Obsah (6)

§ 247§ 249§ 83§ 259§ 66§ 372

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-3-03 Otsuse kuupäev Tartu, 30. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuas

§ 247

lg 1 p 2 järgi kuulus isiku teovõime piiramine või teovõimetuks tunnistamine hagita asjade hulka. Hagita menetluses vaatab kohus

§ 249lg 2 järgi avalduse läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Seega ei kuulu isik, kelle teovõime piiramist taotletakse, protsessiosaliste hulka ning tal puuduvad protsessiosalise õigused. Kuni teovõimetuks tunnistamiseni oli avaldaja teovõimeline ning tal olid kõik protsessiõigused. Avaldaja jäeti ka ilma

§ 83

lg-s 3 sätestatud õigusest ajada asja kohtu määratud esindaja kaudu.

§ 259

lg 2 sätestas, et isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Linnakohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks M. A suhtes kaalutud.

§ 66

lg 1 p 2 ja § 83 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 13, kuna loovad olukorra, et isikul, kelle teovõimetust kohus arutab, ei ole võimalik olla kohtus esindatud.

§ 259

lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 24, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka juhul, kui isik ei ole võimeline kohtuistungil osalema, peab tal olema võimalus väljendada oma seisukohti tema õiguste piiramise asjas muul sobival viisil. Tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ka selles osas, milles see ei võimalda piiratud teovõimega isikul kaevata tema kohta tehtud otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 3. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb

§ 372

lg 1 p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada, sest linnakohus on teinud otsuse M. A teovõimetuks tunnistamise kohta M. A ennast asja kaasamata.

1. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonidega osas, milles see ei võimaldanud teda käsitada protsessiosalisena. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus polnud sätestatud keeldu kaasata asja isikut, kelle teovõimetuks tunnistamist kohus arutas.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud

§ 259

lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes põhiseaduse § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele. 6. Linnakohus oleks pidanud M. A kaasama asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Alles pärast M. A asja kaasamist pidi kohus välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. 7. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja oma huvisid kaitsta, siis tuleb talle põhiseaduse § 24 lõigetes 2 ja 5 sätestatud õiguste tagamiseks, kasutades analoogiat, määrata

§ 83lg 3 kohaselt esindajaks advokaat riigi arvel.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et
2. juulist
3. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda M. Ale eestkostja määramist. J. Odar, A. Kull, V. Kõve