3-2-1-122-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-122-03 Otsuse kuupäev Tartu,

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Ilmar Rillo hagi MTÜ Garaažiühing Kuuli vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallina Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/148/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilmar Rillo kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. juuni
8. a muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Hagiavalduse kohaselt varastati hageja purilaud ja selle juurde kuuluv surfivarustus ööl vastu
10. märtsi
11. a MTÜ Garaažiühingule (edaspidi GÜ) Kuuli kuuluvast garaažist. Hageja oli purilaua ja surfivarustuse ostmiseks sõlminud AS-ga Hansa Liising Eesti tarbijafaktooringlepingu ja koos intressiga tuleb tal tasuda
12. veebruariks
13. a 29 722 krooni 95 senti. GÜ Kuuli põhikirja p 3 kohaselt on ühingu tegevuse eesmärgiks garaažibokside ja rajatiste ehitamise, kasutamise ja hooldamisega seotud tegevuse ühine korraldamine. Maa-aluse garaaži, kus asus hageja isa kasutuses olev garaažiboks, valvamine oli GÜ Kuuli valvuri V. Danilose tööülesanne. Kahju tekkimine sai võimalikuks, sest valvur täitis oma tööülesandeid lohakalt. Vargus toimus maa-aluse garaaži tagumise ukse kaudu; ust oli näha ka valvuriputkast. Varguse suhtes on algatatud kriminaalasi. Hageja taotleb kostjalt TsK § 448 lg 1 ja § 449 alusel vargusega tekitatud kahju 29 722 krooni 95 senti väljamõistmist.
14. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Garaažiühingu põhikirjast ei tulene, et ühingu tegevuseks ja kohustuseks on ühingu liikmete või kolmandate isikute vara säilimise tagamine. Kostja põhikirjaline tegevus piirdub tema enda varaga ja ühistu liikmete ning kolmandate isikute vara ei ole seotud ühistegevuse objektiga. Hageja pole tõendanud, et ta on andnud vara kostjale hoiule, ja et poolte vahel on lepinguline suhe. Hageja ei ole väitnud, et vara hoidmise kohustus oleks tekkinud põhikirja või mõnel muul alusel. Puuduvad TsK §-s 448 sätestatud alused, mille esinemisel oleks kostjal kohustus kahju hüvitada. Hagejale vargusega tekitatud kahju eest vastutab kriminaalmenetluses tuvastatav kuriteo toimepannud isik.
15. Tallinna Linnakohus jättis
16. novembri
17. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab TsK § 448 tingimused, mille esinemise korral tekib kahju tekitanud isikul kohustus hüvitada tekitatud kahju. Hageja pole tõendanud kahju olemasolu. Tarbijafaktooringlepingule lisatud
18. veebruari
19. a ostu-müügilepingust ei nähtu, kas varastatud purilaud FANATIC BEE 162 kuulus ostetud surfivarustuse hulka. Hageja väited purilaua garaažiboksi viimise ja varguse toimumise aja kohta on vastuolulised. Kuna tõendid on vastuolulised, ei saa lugeda hagejale kahju tekkimist tõendatuks.
20. Hageja palus apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas linnakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja andis tõenditele väära hinnangu. Hageja tõendas, et surfivarustus, kaasaarvatud purilaud, kuulus talle ja see varastati kostja garaažist. Vargus sai võimalikuks, sest kostja valvur ei täitnud tööülesandeid nõuetekohaselt. Hageja toetus oma nõude esitamisel TsK §-le
21. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
22. Tallinna Ringkonnakohtu
23. juuni
24. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ja jäeti hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis linnakohus ebaõigesti, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja isa ütlustest selgub üheselt, et surfivarustus asus garaažiboksis ja varastati sealt
25. märtsil
26. a. Tarbijafaktooringlepingule lisatud ostu-müügilepingust nähtub, et surfivarustuse ostis hageja. Selle eest tuli tasuda järelmaksuna koos intressidega 29 722 krooni 95 senti. OÜ Surfar
27. veebruari
28. a arvest nr 210080 tuleneb surfivarustuse koosseis ja hind ilma intressita 24 140 krooni. Seega on tõendatud, et hagejale tekitati vargusega kahju summas 29 722 krooni 95 senti. Lisaks kahju olemasolule pidi linnakohus kontrollima, kas on täidetud ka ülejäänud TsK §-s 448 sätestatud kahju hüvitamise kohustise tekkimise eeldused. Tõendamata on kostja õigusvastane tegevus hagejale kahju tekkimisel. Garaažiühingu põhikirjalisest tegevusest ja kohustustest ei tulene kostja kohustust valvata oma liikmete ja kolmandate isikute poolt garaažiboksidesse jäetud vara. Kostja valvuril ei olnud kohustust valvata garaažiboksidesse hoiule pandud vara, mille olemasolust ei olnud kostja isegi teadlik. Hageja pole väitnud, et kostja kohustus hoida hageja vara tulenes seadusest või poolte vahel sõlmitud lepingust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
29. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning peatada apellatsioonikohtu otsuse täitmine. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-tes 4 ja 6 sätestatut. Hageja nõuab lepinguvälise kahju hüvitamist TsK § 449 alusel. Seega on ringkonnakohtu seisukoht kostja hoiukohustuse kohta meelevaldne. Ringkonnakohus jättis vastamata apellatsioonkaebuse põhjendusele, mille kohaselt ei täitnud kostja töötaja (valvur) oma tööülesandeid korrektselt. Juhul kui valvur oleks registreerinud garaaži sisenejad ja lahkujad ning oleks kontrollinud enne uste sulgemist ka kolmanda ukse kinniolekut, ei oleks vargus olnud võimalik. Hageja on tõendanud, et kostja valvur ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt (hooletus või tegevusetus tööülesannete täitmisel). Ringkonnakohus tõlgendas valesti TsK § 449, mille kohaselt on organisatsioon kohustatud hüvitama oma töötajate süül tekkinud kahju
30. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti andnud hinnangu TsK §-s 448 sätestatud kahju hüvitamise kohustise tekkimise alustele. Asjas puudub kostja õigusvastane tegu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
32. Ringkonnakohus kohaldas õigesti TsK § 448 ja §
33. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja pidi tõendama kahju, kostja teo õigusvastasuse ja põhjusliku seose tekitatud kahju ja õigusvastase teo vahel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostja õigusvastane tegevus hagejale kahju tekkimisel on tõendamata. Ekslik on hageja kassatsioonkaebuses esitatud arvamus, et kostja õigusvastane tegevus seisnes selles, et kostja valvur ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt. Kui valvur rikkus töölepingut, siis võis sellest tuleneda tema vastutus tööandja ees. Valvuri poolt töölepingu rikkumine (garaaži tulijate ja lahkujate registreerimata jätmine, tulede kustutamine, uste ja tõkkepuude kohene sulgemata jätmine) pole aga õigusvastane tegevus hageja suhtes. Ka vastutus TsK § 449 järgi eeldab õigusvastast tegevust kahju kannatanu suhtes.
34. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg-d 4 ja
35. Kui ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole hageja suhtes tegutsenud õigusvastaselt, siis puudus ringkonnakohtul alus TsK § 449 kohaldamiseks. J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa