← Eesti

3-1-1-98-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-98-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi AS-i L väärteoasi Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-1519/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i L kaitsja Toomas Vaheri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. august
  6. a Istungil osalenud isikud AS L kaitsja Toomas Vaher Resolutsioon Lükata AS L väärteoasjas Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 järgi kohtuotsuse tegemine edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse avaldamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. AS-le L koostati
  9. aprillil
  10. a kaks haldusõiguserikkumise protokolli, mille kohaselt pani firma
  11. ja
  12. veebruaril
  13. a toime Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 rikkumise, deklareerides tollis Eestisse imporditud valgustuspetrooli diislikütusena. Tolliameti Edela tolliinspektuuri juhataja Marek Helmi
  14. mai
  15. a otsusega karistati AS-i L nende rikkumiste eest 300 000 krooni suuruse rahatrahviga.
  16. AS L vaidlustas Tallinna Linnakohtus kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et imporditud kauba puhul oligi tegemist diislikütusega ja see oli deklareeritud õigesti. Samuti on samasuguse kauba deklareerimist diislikütusena aktsepteeritud varem ka Tolliameti poolt.
  17. Tallinna Linnakohtu
  18. veebruari
  19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et Mozõrski Naftatöötlemistehase poolt väljastatud kaubapassi ning naftatöötlemistehase ja AS-i L vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu lisa 2 kohaselt on tõendatud, et tegemist oli valgustuspetrooliga. Kohus ei võtnud arvesse S AS vastavusotsuseid, mille kohaselt vastas kaup talvediislikütusele esitatavatele nõuetele. Kohus leidis, et vastavusotsused esitati alles menetluse käigus, mitte aga kauba importimisel, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas vastavusotsuste aluseks olnud proovid võeti vaidlusalusest kaubast. Lisaks leidis kohus, et tähtsust ei oma see, kas Eestis kasutati imporditud kaupa diislikütusena või valgustuspetroolina.
  20. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS-i L kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher, kes taotleb Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4.1 Kassaator leiab, et linnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, jättes tühistamata kohtuvälise menetleja poolt määratud 300 000 krooni suuruse rahatrahvi.
  21. septembril
  22. a jõustunud Karistusseadustiku § 47 lg 2 kohaselt on juriidilisele isikule määratava rahatrahvi maksimaalne suurus 50 000 krooni. Ka oleks kohus kassaatori arvates pidanud kontrollima, kas ja millise sätte alusel väidetav rikkumine on endiselt karistatav. 4.2 Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, millist kaubapassi on kohus uurinud. Kohus on viidanud
  23. novembri
  24. a kaubapassile, mis on aga hilisemate kaubapartiide kaubapassidest erinev. Lisaks ei ole
  25. novembril
  26. a kauba importimisel esitatud kaubadeklaratsioonis ebaõige kaubakoodi kasutamine käesolevas haldusõiguserikkumise asjas haldusõiguserikkumise sündmuseks. Kohtuotsuses väidetakse seega ekslikult, et S AS-i vastavusotsused esitati alles haldusõiguserikkumise menetluse käigus. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et need esitati koos kaubadeklaratsioonidega. 4.3 Kassaator on seisukohal, et AS L ei ole rikkumist toime pannud. Tolliamet lähtus kaubapositsiooni määramisel klassifitseerimise üldreeglitest 1 ja 6, kuid nende abil ei ole kassaatori meelest võimalik jõuda õige kaubapositsioonini, kuna kaup on sellisel juhul klassifitseeritav kahes
  27. taseme alamrubriigis. Lähtudes reeglitest 3.b ja 3.c oleks õige kõnealuse kauba klassifitseerimine just diislikütusena. 4.4 Klassifitseerimisel ei saa lähtuda ainult valmistajatehase poolt tootele antud nimetusest, nagu seda on teinud Tolliamet. Klassifitseerimine peab toimuma kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. Energiaseaduse § 51 lg 6 alusel on vedelkütuse importimisel importija kohustatud esitama tollile vedelkütuse vastavussertifikaadi. Seega ei saa toll lähtuda kauba klassifitseerimisel ainult saatedokumentidel märgitud nimetusest. Energiaseaduse § 261 lg 2 kohaselt kuulub Tolliameti pädevusse vedelkütuse impordil turuloa ja vedelkütuse vastavussertifikaadi kontrollimine ning vedelkütuse vastavuse kontrollimine Eestis kehtestatud kvaliteedinõuetele. AS L esitas tollile mõlema imporditud vedelkütuse partii kohta S AS-i poolt välja antud vastavusotsused, mille kohaselt vastas imporditud kaup Eesti Vabariigis talvediislikütusele kehtestatud kvaliteedinäitajatele ning seetõttu deklareeriski firma kauba talvediislikütusena. 4.5 Kassaator väidab, et tolli seisukoht mitmete aastate jooksul on olnud see, et kaup tuleb deklareerida tema tegelike omaduste kohaselt vastavalt Eestis kehtivatele kvaliteedinõuetele, nii nagu see ekspertiisi käigus tuvastatakse. Seisukohta, et kauba klassifitseerimisel ei saa lähtuda ainuüksi kauba saatedokumentides sisalduvast nimetusest, põhjendab kassaator veel sellega, et kütuse kohta kasutatavad terminid ja kvaliteedinäitajad on riigiti erinevad. Kuna ei ole kontrollitud, kas kaup vastab valgustuspetrooli tunnustele, ei saa väita, et AS L on seadust rikkunud. 4.6 Kassaator väidab, et menetlusalune isik ei saanud kauba importimisel diislikütuse nimetuse all kasu, kuna sellest ei tulene aktsiisimaksueelist. Ka puudus firmal igasugune tahtlus või ettevaatamatus, kuna nad juhindusid AS-i S ekspertide poolt antud arvamusest, kelle seisukohti on toll varem aktsepteerinud.
  28. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde ning märkis, et paraleelselt vaidlusega karistamisotsuse õigsuse üle toimub Pärnu Halduskohtus menetlus Tolliameti ettekirjutuse suhtes. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Riigikohtu üldkogu menetluses on käesoleval ajal kriminaalasi nr 3-1-1-120-03 A.V. süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi, milles muude küsimuste hulgas tõusetus küsimus üldkohtute volituste ulatusest maksualaste süütegude menetlemisel olukorras, kus maksuhalduril on õigus haldusaktiga määrata maksmisele kuuluv summa.
  30. Arvestades asjaolu, et üldkohtute volituste ulatuse probleem süütegude menetlemisel, milles on järelvalvet teostava asutuse poolt tehtud ettekirjutus rikkumise kõrvaldamise kohta, seondub otseselt ka käesoleva väärteoasja lahendamisega ja kuna üldkogu otsus seaduse kohaldamisel on Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik, kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud, tuleb lükata kohtuotsuse tegemine käesolevas asjas edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse kuulutamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-
  31. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.