja OÜ Rosqvisti vaheline leping saab olla ainult haldusleping. AS Rosqvisti ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud koostöölepingu 11 punkti kordavad vastavaid AS Rosqvisti ja TPP vahel sõlmitud lepingu punkte, samuti tuli see koostööleping kooskõlastada kirjalikult TPP-ga. Seega tekkis kolmepoolne lepinguline suhe ja ei saa väita, et OÜ Ex Plenti ja TPP vahel lepinguline suhe puudus.
26. Tallinna Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et tõendatud ei ole põhjusliku seose olemasolu ega prefektuuri tegevuse õigusvastasus. Nõustutakse ringkonnakohtu seisukohaga, et TPP ja kaebuse esitaja vahel lepinguline suhe puudub. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks OÜ Ex Plenti poolt TPP vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. Asja lahendamiseks on vajalik kõigepealt selgitada, millise iseloomuga olid poolte vahelised õigussuhted.
28. Asjas on tuvastatud, et TPP ja AS Rosqvist sõlmisid omavahel lepingu liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. Seejärel sõlmisid AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti koostöölepingu ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks. See leping kooskõlastati TPP-ga. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et eelmainitud lepingute alusel tekkis lepinguline suhe TPP ja AS Rosqvist vahel ning AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel. Lepinguline suhe TPP ja OÜ Ex Plenti vahel puudus. Asjaolu, et AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud leping kuulus kooskõlastamisele TPP poolt ja et mõned AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti lepingujärgsed kohustused olid samasugused, ei tähenda, et seetõttu oleks OÜ-l Ex Plenti tekkinud lepinguline suhe TPP-ga. Sõidukite parklasse toimetajaks oli AS Rosqvist, mitte TPP. Seega on kassaatoril lepinguline suhe üksnes AS-ga Rosqvist. Kassatsioonkaebuses rõhutatud asjaolu, et AS Rosqvist pidi sõiduki viima sinna, kuhu see politsei poolt suunati ning et tal puudus iseseisev otsustusõigus hoiukoha valikul, ei tähenda, et sõidukeid andis OÜ-le Ex Plenti hoiule TPP. Sõidukite hoiulevõtmise alus OÜ Ex Plenti poolt oli sellest hoolimata tema ja AS Rosqvisti vahel sõlmitud leping.
29. Vaidlus kassatsiooniastmes käib ka selle üle, kas AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud leping on haldusleping või tsiviilõiguslik leping. Lepingu kvalifitseerimine halduslepinguna eeldab, et üks lepingupooltest oleks haldusorgan. Antud juhul on lepingupoolteks kaks eraõiguslikku juriidilist isikut. Iseenesest on ka see võimalik, et eraõiguslikule isikule on üle antud haldusorgani funktsioone. Seetõttu võib tähtsust omada ka küsimus, kas TPP ja AS Rosqvist vahel
30. juunil 1996 sõlmitud leping oli haldusleping või mitte, kuivõrd jaatava vastuse korral võidi sellega AS-le Rosqvist üle anda ka avaliku võimu volitusi.
31. Asjas tehtud kohtuotsustest ja muudest materjalidest nähtub, et TPP ja AS Rosqvist vahel sõlmitud lepingu objektiks oli liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine. Lepingu kohaselt oli AS-l Rosqvist kohustus tagada eelisjärjekorras TPP poolt esitatud tellimuste täitmine ja pukseerida teisaldamisele määratud sõiduk valvatavasse parklasse. Muuhulgas pidi AS Rosqvist fotografeerima teisaldatavaid liikluseeskirja rikkuvaid sõidukeid ning andma politseiametniku nõudel need fotod asja menetlevale politseiametnikule; tagama sõiduki väljastamise omanikule või volitatud isikule vaid politsei poolt väljastatud vastava loa esitamisel; andma üle sõidukid, mille omanik ei ole kolme kuu jooksul mõjuva põhjuseta neile järele ilmunud ega teisaldamis- ja hoiukulusid tasunud, Tallinna Rahandusametile realiseerimiseks seadusega ettenähtud korras ja TPP-ga kooskõlastatult; omal kulul toimetama eksperdi arvamuse kohaselt kaubandusliku väärtuseta sõidukid lammutuskotta utiliseerimisele; tegelema omal kulul sõidukite omanikele meeldetuletuste saatmisega ja mitte esitama sõidukite seadusliku teisaldamise ja hoidmisega seonduvate kulude kohta arveid TPP-le, vaid selle omanikule või kasutajale. Samuti pidi AS Rosqvist lepingu kohaselt sõlmima teisaldatavaid sõidukeid vastuvõtvate ja hoiustavate parklatega vajalikud lepingud, mis sisaldaksid ka mõnesid TPP ja AS Rosqvist vahel sõlmitud lepinguga samasuguseid tingimusi ja mis kuuluks kooskõlastamisele TPP-ga.
32. TPP on haldusorgan. Iseenesest on ka liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine vaadeldav avaliku ülesandena. Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida aga nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Seevastu võib tsiviilõigusliku lepinguga olla tegemist juhul, kui eraisik üksnes kaasatakse teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi või lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Eeltoodu ei puuduta juhtumeid, kus halduslepingu sõlmimine toimub otseselt avaliku õiguse normide alusel. Sellise juhtumiga pole käesolevas haldusasjas tegemist. Käesoleval juhul ei antud AS-le Rosqvist üle otsustusõigust teisaldatavate sõidukite valikul. Sõiduki sundteisaldamise otsustajaks jäi endiselt TPP. AS-l Rosqvist oli üksnes lepinguline kohustus see teisaldamine faktiliselt läbi viia. Teisaldamise korraldamisega ei tekitanud AS Rosqvist kolmandatele isikutele lepingust tulenevaid kohustusi. Kolmandatel isikutel, s.t eelkõige sõidukite omanikel tekkis õigussuhe teisaldamise otsustajaga, s.o TPP-ga (vt Riigikohtu erikogu
33. novembri
34. a määrus nr 3-3-4-7-02). Kassatsioonkaebuses rõhutatu, et teisaldusfirmal oli lepingust tulenevalt kohustus fikseerida õiguserikkumised, vajadusel fotografeerida ja informeerida sõidukiomanikke, ei tekitanud eraldivõetuna kolmandatele isikutele õigusi ega kohustusi AS Rosqvist ees. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et sellistes küsimustes saab kokku leppida ka tsiviilõiguslikult. Väites, et juba sundteisaldamise fakt ise piiras sõiduki omanike õigusi oma vara vabalt kasutada, jätab kassaator tähelepanuta, et sundteisaldamise aluseks oli pädeva ametniku sellekohane otsus. Seega piiratakse sõidukiomaniku õigusi mitte sõiduki teisaldamise teostaja, vaid teisaldamise otsustaja poolt. Teisaldamise otsustaja, antud juhul TPP, oli tellinud teenuse teisaldamise faktiliseks teostamiseks. Õigussuhe tekkis sõiduki omanikul aga TPP-ga, mitte teisaldamise faktilise teostajaga.
35. Eelneva põhjal nõustub Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et AS Rosqvist ja TPP vahel sõlmitud leping ei ole haldusleping, vaid on tsiviilõiguslik leping. AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud leping ei saa olla haldusleping juba sellepärast, et ükski lepingu pooltest ei esindanud avaliku võimu kandjat. Seetõttu puudub vajadus selgitada täpsemalt, kas oma ülejäänud tunnustelt vastanuks see leping halduslepingu tunnustele või mitte. Riigikohtu halduskolleegium ei anna hinnangut nende lepingute õiguspärasuse kohta. Kuna OÜ Ex Plenti ja TPP vahel puudub lepingust tulenev avalik-õiguslik suhe, siis ei saanud TPP ka OÜ Ex Plenti lepingust tulenevaid subjektiivseid avalikke õigusi rikkuda. Seetõttu jääb OÜ Ex Plenti kassatsioonkaebus rahuldamata. See ei välista, et OÜ-l Ex Plenti on võimalus esitada oma nõuded sõidukite hoiukulude hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluse korras kohaste kostjate vastu. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld