3-1-1-127-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-127-03 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a. Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi J. N. süüdistusasi KarS § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23.aprilli
3. a kohtuotsus nr 2-1/368 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J. N. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. september
5. a. Istungil osalenud isikud J. N. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
6. Tühistada Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a kohtuotsus ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a kohtuotsus J. N.-i süüdistusasjas KarS § 329 järgi täies ulatuses.
11. Mõista J. N. süüdistuses KarS § 329 õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
12. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. J. N. tunnistati Pärnu Maakohtu
14. märtsi
15. a otsusega KarS § 329 järgi süüdi selles, et ta hoidus kõrvale talle kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest, mis oli antud täitmiseks kohtutäiturile. Teda karistati kolmekuulise vangistusega, mida tingimisi, KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
16. J. N. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist. Apellandi väidete kohaselt jäi tal eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud rahatrahv tasumata raha puudumise tõttu. Kõik tema sissetulekud (sh illegaalse tööga teenitud raha) kulusid perekonna ülalpidamisele ja üürivõla tasumisele. Kohtutäituri poolt esitatud asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbivaatamisele
17. novembril
18. a Pärnu Maakohtus ei ilmunud apellant seetõttu, et ta ei saanud kätte kohtukutset.
19. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et eelmise kohtuotsuse jõustumisest
20. aprillil
21. a. möödunud aja jooksul polnud kohtualune asunud tasuma talle karistusena mõistetud rahatrahvi ega taotlenud karistuse täitmise edasilükkamist või rahatrahvi osadena tasumise võimaldamist. Need asjaolud tõendasid ringkonnakohtu arvates vaieldamatult, et J. N. hoidus tahtlikult kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tõendas seda asjaolu, et ka illegaalse tööga teenitud rahast ei püüdnud kohtualune rahatrahvi tasuda. Kohtualuse tervisehäire võis teda piirata elatist andva tegevusala valikul, kuid ei välistanud tööalast tegevust üldse. Kuna kohtualune ei olnud end tööotsijana arvele võtnud, polnud ta ammendanud kõiki töö leidmise võimalusi ega näidanud küllaldast püüdu kohtuotsuse täitmiseks vajaliku rahasumma saamiseks. Kohtutäituri ettekande arutamisel
22. novembril 2002.a ei teinud maakohus sisulist lahendit asenduskaristuse kohaldamise osas, vaid edastas materjalid menetluse alustamise otsustamiseks politseiasutusele. Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium nõustus täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ja jättis need AKKS § 29 lg-le 5 tuginedes kordamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
23. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu J. N., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist Pärnu Maakohtule. Kassaator leiab, et kohtuotsus on tema suhtes ebaõiglane järgmistel põhjustel: rahatrahvi vangistusega asendamise taotluse läbivaatamiseks peetud kohtuistungi kutset ei saanud ta kätte ega saanud seetõttu istungil osaleda; erinevalt kohtuotsuses väidetust ei ole ta kirjalikult keeldunud rahatrahvi tasumisest; tal puuduvad vahendid kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasumiseks; ta on töötuna arvel tööhõiveametis ning tegeles aktiivselt tööotsimisega nii Eestis kui välismaal; kohus ei arvestanud töötuse kõrget taset Eestis ning kassaatori tervislikku seisundit, mis takistasid tal tööd leida; hetkel kassaator töötab ning kohtutäitur peab igakuiselt osa tema töötasust kinni. Riigikohtu istungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust, prokurör aga leidis, et see on alusetu. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohus leiab, et kassatsioonkaebuses toodud motiivid on aluseks nii Pärnu Maakohtu
25. märtsi
26. a, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. aprilli
28. a kohtuotsuste tühistamisel.
29. J. N.-i teo õigeks kvalifitseerimiseks on eelkõige vaja silmas pidada, et tegemist on mitteehtsa tegevusetusdeliktiga. KarS § 329 kuriteokoosseisu dispositsioon kirjeldab tegu kui sellist, mitte aga üksnes tegevusetusega toimepandavat tegu (nagu seda on näiteks abita jätmine, kuriteost teatamata jätmine jms.). Samuti sisaldub KarS §-s 329 kaks kuriteokoosseisu, esiteks kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumine, teiseks aga täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Ilmselgelt tuleb kaaluda J. N.-i käitumise vastavust üksnes teisele kuriteokoosseisule.
30. Tagamaks kohtuotsuse autoriteeti ja sellega kaitstavate õigushüvede tegelikku realiseerumist, on seadusandja loonud süsteemi, millega kindlustatakse täitmisele pööratud kohtuotsuste reaalne täitmine. KrMK § 3311 lg 2 sätestab, et varaline karistus pööratakse täitmisele Täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Rahalise karistuse täitmise korra, tähtajad ja tasumata jätmise tagajärjed sätestatakse TMS §-des 911 - 913, millest tuleneb, et kui rahalist karistust määratud tähtpäevaks ei tasuta .... saadab kohtutäitur avalduse kohtuotsuse täitmisele pööranud maa- või linnakohtule rahalise karistuse asendamise otsustamiseks või sissenõude pööramiseks võlgniku varale.
31. Kuna KarS §-s 329 sisalduv teine kuriteokoosseis on mitteehtne tegevusetusdelikt - tegu on võimalik nii aktiivses kui ka passiivses teovormis - ning seadusandja on näinud ette rea riigipoolseid kohustusi karistuse täitmiseks, asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et loobumine kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest ei täida iseenesest veel kuriteokoosseisu objektiivset tunnust, sest süüdimõistetu võib selle jätta ka sundtäitmise hooleks. Pärast rahalise karistuse täitmisele pööramiseks on selle faktiliseks täitmiseks kaks õiguslikult võrdväärset varianti: süüdimõistetu tasub rahasumma ise või selle tasumise - või ka rahalise karistuse asendamise KarS §-des 70-71 sätestatud korras - tagab kohtutäitur. Seega on KarS §-s 329 kirjeldatud teine kuriteokoosseis toime pandav ainult tegevusega. Kuriteokoosseisu objektiivne tunnus on täidetud vaid juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult rahalise karistuse summat, vaid ka takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist.
32. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne, et J. N.-le oleks täituri poolt võla tasumiseks mingeid tähtaegu määratud. Samas saatis täitur nõuetekohase avalduse Pärnu Maakohtule, kes aga ei loonud võimalust karistuse sundtäitmisele pööramiseks, vaid katkestas karistuse täitmise normaalse protseduuri ja saatis materjalid Pärnu Politseiprefektuurile, kes alustas kriminaalmenetlust. Kriminaalasja materjalides ei ole andmeid selle kohta, et J. N. oleks oma tegevusega püüdnud kohtuotsuse sundtäitmist takistada.
33. Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tuleb kassatsioonkaebus rahuldada, kohtuotsused tühistada ja J. N. õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar