3-3-2-1-04

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-2-1-03

1. juuni 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann AS Giga kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingu ja Tartu Politseiprefektuuri toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a otsus haldusasjas nr 328/96 ja Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus haldusasjas nr II-3-102/96 AS Giga teistmisavaldus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda AS Giga teistmisavalduse läbivaatamine Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. AS Giga esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks: 1) Tartu Linnavalitsuse toiming, millega on ebaseaduslikult teostatud kontrolli ja revideeritud kaebaja äritegevust ja avaldatud selle kohta andmeid ajakirjanduses; 2) Tartu Politseiprefektuuri toiming - AS Giga äritegevust kajastavate dokumentide äravõtmine ja Tartu Linnavalitsuse kasutusse andmine.
7. Tartu Halduskohus juhindus HKMS § 20 lg 1 p-st 2 ja jättis AS Giga kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) Tartu Politseiprefektuuri
8. novembri
9. a kirjast nr 3-14/4193 nähtub, et prefektuur palus Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonnalt kaasabi revideerimise läbiviimiseks seoses juurdlusega Tartu Linnavalitsuse energeetikaosakonna poolt võetud välislaenude kasutamise kohta. Seega ei ole linnavalitsus andnud sellekohast korraldust. 2) Toimiku materjalidest nähtub, et AS Giga raamatupidamisdokumente on kontrollinud Tartu Linna Maksuamet. Viimane pole linnavalitsuse tegevusega seotud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Tartu Linnavalitsus on seotud AS-le Giga kuuluvate äritegevust kajastavate andmete avaldamisega ajakirjanduses. 3) HKMS § 4 lg 1 p 1 alusel võib halduskohtusse kaevata politsei kui täidesaatva riigivõimu organi ametiisiku toimingu peale. Vastavalt HKMS § 3 lg 2 p-le 3 ei ole halduskohtu pädevuses kaebused ja taotlused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Halduskohus on pädev kontrollima politsei toimingut lähtudes selle vormilisest küljest. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ega teostada järelvalvet seaduste täitmise üle juurdlus- või eeluurimisorganite poolt.
10. AS Giga taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Tartu Politseiprefektuuri ja Tartu Linnavalitsuse toimingud seadusevastaseks.
11. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus tühistati osas, millega jäeti rahuldamata AS Giga kaebus Tartu Politseiprefektuuri toimingute seadusevastasteks tunnistamiseks. Selles osas lõpetati asja menetlus. Osas, millega jäeti rahuldamata AS Giga kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingute seadusevastasteks tunnistamiseks, jäeti halduskohtu otsus muutmata. Kohtukulud jäeti apellandi kanda. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) Halduskohus leidis õigesti, et vastavalt HKMS § 3 lg 2 p-le 3 ei ole halduskohtu pädevuses kaebused ja taotlused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. AS Giga poolt vaidlustatud toimingud - Tartu Politseiprefektuuri poolt läbiotsimise ja võetuse käigus AS Giga majandustegevust kajastavate dokumentide äravõtmine - tehti kriminaalasjas läbiviidud juurdluse raamides. 2) Apellatsioonkaebuse väited, et politsei ületas pädevust ja rikkus läbiotsimise ja võetuse tegemisel Kriminaalmenetluse koodeksi norme, Põhiseadust ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ei kuulu hindamisele halduskohtus. Kriminaalasja menetlemise käigus politsei kui juurdlusasutuse (KrMK § 99 lg 1 p 1) tegevuse seaduslikkuse üle teostab järelevalvet mitte halduskohus, vaid prokurör (KrMK § 120). Juurdleja tegevuse peale kaebuste esitamise kord on sätestatud Kriminaalmenetluse koodeksi
12. peatükis. 3) Kaevatavast kohtuotsusest ei nähtu üheselt, kas Tartu Politseiprefektuuri toimingute vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse või mitte. Ebaselge ja eksitav on kaevatava kohtuotsuse väide, et halduskohus saab politsei tegevust kontrollida üksnes vormilisest küljest. Juhindudes HKMS § 3 lg 2 p-st 3 ja eespool toodud põhjendustest, tuleb asja menetlus Tartu Politseiprefektuuri toimingute vaidlustamise osas lõpetada, sest asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. 4) Tartu Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebuse Tartu Linnavalitsuse toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Linnavalitsus on läbi viinud dokumentaalrevideerimist AS-s Giga. Tegemist on apellandi oletusega. Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond pole koostatud revisjoni akti AS Giga revideerimise kohta. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna töötajad on abistanud Tartu Politseiprefektuuri ASst Giga äravõetud dokumentidega tutvumisel. Sellele viitavad Tartu Politseiprefektuuri kiri nr 314/4193, Tartu Linnavalitsuse esindaja ja AS Giga esindaja T. Veeberi seletused ning Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna peaspetsialisti J. Laumetsa õiend nr 3-28/
13. 5) Vastavalt Politseiseaduse § 6 lg-le 1 on riigi ja kohaliku omavalitsuse organid ja ametiisikud kohustatud igakülgselt osutama politseile tema ametiülesannete täitmisel abi. Kuna politsei abistamise viisid kriminaalasja menetlemisel on sätestatud Kriminaalmenetluse koodeksiga, ei saa abistamise seaduslikkust hinnata väljaspool kriminaalasja. See tähendab, et Tartu Linnavalitsuse poolt Tartu Politseiprefektuuri abistamist kriminaalasjas nr 95292158 juurdluse läbiviimisel ei saa seadusevastaseks tunnistada enne, kui on tuvastatud juurdlusorgani enda tegevuse seadusevastasus seoses sellise abi kasutamisega. Viimast aga ei ole käesolevas asjas taotletud ning selle tuvastamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 6) Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond on koostanud
14. jaanuaril 1996 õiendi EBRD laenu eest soetatud soojussõlmede paigaldamise kontrollimise kohta AS Giga poolt. Apellandi esindaja T. Veeber väidab, et see õiend anti temale Tartu Politseiprefektuurist. Kriminaalasjas, mille käigus AS Giga raamatupidamisdokumendid ära võeti, ei ole eeluurimine lõpule viidud. Vastavalt KrMK § 117 lg-le 1 tohib eeluurimise andmeid avaldada ainult uurija loal. Keskuurimisbüroo uurija R. Tamm ei täpsusta
15. oktoobri
16. a kirjas Tartu politseiprefektile kriminaalasjas nr 95292158 ja sellest eraldatud kriminaalasjas nr 95292305 sisalduvaid andmeid nende kriminaalasjade menetlemise käigus dokumentaalrevideerimiste kohta. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida, kas ülalnimetatud õiend on koostatud Tartu Politseiprefektuuri kui juurdlusasutuse ülesandel kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärgil. 7) Isegi, kui Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond oleks selle õiendi koostanud ilma politsei korralduseta, pole tõendatud, et õiendi koostamiseks kasutati AS Giga raamatupidamisdokumente. Asja materjalidest nähtub, et politsei poolt võeti ära ka teiste ERBD laenu kasutanud ettevõtete raamatupidamisdokumente. Nimetatud õiendis käsitletakse AS Giga ja AS Anne Soojus vahel sõlmitud lepinguid soojasõlmede paigaldamiseks. Õiendist ei nähtu, et see on koostatud AS-st Giga äravõetud lepingueksemplaride põhjal. Ka teisest asja materjalide juurde võetud õiendist - Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna poolt
17. jaanuaril 1996 koostatud õiend AS Tartu Jõujaama aktsiakapitali kontrollimise kohta - ei nähtu, et selle koostamisel on kasutatud AS-st Giga ära võetud raamatupidamisdokumente. Ka selle õiendi puhul puudub halduskohtul võimalus kontrollida, kelle initsiatiivil see koostati. 8) Alusetud on apellandi väited, et Tartu Linnavalitsus on avalikustanud AS Giga revideerimise tulemusi. "Tartu Postimehes"
18. jaanuaril 1996 ilmunud artiklis on selle autor märkimata. Selles artiklis käsitletakse Tartu abilinnapea R. Närska vastust V. Korrovitsi järelepärimisele linnavolikogu
19. detsembri
20. a istungil. Nimetatud istungi protokollist nähtub, et R. Närska on oma vastuses väitnud, et ta tugineb AS Anne Soojus revideerimisel saadud andmetele. Ta on käsitlenud ka rahandusosakonna kontrolör-revident Kudo poolt
21. detsembril 1995 koostatud õiendit. Vastuse kontekstist selgub, et AS Tartu Soojus revideerimise ja käsitletud õiendi näol on tegemist kriminaalasja uurimise käigus saadud materjalidega. Vastuse osas, kus R. Närska viitab õiendile, puudutatakse ka AS Giga ja AS U-Disain vahelist lepingut mööbli ostmiseks. 9) Apellandi oletused, et R. Närska sai andmed AS Giga ja AS U-Disain vahelise lepingu kohta Tartu Linnavalitsuselt, on oletuslikud. Kontrolör-revident Kudo poolt
22. detsembril 1995 koostatud õiendit haldusasja materjalide juurde ei ole lisatud. Vastavalt Politseiseaduse § 5 lg-le 1 informeerib politsei oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ja elanikkonda. Ei ole võimalik kontrollida, kas AS Anne Soojus revideerimise tulemused ja nimetatud õiend on kriminaalasja nr 95292158 või nr 95292305 materjalide juures ja kas R. Närskal oli juurdlusasutuse luba kriminaalasja materjalide avalikustamiseks. Apellandi väide, et eraaktsiaseltsi äritegevuse üksikasjade - AS Giga ja AS UDisain vahel sõlmitud lepingu sisu - avalikustamine on ebaseaduslik, on üldsõnaline. Apellant ei ole tõendanud, et tema ja AS U-Disain vaheline mööbli ostu-müügi leping oli nende ühine ärisaladus ning et kehtiva seadusandluse järgi saab sellist lepingut ärisaladuse objektiks lugeda. Valeandmete avaldamise korral on isikul õigus au ja väärikuse kaitsele tsiviilkohtupidamise korras.
23. AS Giga esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Tartu Politseiprefektuuri toimingud (AS Giga äritegevust kajastavate dokumentide äravõtmine
24. novembril 1996 ja
25. novembril 1999 ja andmine Tartu Linnavalitsuse kasutusse) ning Tartu Linnavalitsuse toimingud (AS Giga äritegevuse revideerimine ja selle tulemuste avalikustamine) seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses väideti, et Tartu Politseiprefektuur on rikkunud Põhiseaduse § 33 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 8, samuti Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid. Veel väideti, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud Põhiseaduse § 32 ja § 33 ning konventsiooni artiklit
26. Riigikohtu loakogu ei andnud
27. jaanuaril 1997 kassatsioonkaebusele menetlusluba.
28. Tiit Veeber esitas
29. juulil 1997 Euroopa Inimõiguste Komisjonile konventsiooni endise artikli 25 alusel avalduse (nr 37571/97) Eesti Vabariigi vastu. Hageja väitel rikkus politsei läbiotsimise ja dokumentide võetusega tema äriühingu ruumides hageja õigusi, mis tulenevad konventsiooni artiklist
30. Hageja väitis ka, et seoses politsei tegevusega ei olnud talle kättesaadav asja kohtulik arutamine, millega rikuti konventsiooni artiklit
31. Hageja väitis veel, et tal ei olnud tõhusat abinõu enda kaitseks siseriiklike võimuorganite ees politsei poolt teostatud läbiotsimise ja dokumentide võetuse vastu, nagu nõutakse konventsiooni artiklis
32. Euroopa Inimõiguste Kohus asus
33. novembri
34. a otsuses Veeber versus Eesti (nr 1) seisukohale, et Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte nõuetele ei olnud asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav. Euroopa Inimõiguste Kohus ei käsitlenud konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebust sisuliselt. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohus leidis konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise, siis ei pidanud kohus vajalikuks otsustada konventsiooni artikli 13 väidetava rikkumise üle. Hageja 500 000 Eesti krooni suurust hüvitise nõuet rõhutud seisundi eest, mille põhjustasid viljatud katsed oma õiguste seadusliku kaitse saavutamiseks, kohus ei rahuldanud. Euroopa Inimõiguste Kohus nõustus Eesti valitsusega selles, et konventsiooni rikkumise avastamine kujutab endast piisavalt õiglast hüvitust hageja väidetava mitterahalise kahju eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
35. AS Giga palub teistmisavalduses tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Teistmisavalduses väidetakse järgmist: 1) Euroopa Inimõiguste Kohus asus
36. novembri
37. a otsuses Veeber versus Eesti seisukohale, et Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte nõuetele ei olnud asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav. Euroopa Inimõiguste Kohtu see otsus on uueks asjaoluks HKMS § 75 lg 2 p 1 tähenduses. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tegemise ajal oli Eesti Vabariik rikkunud avalduse esitaja õigusi, kuid see rikkumine polnud sel ajal tuvastatud Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus
38. novembri
39. a otsusega. 2) Euroopa Inimõiguste Kohus pole pädev tühistama siseriikliku kohtu otsust, millega on rikutud isiku õigusi. Samas pole välistatud riigi omapoolne tegevus õiguste rikkumise kõrvaldamiseks pärast rikkumise tuvastamist Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt. 3) Avalduse esitaja õiguste rikkumise tõttu pole võimalikuks osutunud tema kaebuste sisuline läbivaatamine. Kaebuste kohtulikust arutamisest keeldumise tõttu pole kohtud andnud hinnangut avaldaja ruumides läbiviidud läbiotsimiste ja võetuste seaduslikkusele. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamine on ainus võimalus avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Teistmise kaudu on Eesti Vabariigil võimalus kõrvaldada avalduse esitaja õiguste rikkumine.
40. Tartu Linnavalitsus on kirjalikus vastuses seisukohal, et teistmisavalduse menetlusse võtmiseks ja rahuldamiseks pole alust. Linnavalitsus väidab järgmist: 1) Teistmise alusena esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus pole käsitatav olulise asjaoluna HKMS § 75 lg 1 p 2 mõttes. 2) Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsusega tuvastati politsei tegevuse suhtes piisava tsiviilkohtu abinõu puudumine. Halduskohus ja ringkonnakohus juhindusid otsuste tegemise ajal kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 p-st 3, mille kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulunud taotlused ja kaebused, mis kuulusid lahendamisele tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Teistmisavalduses nimetatud kohtulahendid ei ole mõjutatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis tuvastatud piisava tsiviilkohtu abinõu puudumisest. 3) Teistmisavalduse on esitanud AS Giga esindaja vandeadvokaat A. Lillo. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend on tehtud asjas (kodanik) Veeber versus Eesti.
41. Tartu Politseiprefektuur on kirjalikus vastuses seisukohal, et teistmisavaldus pole põhjendatud ega kuulu menetlusse võtmisele ega rahuldamisele. Politseiprefektuur väidab järgmist: 1) Teistmisavaldusest ei nähtu uusi asjaolusid HKMS § 75 lg 2 p 1 mõttes. Uute asjaolude all on seaduses mõeldud eeskätt uusi faktilisi asjaolusid või avaldamata üldakti, mis mõjuks protsessiosalise õigustele. Seadusandja ei ole HKMS § 75 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 sõnastusest lähtuvalt käsitanud kohtuotsuseid oluliste asjaoludena, vaid kohtulahenditena. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ei saa käsitada olulise asjaoluna. Kuigi ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja lõpetas menetluse, vaatas kohus asja läbi ka sisuliselt apellatsioonkaebuses esitatud väidete pinnal. Kohus kontrollis, kas menetlustoiminguga rikuti isiku põhiõigusi ja vabadusi ning leidis, tehes viite Politseiseaduse § 6 lg-le 1, et rikkumisi ei olnud. 2) Teistmisavalduse on esitanud AS Giga. Euroopa Inimõiguste Kohtusse on pöördunud mitte AS Giga, vaid T. Veeber füüsilise isikuna. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse motiivides on rõhuasetus T. Veeberi kui füüsilise isiku õiguste rikkumisel. T. Veeber pole haldus- ja ringkonnakohtusse kaevanud füüsilise isikuna. Kui AS Giga soovinuks esitada teistmisavalduse, võinuks äriühing viidata Riigikohtu üldkogu
42. detsembri
43. a määrusele asjas nr 3-3-1-38-00, mitte Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele. AS Giga esitas teistmisavalduse nüüd ilmselt seepärast, et kuigi üldkogu lahend ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend on põhimõtteliselt samal seisukohal kohtuliku arutamise tõhususe osas, ei olnud AS-l Giga võimalik viidata üldkogu lahendile kui olulisele asjaolule. Riigikohtu ja rahvusvahelise kohtu osas ei ole võimalik teha sellist mööndust, et Riigikohtu lahend pole oluline asjaolu HKMS § 75 lg 2 p 1 mõttes, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend on oluline asjaolu. 3) Tõsiseltvõetav pole teistmisavalduse väide, et "... avaldaja õiguste rikkumise tõttu ei ole võimalikuks osutunud avalduse esitaja kaebuste sisuline läbivaatamine. Kaebuste kohtulikust arutamisest keeldumise tõttu ei ole kohtute poolt hinnangut antud avaldaja ruumides läbiviidud läbiotsimiste ja võetuste seaduslikkusele ...". Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse punktist 30 nähtub üheselt, et Riigikohus on
44. aprilli
45. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-50-98 leidnud, et dokumentide võetuse toimumisel ei järgitud rangelt menetlusnorme, kuid see rikkumine polnud oluline ega takistanud asja põhjalikku, täielikku ja objektiivset läbivaatamist ega takistanud kohtul teha seaduslikku ja põhjendatud otsust. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
46. AS Giga kaebus on jäänud Eesti halduskohtutes läbi vaatamata osas, mis puudutab väiteid Tartu Politseiprefektuuri tegevuse seaduslikkuse kohta, s.o väited, et politseiprefektuur on rikkunud Põhiseaduse § 33 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 8, samuti Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid. Selles osas lõpetas ringkonnakohus asja menetluse. Osas, milles AS Giga palus tunnistada seadusevastaseks Tartu Linnavalitsuse tegevus, jäi AS Giga kaebus rahuldamata.
47. Euroopa Inimõiguste Kohus asus
48. novembri
49. a otsuses Veeber versus Eesti (nr 1) seisukohale, et Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte nõuetele ei olnud asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav (nimetatud otsuse punktid 74 ja 75). Euroopa Inimõiguste Kohtu see lahend puudutas Tartu Politseiprefektuuri toimingute vaidlustamist Eesti halduskohtutes.
50. AS Giga väidab Riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsus on uueks asjaoluks HKMS § 75 lg 2 p 1 tähenduses.
51. Kõigepealt lahendab kolleegium küsimuse, kas AS Giga poolt Riigikohtule esitatud teistmisavaldus on lubatav olukorras, kus oma õiguste kaitseks pöördus halduskohtusse AS Giga, Euroopa Inimõiguste Kohtusse Tiit Veeber ja teistmisavaldusega Riigikohtusse pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit asjas Veeber versus Eesti (nr 1) AS Giga. Kolleegiumi arvates on avaldus lubatav. Halduskohtu toimikus (tl 19) on tõend, milles AS Giga teatab, et kõik viis nimelist aktsiat nominaalväärtuses 860 100 krooni kuuluvad Tiit Veeberile. Sellest, et äriühingu AS Giga kõik aktsiad kuuluvad T. Veeberile, lähtus ka Euroopa Inimõiguste Kohus (otsuse Veeber versus Eesti (nr 1) punkt 9).
52. Kolleegiumi arvates tuleb seejärel lahendada küsimus, kas AS Giga avalduse lahendamine on üldse Riigikohtu pädevuses.
53. Riigikohus vaatab haldusasju läbi kassatsioonkaebuse, samuti teistmisavalduse ja kohtuvea parandamise avalduse alusel. Kassatsioonimenetluse võimalused on AS Giga ammendanud, sest Riigikohtu loakogu ei andnud AS Giga kassatsioonkaebusele
54. jaanuaril 1997 menetlusluba.
55. Teistmisalused halduskohtumenetluses sätestab HKMS §
56. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et AS Giga puhul puudub nii teistmisavalduses märgitud teistmisalus (HKMS § 75 lg 2 p 1) kui ka HKMS § 75 lg 2 p-des 2, 3 ja 4 sätestatud teistmisalused.
57. Sisuliselt väidab AS Giga Riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et Eesti kohtud on vääralt kohaldanud õigust, jättes lahendamata tema kaebuse politseiprefektuuri toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et AS Giga puhul puudub ka HKMS §-s 81 sätestatud kohtuvigade parandamise avalduse esitamise alus.
58. Seega puudub kehtivas halduskohtumenetlusõiguses alus AS Giga avalduse läbivaatamiseks.
59. Analoogiline probleem võib pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tegemist tekkida ka tsiviilkohtumenetluses, sest Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud teistmisavalduse (§ 366) ja kohtuvigade parandamise avalduse (§ 372 lg 1 p-d 1 ja 2) esitamise alused on analoogilised Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Ka Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik ei sätestad võimalust revideerida Eesti kohtulahendit pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit.
60. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 1 järgi antakse haldusasi halduskolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui asja lahendamine üldkogus on halduskolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Kuna teistmisalused ja kohtuvigade parandamise alused on halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses analoogilised, siis on kolleegiumi arvates ülalnimetatud sätte järgi alus anda AS Giga avaldus läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegium on aga seisukohal, et asja üldkogule läbivaatamiseks andmise tingib eeskätt HKMS § 70 lg 11 (vt käesoleva määruse punktid 21-24).
61. Kolleegium on teadlik, et osades konventsiooniga ühinenud riikides on siseriikliku kohtulahendi revideerimine võimalik pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, osades selline võimalus puudub. Sellise võimaluse olemasolu sõltub siseriiklikust seadusandlusest. Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas Veeber versus Eesti (nr 1) leidnud, et rikutud on konventsiooni artikli 6 lõiget
62. Kolleegiumi arvates tuleb lahendada küsimus, kas Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust revideerida Eesti halduskohtu otsust, on kooskõlas Põhiseaduse §-ga 15 koostoimes §-ga
64. Kolleegium märgib, et üldkogu on asjas nr 3-1-3-10-02 lahendanud isiku kaebuse, kelle kaebuse menetlemiseks puudus Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku järgi menetluslik alus. Nimetatud otsuse punktis 17 asus üldkogu pärast menetlusõigusliku aluse puudumise nentimist järgmisele seisukohale: "Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Põhiseaduse § 15 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. S. Brusilovi kaebus puudutab Põhiseaduses nimetatud õigusi, sest ta tõstatab küsimuse Põhiseaduse §-s 23 sätestatud seaduse, mis näeb teo toimepanemise eest ette kergema karistuse, tagasiulatuvast mõjust. Põhiseaduse §-st 15 tulenevalt saab Riigikohus jätta S. Brusilovi kaebuse menetlemata üksnes siis, kui S. Brusilovil on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle Põhiseaduse samas paragrahvis ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele. Üldkogu tuletab meelde, et
65. detsembri
66. a aasta määruses nr 3-3-1-38-00 rõhutas sama kogu kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitset. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni praktika põhjal kinnitas üldkogu samuti, et Põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks (Vt RT III 2001, 2, 14, p 15, 19). Seega peab kohtusse pöördumise õigus tagama põhiseaduslike õiguste võimalikult tõhusa kaitse." Sama otsuse punktis 18 põhjendas üldkogu kaebuse menetlemist: "Üldkogu leiab, et S. Brusilovil pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia üldkogu õigustusi jätta S. Brusilovi kaebus sisuliselt menetlemata."
67. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 11 järgi annab asja läbivaatav kohtukoosseis haldusasja määrusega läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teine lause sätestab, et üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu põhiseadusele vastavuses.
68. AS Giga avaldust arutanud Riigikohtu halduskolleegium annab asja HKMS § 70 lg 11 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule seetõttu, et kolleegiumi arvates tuleb kaebuse lahendamise käigus anda hinnang Halduskohtumenetluse seadustiku vastavusele Põhiseaduse §-le 15 koostoimes §-ga 14 olukorras, kus Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise. Kolleegiumi arvates tuleb vastata küsimusele, kas Põhiseadusega on kooskõlas Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda jõustunud kohtulahendi uut läbivaatamist pärast konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamist EIÕK poolt. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann