3-2-1-132-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-132-03 Otsuse kuupäev Tartu,

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi Soome Vabariigi hagi Soome Keskkonnakeskuse (Suomen Ympäristökeskus) kaudu ERGO Kindlustuse AS vastu 1 659 657 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/427/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Soome Vabariigi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. juuni
9. a otsust ja mõista täiendavalt ERGO Kindlustuse AS-lt välja Soome Vabariigi (Soome Keskkonnakeskuse kaudu) kasuks kohtukulu 78 676 (seitsekümmend kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
10. Soome Vabariigi kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sorainen Law Offices
12. juulil
13. a Soome Vabariigi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) krooni 58 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Soome Keskkonnakeskus (Suomen Ympäristökeskus) esitas
15. märtsil
16. a Tallinna Linnakohtule hagi, milles nõudis ERGO Kindlustuse AS-lt (hagi esitamise ajal ärinimi BICO - LEKS KINDLUSTUSE AS) 1 500 000 krooni maksmist.
17. jaanuaril
18. a suurendas hageja oma nõuet ja palus täiendavalt kostjalt välja mõista viivisena 159 657 krooni.
19. Hagi kohaselt tulenes nõue kostja õiguseellase Leks Kindlustuse AS
20. juulil
21. a nõudegarantiiga nr 56045 võetud maksekohustuse täitmisest. Nõudegarantiiga võttis kostja endale maksekohustuse tagada riikidevahelist jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt jäätmete transpordiga Eestist Soome seotud kulutused juhul, kui jäätmed tuleb tagastada lähteriiki. Hageja vajas sellist kostjapoolset garantiid tulenevalt ÜRO
22. a "Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioonist" ja selle alusel vastu võetud Euroopa Ühenduse Nõukogu
23. veebruari
24. a määruse nr 259/93 art 27 lõikest
25. Hageja arvates on
26. juulil
27. a allkirjastatud nõudegarantii (first demand guarantee) rahvusvaheliselt tuntud tehing. Nõudegarantii on tehingust tulenev abstraktne iseseisev maksekohustus, mille tunnuseks on täielik sõltumatus selle aluseks olevast põhikohustusest ning garantiiandja ja põhikohustuse poolte vahelistest suhetest. Kostja kui litsentseeritud kindlustusselts pidi olema teadlik nõudegarantii olemusest ja tingimustest. Garantii oli antud jäätmevedajate - Soome äriühingu Lupenord OY ja Eesti äriühingu OÜ SOREMAR (varem AS Soremar) - kohustuste katteks ning sellega võttis kostja endale kohustuse hageja esimesel kirjalikul nõudmisel maksta hagejale summa, mis kokku ei ületa 1 500 000 Eesti krooni. Garantii kehtis
28. aprillini
29. a.
30. juunil
31. a esitas hageja kostjale raha väljamaksmise nõude, mida kostja keeldus täitmast. Viivise arvutas hageja ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) alusel arvestusega 3% aastas.
32. Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal tsiviilprotsessiteovõime. Hageja nimetatud nõudegarantii on tegelikult kostja ja Lupenord OY ning AS Soremar kui kindlustusvõtjate vahel
33. juulil
34. a sõlmitud garantiikindlustuslepingu nr 56045 kindlustuspoliisi lühendatud ingliskeelne tõlge. Nimetatud kindlustusleping lõppes
35. detsembril
36. a, sest AS Soremar ei tasunud kindlustusmakse teist osa. Kostja ei ole kunagi soovinud sellist garantiid anda. Hagis ei ole märgitud, millise kohustuse rikkumise tõttu on nõue esitatud. Kindlustuslepingu näol oli tegemist kaaskindlustuslepinguga koos AS-ga ASA Kindlustus. Hageja pole tõendanud kahju tekkimise asjaolusid ega kahju suurust. Lisaks märkis kostja, et vaidlusalusele dokumendile allakirjutanud Heidi Doroninil puudus selleks volitus.
37. Tallinna Linnakohus tegi
38. aprillil
39. a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 500 000 krooni. Kostjalt mõisteti välja 61 000 krooni suurune riigilõiv ja hageja õigusabikulud 64 500 krooni. Viivise nõude jättis kohus rahuldamata.
41. mail
42. a esitas kostja Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebuses palus ta tühistada linnakohtu otsuse ja jätta hagi läbi vaatamata või tühistada linnakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti välja raha.
44. mail
45. a esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata viivisenõue, ja teha selles osas uue otsuse, millega nõue rahuldada. Nõuet esitades tugines ta TsK § 231 lg-le
46. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
47. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
48. oktoobril
49. a linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi 1 500 000 krooni saamiseks rahuldamata. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 67 000 krooni ja tasu õigusabi eest 24 190 krooni.
50. Riigikohus tühistas
51. veebruaril
52. a ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
53. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
54. juuni
55. a otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse viivisenõude rahuldamata jätmise osas ning tegi uue otsuse, millega mõistis ERGO Kindlustuse AS-lt Soome Vabariigi kasuks viivistena välja 156 806 krooni 40 senti ja täiendavalt õigusabikuludena 18 340 krooni 32 senti. Ringkonnakohus jättis jõusse kohtuotsuse 1 500 000 krooni ning õigusabikulude väljamõistmise osas, kuid põhjendavat osa muutis ringkonnakohtu otsuses märgitud motiividel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
56. Kassatsioonkaebuses palub Soome Vabariik muuta Tallinna Ringkonnakohtu otsust kohtukulude osas, mõistes kostjalt täiendavalt välja riigilõiv summas 78 676 krooni või selle võimatuse korral saata asi tagasi ringkonnakohtusse riigilõivu väljamõistmise otsustamiseks.
57. Kaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS § 46, 60 lg 1, 227 lg 1, 228 ja 231 lg
58. Kohtuotsusest ei ole võimalik välja lugeda, millise seisukoha võttis ringkonnakohus hageja tasutud riigilõivude suhtes. Kohtulahendi põhjal võib ainult oletada, et linnakohtu otsus 61 000 kroonise riigilõivu osas jäi kehtima, kuid üheselt mõistetav selline lahend ei ole. Samuti võiks oletada, et kuivõrd eraldi mainiti põhinõude ja õigusabikulude osas otsuse jõussejätmist, siis jõusse ei jäetud linnakohtu otsust, millega ei mõistetud kostjalt välja 9000 krooni riigilõivu nõude suurendamiselt. Lahendamata on vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu (9000 krooni) väljamõistmine.
59. ERGO Kindlustuse AS ei esitanud vastust kassatsioonkaebusele. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
60. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsust tuleb protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 362 p 5 alusel muuta ning kolleegium saab ise kohtukulude osas otsuse teha.
61. Ringkonnakohus ei ole üheselt ja selgelt otsustanud, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud 61 000 krooni riigilõivu osas tuleb jätta muutmata. Kassaator on õigesti leidnud, et kohtulahendi põhjal võib vaid oletada, kuna hageja nõuded rahuldati, et riigilõivu osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsus ei sisalda lauset "Muus osas jätta linnakohtu otsus muutmata." Selline lahend ei võimaldaks kohtutäituril otsust nimetatud riigilõivu osas täita.
62. Kolleegium leiab eelneva põhjal, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg 5 ja § 60 lg
63. TsMS § 231 lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis märkida, kuidas kohus jaotab kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
64. Kolleegium peab kohtupraktika ühtsuse huvides vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha protsessiosalise taotlusel või omal algatusel täiendava otsuse, kui kohus ei ole poole taotlusele vaatamata lahendanud kohtukulude jaotamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib täiendava otsuse avalduse esitada kümne päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest. Kümne päevane tähtaeg kehtib ka kohtu enda algatusel tehtava täiendava otsuse kohta. Kolleegium leiab, et TsMS § 238 lg 1 ja 2 peavad menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt silmas ainult seda võimalust, et otsuse teinud kohus ise saaks teha täiendava otsuse. See ei välista poolte õigust vaidlustada apellatsioonkaebuses või kassatsioonkaebuses eelmise astme kohtu otsust seetõttu, et kohus on jätnud kohtukulud jaotamata. Seda õigust on kassaator kasutanud.
65. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kohtukulude jaotamata jätmise peale edasikaebamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ajaliselt rohkem võimalusi ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise korral, sest esimese astme kohtu otsuse korral kattuvad täiendava otsuse tegemise avalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise teate kohtule esitamise tähtajad.
66. Samuti on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 60 lg 8, jättes otsuses võtmata seisukoha vastuapellatsioonkaebuselt tasutud 9000 kroonise riigilõivu väljamõistmise kohta. Asja materjalide kohaselt on hageja ringkonnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjas see riigilõiv märgitud (ringkonnakohtu toimiku lehekülg 96).
67. Hageja viivisenõude rahuldamisel ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta täiendavalt tasutud 9000 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmise osas. Asja materjalide kohaselt (linnakohtu tl 249) on hageja linnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjas märkinud ka viivisenõudelt tasutud riigilõivu. Esimese astme kohus jättis viivisenõude rahuldamata, kuid ringkonnakohus on selle nõude rahuldanud peaaegu täielikult, 98,2% ulatuses. Hageja on täitnud TsMS § 60 lg 3 nõuded ning ringkonnakohus oleks pidanud ka selle riigilõivu väljamõistmise kohta seisukoha võtma.
68. Eelneva põhjal ning TsMS § 60 lg 1 alusel leiab kolleegium, et ERGO Kindlustuse AS-lt tuleb Soome Vabariigi (Soome Keskkonnakeskuse kaudu) kasuks välja mõista 78 676 krooni kohtukulu. J. Odar L. Laarmaa T. Tampuu