← Eesti

3-1-1-128-03

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-128-03 Määruse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi U. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus nr 1/14-38/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U. T. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a. (kirjalik menetlus) Resolutsioon
  7. Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrus nr 1/14-38/03 jätta muutmata
  10. Süüdimõistetu U. T.-i erikaebus jätta rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. U. T. tunnistati Järva Maakohtu
  12. septembri
  13. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p- de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks määrati tema vahi alla võtmise päev -
  14. aprill
  15. a.
  16. Lääne Maakohtu
  17. aprilli
  18. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 2 kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Järva Maakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 11 kuud 23 päeva osaliselt ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva.
  21. Harju Maakohtu
  22. mai
  23. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Lääne Maakohtu
  24. aprilli
  25. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 5 päeva) osaliselt ning loeti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  26. mai
  27. a.
  28. Tartu Prokuratuuri prokurör Ene Timmi esitas Riigikohtu Üldkogu poolt
  29. märtsil
  30. a kohtuasjas nr 3-1-3-10-02 tehtud kohtuotsuses esitatud seisukohtadest lähtuvalt
  31. juulil
  32. a Harju Maakohtule taotluse süüdimõistetu U. T.-i karistuse vähendamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt vastab U. T.-i poolt toimepandud ja KrK § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud teole. Prokurör märkis, et lõpptulemusena kannab U. T. käesoleval ajal kriminaalkoodeksi alusel karistust, mille kestvus on 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva (
  33. aprill
  34. a. kuni
  35. november 2004.a). KarS § 65 ja § 64 lg 3 kohaselt arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud aeg ja mõistetav liitkaristus ei tohi ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kuna KarS § 199 lg 2 ülemmääraks on viis aastat vangistust, tulebki prokuröri arvates U. T.-le mõistetud karistust vähendada viie aastani. 5.Harju Maakohtu
  36. septembri
  37. a määrusega rahuldati prokuröri taotlus ning moodustati U. T.-le uueks liitkaristuseks vangistus viieks aastaks, lugedes karistuse kandmise aja alguseks
  38. aprilli
  39. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  40. Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse süüdimõistetu U. T., kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle uue liitkaristuse mõistmist. U. T. leiab, et Harju Maakohtu
  41. septembri
  42. a määruse tegemisel ei ole arvesse võetud tema eelnevat vahi all viibimise aega alates
  43. aprillist
  44. a. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. T.-i erikaebuse rahuldamiseks puudub alus. Harju Maakohtu
  46. septembri
  47. a määrusest nähtub selgesõnaliselt, et U. T.-le mõistetud liitkaristuse kulgemist arvestatakse tema vahi alla võtmise päevast -
  48. aprillist
  49. a. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  50. septembri
  51. a määruse muutmata ja U. T.-i erikaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.