← Eesti

3-2-1-104-03

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-104-03 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. september
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Tampuu Kohtuasi Mati Orava avaldus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/732/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Orava erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  7. mai
  8. a määrus läbi vaatamata ja anda asi lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. jaanuaril
  10. a Pärnu Maakohtule esitatud avalduses palus Mati Orav tuvastada, et tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur peametroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Avalduse kohaselt taotles ta Pärnu Pensioniametilt soodustingimustel vanaduspensioni määramist seoses pikaajalise töötamisega tervistkahjustavates tingimustes kalurikolhoosi mõõtelaboris. Pärnu Pensioniameti
  11. augusti
  12. a otsusega nr 93 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. Keeldumist põhjendati sellega, et peametroloogi ja laboratooriumi juhataja ametikohad ei kuulu Vabariigi Valitsuse
  13. juuli
  14. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetellu nr 1".
  15. Pärnu Maakohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täitis avaldaja küll meistri ametikohale ettenähtud ülesandeid, kuid mitte terve tööaja ulatuses.
  18. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  19. mai
  20. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel asja menetlus. Määruse põhjenduste järgi soovib avaldaja tuvastada fakti, et sõltumata ametinimetusest, tegi ta tööd kutsealal, mis oma iseloomult kuulub tervist kahjustavate kutsealade hulka. Selle fakti tuvastamisest ei tulene tsiviilõigussuhe, vaid avalikõiguslik suhe - riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebuses taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseks olevate faktide tuvastamine ei kuulu maa- ja linnakohtu pädevusse. Avaldajal tuleb soovitud juriidilise fakti tuvastamiseks pöörduda Pärnu Halduskohtusse.
  21. Erikaebuses palub M. Orav ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et pensioniõigusliku staa"i tõendamine on tsiviilõigusliku juriidilise fakti tuvastamise menetlus, sest selles määratakse kindlaks tööandja ja töövõtja vahelise töösuhte olemasolu ja iseloom. See, et kohtu poolt tuvastatud asjaolu kasutatakse avalik-õiguslikes huvides (sooduspensioni määramiseks), ei muuda töösuhet avalik-õiguslikuks.
  22. M. Orav esitas
  23. novembril
  24. a Pärnu Halduskohtule kaebuse Pärnu Pensioniameti
  25. augusti
  26. a otsuse nr 93 peale, millega keelduti talle soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. Kaebuses esitati järgmised taotlused: 1) lugeda kaebaja töötamine laboris võrdsustatuks meistri või brigadiri tööga, sest tegelik töö sisu oli selline; 2) tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna pensionikomisjoni
  27. augusti
  28. a otsus ja määrata kaebaja kohtuotsusega õigustatuks saama soodustingimustel vanaduspensioni. Pärnu Halduskohtu
  29. detsembri
  30. a määrusega haldusasjas nr 3-189/2002 tagastati M. Orava kaebus osas, mis puudutab pensioniõigusliku staa"i tõendamist. Halduskohus leidis, et pensioniõigusliku staa"i tõendamine ei ole avalik-õiguslik vaidlus, mis kuulub halduskohtu pädevusse. M. Orav esitas
  31. detsembril
  32. a Pärnu Halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse peatamiseks põhjusel, et ta kavatseb esitada maakohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse. Pärnu Halduskohtu
  33. detsembri
  34. a määrusega peatati haldusasja nr 3-189/2002 menetlus enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb M. Orava erikaebuse alusel jätta läbi vaatamata ja anda asi lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.
  36. M. Orav on nii üldkohtus kui ka halduskohtus taotlenud asjaolu tuvastamist, et tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur peametroloogina võrdsustatakse faktilise töötamisega meistrina, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi seisukohaga, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus on aga eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Olukorras, kus tsiviilasju lahendav kohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse, määrab TsMS § 149 lg 6 järgi pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu. L. Laarmaa , A. Kull, T. Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.