← Eesti

3-1-1-129-03

Obsah (4)§ 197§ 40§ 15§ 185

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-129-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi

15 lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtuniku

  1. septembri
  2. a määrus, millega J. S.-le mõisteti uus liitkaristus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. S., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september
  4. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu kohtuniku
  6. septembri
  7. a määrus sisuliselt muutmata.
  8. Arvata J. S. eelvangistusaeg
  9. novembrist
  10. a kuni
  11. veebruarini
  12. a, s.o kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva, tema karistusaja hulka.
  13. J. S. karistusaja alguseks lugeda
  14. september
  15. a ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm aastat kuus kuud ja kaks päeva vangistust.
  16. Lugeda J. S. liitkaristus moodustatuks KarS § 65 lg 1 alusel.
  17. Erikaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Harju Maakohtu
  19. veebruari
  20. a otsusega tunnistati J. S. süüdi

§ 197lg 1, § 195 lg 2, § 185 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi.

Teda karistati vastavalt kolme kuu, kolme aasta, kolme kuu ja ühe aasta vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel liideti need karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele kolm aastat kuus kuud vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12. veebruar 2001. a. 2. Harju Maakohtu 19. septembri 2001. a otsusega tunnistati J. S. süüdi

§ 15lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Teda karistati vastavalt ühe aasta ja kahe aasta vabadusekaotusega.

§ 40lg 1 alusel mõisteti J.

S.le kuritegude selle kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Harju Maakohtu 12.

veebruari

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - s.o kaks aastat kümme kuud ja kakskümmend kolm päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele neli aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg - kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. Karistusaja alguseks loeti
  2. september
  3. a.
  4. Seoses Karistusseadustiku rakendumisega esitas Harju Prokuratuuri prokurör Raivo Kala Harju Maakohtule taotluse J. S.-le mõistetud liitkaristuse vähendamiseks.
  5. Harju Maakohtu kohtuniku
  6. septembri
  7. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja J. S.-le mõisteti kuritegude kogumi eest uus liitkaristus. Kohtunik tuvastas, et

§ 185lg-le 2 vastab Kar

S § 346, mille sanktsioon näeb ette üksnes rahalise karistuse. Seetõttu määras kohtunik, et J. S. tuleb talle

§ 185lg 2 järgi mõistetud kolmekuulisest vabadusekaotusest vabastada. Ühtlasi suurendas kohtunik Kar

S § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ning mõistis J. S. lõplikuks karistuseks kolm aastat üheksa kuud vangistust. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  5. Harju Maakohtu kohtuniku
  6. septembri
  7. a määruse peale esitas J. S. erikaebuse, milles väidab, et tegelikult ei ole kõnealuse määrusega tema karistust vähendatud. J. S. märgib, et kohtunik ei ole talle uue liitkaristuse mõistmisel arvestanud asjaoluga, et Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsusega loeti tal kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg, ning Harju Maakohtu kohtuniku
  10. septembri
  11. a määrusest ei tulene, et uue liitkaristuse puhul oleks kohus eelvangistuses viibitud aega üldse arvestanud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Harju Maakohtu
  13. septembri
  14. a otsusega mõisteti J. S.-le liitkaristuseks neli aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibimise aeg
  15. novembrist
  16. a kuni
  17. veebruarini
  18. a, s.o kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. Karistusaja alguseks loeti
  19. september
  20. a. KarSRS § 1 lg-st 4 tuleneb, et kui isikule on Kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele, siis moodustatakse uus liitkaristus Karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Harju Maakohtu kohtuniku
  21. septembri
  22. a määrusest, millega J. S.-le moodustati uus liitkaristus, aga ei nähtu, et kohus oleks eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium kõrvaldab selle puuduse Harju Maakohtu kohtuniku
  23. septembri
  24. a määrusesse täpsustuse tegemisega.
  25. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib ühtlasi, et maakohtu vaidlustatud määruses on kohus J. S. liitkaristuse moodustanud KarS § 65 lg 2 alusel. Kõnealune säte kuulub kohaldamisele juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Kõik teod, mille toimepanemises J. S. süüdi tunnistati, on toime pandud enne Harju Maakohtu
  26. veebruari
  27. a süüdimõistvat otsust. Seega tuli J. S.-le moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium kõrvaldab ka selle vea vaidlustatud määrusesse täpsustuse tegemisega.
  28. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu kohtuniku
  29. septembri
  30. a määruse sisuliselt muutmata, kuid teeb sellesse täpsustusi, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda. Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.