KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-126-03 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi S. M. süüdistus

§ 263lg 1 p 12 ja Kar

S § 75 lg 2 p 1 on omavahel vastuolus. Veel palub kaitsja vähendada tsiviilhageja esindaja tasu, sest kohtud on eiranud Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-34-99 väljendatud seisukohta, et juhindudes TsKS § 61 lg 1 p-st 1 mõistab kohus välja õigusabi kulud kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Samuti palus kaitsja Riigikohtu kriminaalkolleegiumil selgitada, kas KarSRS § 8 järgi kahju ulatuse arvestamisel tuleb lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäärast või tuleks lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast palga alammäärast.

1. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, s. o tsiviilhageja esindaja tasu vähendamise taotluse osas. Muus osas palus prokurör kassatsioonkaebuse jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Varalise kahju hindamise osas kordab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasjas 3-1-1-43-03 (RT III 2003, 18, 169) väljendatud seisukohta, et mõisted "oluline ja suur kahju" on kuriteo koosseisulise tunnusena blanketsed ja sisustatakse teo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalgast lähtuvalt.
3. Karistusseadustiku § 74 lg 1 sätestab: kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul määrab kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Milliseid kohustusi kohus süüdimõistetule katseajaks võib määrata on sätestatud KarS § 75 lg-tes 2 ja
4. Sealhulgas võib kohus KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Peale selle on süüdimõistetu kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõudeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetule KarS § 75 lg-te 2 ja 4 alusel määratud kohustused on selles mõttes samaväärsed KarS § 74 lg-s 1 ja § 75 lg-s 1 sätestatud vangistuse kandmisest vabastamise üldiste tingimustega, et nende mittetäitmise korral kohaldatakse KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmeid, s.h võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Erisuseks on see, et KarS § 75 lg-te 2 ja 4 järgi määratud kohustusi võib kohus KarS § 75 lg 3 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada. Samuti võib kohus panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi. Samas on KarS § 75 lg 2 p-des 1 ja 6 sätestatud kohustused (kahju heastamise ja ülalpidamise kohustus), mille täitmise kohustuslikkus tuleneb ka teistest seadustest. See tähendab, et kohtuotsusega kahju heastamiseks väljamõistetud summa kuulub tasumisele ja ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte. Karistusseadustikus selliste kohustuste määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine ja ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks.
5. Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 1 kohaselt saab kohus määrata üksnes kuriteoga tekitatud kahju heastamise tähtaja, kuid ei ole õigustatud määrama tekitatud kahju osalise hüvitamise kohustust. Seejuures on oluline, et kahju heastamiseks määratud tähtaeg ei või olla pikem käitumiskontrolli ajast ehk katseajast. Küll aga võib kohus määrata kahju hüvitamiseks katseajast lühema tähtaja. Samuti ei ole välistatud, et kohus ajatab kogu kahju heastamise katseaja piires, määrates, millises osas ja milliseks tähtajaks tuleb kahju heastada. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S. M.-u suhtes ei ole kohus kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud, kui ta määras, et KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on S. M. kohustatud heastama AS-le NT Tollimaakler kuriteoga tekitatud kahjust 25 000 krooni hiljemalt
6. detsembriks
7. a ja ülejäänud osa hiljemalt
8. detsembriks
9. a. Kohus on pidanud võimalikuks vabastada S. M. vangistusest tingimuslikult, kusjuures üheks tingimuseks ongi kahju heastamine määratud tähtaegadeks. Vangistusest vabastamata jätmise korral tulnuks S. M.-l vangistus ära kanda, kuid see ei oleks teda vabastanud kahju heastamise kohustusest. Kahju kannatanul on õiguspärane ootus, et süüdlane hüvitaks kahju võimalikult kiiresti. Arvestades S. M.-u töötasu suurust - 11 000 krooni kuus - peab Riigikohtu kriminaalkolleegium õigustatuks S. M.-le kahju heastamise kohustuse panemist kohtuotsuses näidatud tähtaegadel. Materiaalse olukorra muutudes on võimalik kahju heastamise kohustuse uuesti läbivaatamine KarS § 75 lg-s 3 sätestatud korras.
10. Erinevalt kaitsjast leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

§ 263lg 1 p 12 ja Kar

S § 75 lg 2 p 1 ei ole omavahel vastuolus. Nimelt sätestab

§ 263

lg 1 p 12 kohtu kohustuse lahendada kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas muu hulgas küsimus sellest, kas tsiviilhagi rahuldada, kellelt, kelle kasuks ja missuguses summas või kas varaline kahju tuleb hüvitada, kui tsiviilhagi ei ole esitatud (

§-s 275 vastab sellele lg 1 p 8). Selle küsimuse otsustamine ei ole seotud kuriteo eest karistuse mõistmisega ja tuleb lahendada olenemata sellest, milline karistus süüdlasele mõistetakse või kas ta vabastatakse karistuse kandmisest. Seevastu KarS § 75 lg 2 p 1 kohaldamise otsustamisel lähtub kohus

§ 263

lg 1 p-st 7, mille kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama nõupidamistoas küsimuse - milline karistus kohtualusele mõista ja kas kohtualusel tuleb see karistus kanda (

§-s 275 vastab sellele lg 1 p 3). Seejuures on KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse panemine üksnes üheks tingimuseks, mille tõttu süüdimõistetu suhtes vangistust ei kohaldata. Selle kohustuse määramata jätmine ei vabasta kohut kahju hüvitamise küsimuse otsustamise kohustusest ega süüdimõistetut kuriteoga tekitatud kahju heastamise kohustusest. 10. Kriminaalmenetluse koodeks ei kehtesta kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi lahendamiseks erireegleid. Seega tuleb

§ 269

lg 2 alusel tsiviilhagi otsustamisel lähtuda Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud reeglitest. Erand on kehtestatud

§-s 270 üksnes juhuks, kui kriminaalasja arutamist edasilükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust. Sellisel juhul võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi tuleb rahuldada, kuid hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka kriminaalasjas osalenud tsiviilhageja esindaja tasu hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda TsKS § 61 lg 1 p-st 1, mille kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast. S. M.-lt mõistis kohus tsiviilhagi katteks AS NT Tollimaakler kasuks välja 156 532,70 krooni, millest 5 protsenti on 7 826,65 krooni. See ongi tsiviilhageja esindaja tasuna väljamõistetava summa ülemmäär. Arvestades kriminaalasja mahtu ja selle keerukust leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et 7 826,65 krooni on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud kulu tsiviilhageja esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kuivõrd tsiviilhageja esindaja tasu katteks on kohtuotsusega süüdimõistetult välja mõistetud 18 762 krooni, mis ületab rohkem kui kaks korda seaduse järgi lubatu, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium käesoleval juhul

§ 269

lg 2 rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa selles osas kohtuotsuste tühistamise. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3,

§ 269lg-st 2 ja Ts

KS § 61 lg 1 p-st 1 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et põhjendatud on kassatsioonkaebuses esitatud taotlus tsiviilhageja esindaja tasuna S. M.-lt väljamõistetud summa - 18 762 krooni - vähendamiseks. Selles osas tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuotsused tühistada ja teha uus otsus. Muus osas tuleb Viru Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg