KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-74-03 Otsuse kuupäev 17. november 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtu

§-s 6 sätestatud tähtaegu. Arusaamatud on kohtu järeldused, et karistuse määramisel arvestati apellandi varasemat teenistust ning apellandi suhtumist toimunusse. Apellandi väitel ei küsitud temalt seletusi väidetavalt toimepandud süütegude kohta ega tutvustatud finantsauditi tulemusi. Isegi juhul, kui apellant oleks nimetatud teod toime pannud, on karistus tema arvates ebaõiglane, kuna tegemist pole jämedate rikkumistega, apellanti pole varem karistatud ja tema tegevusega ei tekitatud linnale kahju.

1. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muudeti halduskohtu otsust, asendades selle motiivid ringkonnakohtu otsuse motiividega. Ringkonnakohus leidis, et 1) kohtuliku arutamise tulemusena ei ole kinnitust leidnud, et raamatupidamise ametlikku üleandmist ei toimunud; 2) pole usutav, et ameti aastaaruande esitamisega hilinemine oleks oluliselt häirinud linna raamatupidamise aastaaruande koostamist, kuna vastustaja väitel ei olnud ametiisikud, kellele apellant tööalaselt allus, hilinemisest teadlikud enne finantsauditi aruande koostamist
4. juunil 2002, kui
5. a aruanne oli juba valmis; 3) apellant oli ametikoha tõttu vastutav ameti raamatupidamise eest, kuid on tõendatud, et rikkumised ei ole põhjustanud kahju ning auditi juhi sõnul ei hinnanud ta neid rikkumisi tõsiseks; 4) linnavalitsuse korralduse eelnõu mittetähtaegse esitamise osas ei ole süütegu tõendatud. On tõenäoline, et apellant pidi tervikuna Tallinna Spordiliidu juhatuse ja Tallinna Linnavalitsuse osalusel toimunud
6. veebruari
7. a kohtumise memo punktis 3 sätestatud ülesannete täitmisel lähtuma seal märgitud tähtajast "
8. a II poolaasta jooksul". Samas on memo käsitatav täitmiseks kohustuslikuna, tegemist oli varem antud teenistusalaste korralduste kirjaliku fikseerimisega; 5) TSNA-le oli pandud ülesandeks valmistada ette linnavolikogu määruse eelnõu Tallinnas asuvate spordibaaside doteerimisest ning esitada see linnavalitsuse istungile mais
9. Pole tõendatud, et eelnõu oleks tähtaegselt esitatud. Vaidlustatud korralduse andmise ajal ei saanud vastustajale teada olla, mil määral see häiris linnaeelarve tegelikku koostamist, kuid vastustaja võis arvesse võtta võimalikku negatiivset mõju; 6) ehitustööde tellimine Riigihangete seadusega sätestatud menetlust rakendamata võib olla käsitatav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena, sest see raskendab selliste tehingute üle järelevalve teostamist ja võib seetõttu mõjutada ka tellitud tööde hinna kujunemist. Käesoleva distsiplinaarkaristuse määramine ainuüksi sellele rikkumisele tuginedes oleks olnud aga küsitav. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse kohaldamisel selle rikkumise osas tuginenud finantsauditi tulemustele, kus ühe lausega on konstateeritud vaid riigihanke korraldamata jätmist, kuid rikkumise asjaolusid pole täpsemalt välja selgitatud. Kohtumenetluse käigus on vastustaja viidanud asjaolule, et RHS järgimise korral võinuks ehitustööde hind kujuneda odavamaks, kuid pole seda tõendanud ega isegi väitnud, et ehitustööde hind oli ebamõistlikult kõrge või turuhinnale mittevastav; 7) tõendatud on Valla- ja linnaeelarve seaduse rikkumine, TSNA eelarve piires ettenähtud vahendite ristkasutamine oli vastuolus linnavolikogu poolt kehtestatud eelarvega; 8) ringkonnakohus nõustub vastustaja hinnangutega, et alluvate tegevuse ebapiisav kontrollimine, mis viis Riigihangete seaduse rikkumiseni, samuti linna eelarves kindlaks otstarbeks ettenähtud summade kulutamine muuks otstarbeks ja seeläbi VLES rikkumine on eraldi võetuna käsitatavad teenistuskohustuste jämeda rikkumisena; 9) kuigi mõned vaidlustatud korralduses sätestatud süüteod ei leidnud tõendamist, ei tähenda see, et vastustaja viga süütegude asjaolude väljaselgitamisel mõjutas määravalt karistuse valikut ning konkreetse eksimuse puudumisel poleks sellist karistust määratud, kui ei nähtu, et vastustaja ise oleks just seda süütegu pidanud eriti oluliseks; 9) karistuse määramisel ei ole rikutud diskretsioonireegleid ega proportsionaalsuse põhimõtet; 10) kuigi Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ei kohusta distsiplinaarkaristuse määramisel karistatavalt seletust võtma, on oht, et olukorras, kus karistatavat ära ei kuulata ega võimaldata tal omapoolseid seisukohti esitada, ei selgitata välja süüteo asjaolusid, sh isiku kasuks olevaid. Karistatava ärakuulamine on eriti oluline raskeima karistuse määramisel. Käesoleval juhul olnuks ärakuulamine oluline ka seetõttu, et karistuse määramise otsustas kollegiaalne organ, kelle kõik liikmed ei olnud ühtviisi informeeritud ametniku tööga ning süütegudega seonduvatest asjaoludest. Kaebuse esitaja on kohtumenetluse käigus tõendanud asjaolusid, mida tõenäoliselt karistuse määramisel arvesse ei võetud, kuid mis olid olulised rikkumise hindamisel kaebuse esitaja kasuks. Siiski võimaldavad kohtumenetluses tõendatud asjaolud väita, et karistuse mõistmine toimus kooskõlas

§ 8

lg-ga 1; 11) asjas ei ole ilmselget tõendamist leidnud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Võrdse kohtlemise rikkumise tuvastamiseks tuleks omavahel võrrelda kahe sama haldusorgani poolt samal ajavahemikul kokkulangevatel asjaoludel toime pandud distsiplinaarsüüteo suhtes langetatud otsust. Võrdse kohtlemise põhimõttele lisaks tuleb distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ka avalikust huvist tagada haldusülesannete täitmise seaduslikkus ja tõhusus; 12) kohtumenetluses tuvastamist leidnud distsiplinaarsüütegude kogum ei anna alust väita, et määratud karistus olnuks süüteo raskuse, toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega ilmses vastuolus. Menetlusvead ei olnud sellised, et nende puudumine viinuks tõenäoliselt teistsuguse distsiplinaarkaristuse määramiseni. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga haldusorgani kasuks õigusabikulude välja mõistmata jätmist puudutavas osas ega rahuldanud ka linnavalitsuse taotlust apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. T. Valgepea kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et 1) õiged on kohtu järeldused, et tõendatud pole linnavalitsuse korralduse eelnõu tähtajaks välja töötamata jätmine ega raamatupidamise nõuetekohaselt üle andmata jätmine; 2) õige on, et selgituste võtmata jätmine oli menetlusviga; 3) ebaõige on järeldus, et linnavolikogu määruse eelnõu tähtajaks mitte esitades jättis kassaator süüliselt täitmata teenistuskohustused. Puudusid teenistuskohustused, mida oleks saanud rikkuda või täitmata jätta, samuti kahjulik tagajärg. Eelnõu võeti vastu ja spordibaaside dotatsioonisummad planeeriti eelarvesse õigel ajal; 4) ta ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu seoses Riigihangete seaduse ebaõige kohaldamisega. Ameti juhataja sõlmib küll ameti põhimääruse kohaselt lepingud, kuid vastavalt ametijuhendile oli investeeringute juhtimine ja korraldamine ning remondi- ja ehitustegevuse korraldamine rajatiste juhtivspetsialisti ülesanne. Tema koostas ka lepingute tekstid. Kuna alguses ei olnud remonttööd Merehariduskeskuses planeeritud mitmeetapilisena, käsitati neid kahe iseseisva tellimusena samalt äriühingult. Mõlema tellimuse maksumus oli väiksem Riigihangete seaduses sätestatud piirmääradest; 5) ta ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu seoses Valla- ja linnaeelarve seaduse ebaõige kohaldamisega. Merehariduskeskuse ehitustööde osaline tasumine Mõraste Spordibaasi remondi- ja majanduskulude arvelt oli asutusesiseste kulude ümberpaigutamine. Mõraste Spordibaasil ei olnud iseseisvat eelarvet. Sellist ametisisest eelarvevahendite nö ristkasutust on esinenud ka teistes linnavalitsuse asutustes. Niisugust praktikat on aktsepteeritud ning taolise tegevuse eest pole distsiplinaarkaristusi määratud; 6) raamatupidamise korraldamisel esinenud puudused ei ole põhjustanud kahju ega olnud finantsauditi juhi sõnul tõsised, mistõttu neist ei peetud vajalikuks rääkida isegi ameti juhiga ja need kõrvaldati koostöös raamatupidajaga; 7) ekslik on järeldus, et karistuse määramisel on arvesse võetud eelnevat teenistuskäiku. Arvestatud pole varasemaid kiitusi ega premeerimist. Asja materjalide hulgas pole ka karistatud isiku iseloomustust; 8) rikutud on diskretsioonireegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Isegi kui kassaator oleks toime pannud teod, milles teda süüdistatakse, on teenistusest vabastamine karistusena ebaõiglane. Tegemist ei ole jämedate rikkumistega, kassaator ei ole oma teenistusülesannete täitmisel linnale kahju tekitanud. Karistuse määramisel on rikutud menetlusnorme ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna sarnaste rikkumiste eest ei ole ametite juhatajaid nii rangelt karistatud.
2. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et kassaator pole osundanud, milliseid konkreetseid materiaalõiguse norme kohus ebaõigesti kohaldas ja milles nende ebaõige kohaldamine seisneb. Kassaator pani toime ATS § 84 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, kui jättis õigeaegselt välja töötamata spordibaaside doteerimist reguleeriva linnavolikogu määruse nõuetekohase eelnõu. Karistuse määramisel oli alust arvata, et eelnõu väljatöötamisega viivitamine raskendab linnaeelarve koostamist. Kassaator on riigihanke korraldamata jätmisega toime pannud distsiplinaarsüüteo. Alluvate ebapiisav kontrollimine, mis viis Riigihangete seaduse rikkumiseni, on vaadeldav jämeda rikkumisena. VLES § 16 lg 1 kohaselt võib eelarves ettenähtud assigneeringute suurust muuta vaid eelarve muutmisega, seega linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu poolt. Suunates Mõraste Spordibaasi majandamiskuludeks ettenähtud vahendid Merehariduskeskuse remondiks, pani kassaator toime teo, mis on käsitatav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Teenistuskohustuste rikkumistena on käsitatavad ka raamatupidamise mittenõuetekohane korraldamine ametis ja koondaruande ning eelarve täitmise aruande esitamisega hilinemine.

§ 7lg 1 kohaselt on seletuse nõudmine teenistusandja õigus, mitte kohustus.

Linnavalitsusel puudus ka kohustus finantsauditi aruannet kassaatorile eraldi esitada. Varasemate ergutuste olemasolu ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Varasemate distsiplinaarkaristuste puudumine ei välista aga rangeima karistuse määramist, kui isik on toime pannud teenistuskohustuste jämeda rikkumise. Kassaator on toime pannud mitu süütegu ja karistus on määratud nende kogumi eest. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine pole ilmselgelt tõendamist leidnud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I.

1. Käesolevas kohtumenetluses on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse
2. juuni
3. a korraldus nr 1856-k, millega T. Valgepea vabastati teenistusest ATS § 118 lg-te 1 ja 2 alusel. Vaidlustatud korralduse kohaselt süüdistati teda teenistuskohustuste süülises mittenõuetekohases täitmises Riigihangete seaduse ning Valla- ja linnaeelarve seaduse kohaldamisel ning ameti raamatupidamise korraldamisel. Samuti süüdistati T. Valgepead selles, et ta ei korraldanud pearaamatupidaja vahetumisel raamatupidamise ametlikku üleandmist ning jättis tähtajaks esitamata
4. a koondaruanded ja eelarve täitmise aruanded ning kaks olulist õigusakti eelnõu (linnavalitsuse korralduse eelnõu spordibaaside passistamisest ning linnavolikogu määruse eelnõu Tallinnas asuvate spordibaaside doteerimisest). Tallinna Linnavalitsus kvalifitseeris eelnimetatud teod ATS § 84 punkti 1 järgi. Karistuse määramisel hindas linnavalitsus neid rikkumisi kogumis jämedaks rikkumiseks. II.
5. ATS § 84 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Vastavalt ATS § 118 lg-le 1 võib ametniku teenistusest vabastada sama seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. ATS § 118 lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega omab karistuse määramisel ametnikule, kellel kehtiv distsiplinaarkaristus puudub, tähtsust, kas teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on käsitletavad jämeda rikkumisena või mitte. Teenistuskohustuste jäme rikkumine on määratlemata õigusmõiste ja selle peab sisustama distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik või ametiasutus distsiplinaarasja menetlemise käigus. 10.

§ 8

lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Tulenevalt

§ 8

lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-02, - RT III 2002, 20, 231). Erilise hoolikusega tuleb

§ 8

lg 1 nõudeid järgida siis, kui otsustatakse valida teenistusest vabastamine kui rangeim distsiplinaarkaristus. 11.

§ 8

lg 1 ja Riigikohtu viidatud praktika osundavad vajadusele iga konkreetse süüteo puhul selle üksikasjad ning süüteo kvalifitseerimist ja karistuse valikut mõjutavad asjaolud igakülgselt välja selgitada. Iga süütegu tuleb käsitleda unikaalsena ning seejuures arvestada selle toime pannud isikut ja tema käitumist iseloomustavat informatsiooni. Ka mitme süüteo üheaegsel esinemisel tuleb iga süütegu hinnata eraldi ja otsustada iga konkreetse teo asjaolude pinnalt selle kvalifitseerimise küsimus. Distsiplinaarsüütegude kogum ei ole iseenesest asjaoluks, mis võimaldaks tegusid käsitleda jämeda rikkumisena.

1. Vaidlustatud korralduses, millega distsiplinaarkaristus määrati, kvalifitseeriti kõiki tegusid ATS § 84 lg 1 alusel ega määratletud ühtki neist eraldi jämeda rikkumisena. Jämeda rikkumisena käsitleti tegude kogumit. Halduskohtu istungil (Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a istungi protokoll, tl 176-177) väitis vastustaja esindaja: "Jämedaks muudab kaebaja rikkumise see, et need on hinnatud kogumis. Kõiki süütegusid hinnati kogumis. Rikkumise teeb jämedaks juba Valla- ja linnaeelarve seaduse rikkumine /--/". Halduskohtule esitatud kohtukõne kirjalikes seisukohtades (halduskohtu tl 201) märkis vastustaja esindaja, et nii Riigihangete seaduse kui ka Linna- ja vallaeelarve seaduse rikkumine on ka eraldi võetuna käsitletavad jämeda rikkumisena. Halduskohus leidis, et vaidlustatud korralduses kirjeldatud distsiplinaarsüüteod kogumis on vaadeldavad kaebaja poolt teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Ringkonnakohus nõustus vastustaja väidetega, et alluvate tegevuse ebapiisav kontrollimine, mis viis Riigihangete seaduse rikkumiseni, samuti linna eelarves kindlaks otstarbeks ettenähtud summade kulutamine teisel eesmärgil ning seeläbi Valla- ja linnaeelarve seaduse rikkumine, on eraldi võetuna käsitletavad teenistuskohustuste jämeda rikkumisena.
4. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et karistuse määramise menetluses on Tallinna Linnavalitsus pidanud mõnda vaidlustatud korralduses loetletud tegudest eraldi võetuna teistest raskemaks rikkumiseks või oleks mõnda loetletud rikkumistest hinnanud teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks. 14.

§-s 6 on sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad. Selle aja jooksul peab karistust määrav isik või ametiasutus välja selgitama väidetava teo toimepanemisega seonduvad asjaolud, koguma tõendid ja formuleerima oma argumendid. Samuti tuleb selle aja jooksul välja selgitada karistuse mõistmist ja valikut mõjutavad asjaolud, sealhulgas jõuda selgusele, kas toimepandud tegu on kvalifitseeritav jämeda rikkumisena. Riigikohtu halduskolleegium ei pea nende nõuetega kooskõlas olevaks olukorda, kus karistusena teenistusest vabastamise määranud ametiisik või asutus esitab alles kohtumenetluse käigus väited, et osa tegudest, mille toimepanekus ametnikku süüdistatakse, on ka eraldi hinnatavad jämedate rikkumistena. Distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon tuleb anda dokumendis, millega karistus määratakse. Arvestada tuleb, et selline haldusakti "täiendamine" tekitab ulatusliku diskretsiooni alusel määratud rangeima karistuse puhul raskesti kõrvaldatava kahtluse karistuse määraja erapooletuses. Niisugune kahtlus on vastuolus põhimõttega, et distsiplinaarmenetlus ei pea mitte üksnes olema, vaid ka näima aus ja õiglane.

1. Süütegudele õigeaegselt antud ning dokumendis, millega distsiplinaarkaristus määratakse, väljendatud õiguslik hinnang võimaldab karistatud isikul langetada läbimõeldud otsuse, kas vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramine kohtus või mitte. Kui isiku jaoks on juba karistuse määramisel selgunud, et mõned konkreetsed teod, milles teda süüdistatakse, on ametiasutuse arvates jämedad rikkumised, siis võib tema valik distsiplinaarkaristuse vaidlustamise otsustamisel olla teistsugune. Samuti võivad soovi vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramist mõjutada ka haldusorgani poolt korralduses esitatud argumendid rikkumise määratlemiseks jämeda rikkumisena. Vaidlustamisega võivad kaasneda kohtukulud ja oht, et need jäävad kaebaja enda kanda.
2. Karistuse määramise käigus iga teo eraldi hindamine on oluline ka seetõttu, et distsiplinaarkaristuse määramise kohtuliku kontrolli tulemusena võib selguda, et osa distsiplinaarmenetluses süüks arvatud tegudest ei ole tegelikult tõendamist leidnud või mõne teo osas on möödunud karistuse määramise tähtaeg. Ka käesolevas asjas ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud kõik vaidlustatud korralduses kirjeldatud süüteod.
3. Eeltoodud põhjustel ei pea Riigikohtu halduskolleegium õigeks distsiplinaarüleastumiste kogumi määratlemist jämeda rikkumisena ja selle eest rangeima karistuse määramist, kui ühtki kogumis sisalduvat tegu eraldi ei hinnatud karistuse määramisel kui jämedat rikkumist. III.
4. Ringkonnakohus on tuvastanud rikkumiste olemasolu distsiplinaarasja menetlemisel, mis seisnesid seletuse võtmata jätmises ning selliste asjaolude mittearvestamises, mis olid olulised rikkumise hindamisel kaebuse esitaja kasuks. Samas leidis ringkonnakohus, et menetlusvead ei olnud sellised, et nende puudumine viinuks tõenäoliselt teistsuguse distsiplinaarkaristuse määramisele. 19.

§ 7

lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Vastavalt ATS §-le 87 on need Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätted kohaldatavad ka ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ei kohusta distsiplinaarkaristuse määramisel karistatavalt seletust nõudma. Kuigi

§ 7

lg 1 sätestab seletuse nõudmise õiguse, tuleneb

§ 7

lõigete 1 ja 3 koostoimest, et karistatava kirjalikku seletust on seadusandja üldjuhul pidanud oluliseks ja vajalikuks. Neid sätteid kohaldades tuleb silmas pidada ka

§ 8

lg-st 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning süüteo toime pannud isiku eelneva käitumisega.

1. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. Distsiplinaarasja menetlemine peab toimuma kooskõlas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega.
2. Kirjaliku seletuse võtmine on kõigest üks võimalik moodus, kuidas isik, keda süüdistatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, saab väljendada oma seisukohti teo ja sellega seonduvate asjaolude kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et vaatamata

§ 7

lg-st 3 tulenevale erandlikule võimalusele jätta kirjalik seletus võtmata, on igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. Isegi kui isikult ei nõuta kirjalikku seletust, peab tal olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut.

1. Ametniku suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamise eripära töötajate distsiplinaarvastutusega võrreldes seisneb selles, et karistuse määrajaks on ametiisik või haldusorgan. Seega tuleneb ametniku õigus olla distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ära kuulatud ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ning haldusmenetluse põhimõtetest. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
2. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et käesoleva vaidluse puhul ei olnud isiku ära kuulamata jätmine selline menetluslik rikkumine, mis võinuks viia teistsuguse karistuse määramiseni. Käesoleval juhul pole karistatavalt isikult distsiplinaarmenetluse käigus võetud kirjalikku seletust ning asja materjalidest ei nähtu, et talle oleks antud muul viisil võimalus oma seisukohtade avaldamiseks või tõendite esitamiseks.
3. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Karistatava isiku ära kuulamata jätmist tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse mõistmisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist.
4. Kolleegium soovib rõhutada, et käesoleval juhul olnuks isiku ärakuulamine eriti oluline ka seetõttu, et määrati rangeim võimalikest karistustest - teenistusest vabastamine - ning karistuse määramise otsustas kollegiaalne organ, kelle kõik liikmed ei olnud tõenäoliselt ühtviisi informeeritud ametniku töö ja tema poolt väidetavalt toime pandud süütegudega seonduvatest asjaoludest. IV.
5. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega tühistatakse Tallinna Linnavalitsuse
6. juuni
7. a korraldus nr 1856-k.
8. ATS § 160 lg 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. ATS § 160 lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Kassaator on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Seetõttu tuleb T. Valgepea teenistusse ennistada ja mõista Tallinna Linnavalitsuselt tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puudub üksikasjalik informatsioon T. Valgepea kasuks välja mõistetava summa täpsustamiseks, tuleb Tallinna Linnavalitsusel kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus. V.
9. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. T. Valgepea on taotlenud esimese astme kohtus kantud õigusabikulude 89 995 krooni ja 62 sendi väljamõistmist Tallinna Linnavalitsuselt ning esitanud kohtule õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirjad (halduskohtu tl 167, 199, 204-212). HKMS § 87 lg-st 2 tulenevalt võib kohus õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Arvestades asjaolu, et taotletavate kohtukulude puhul on tegemist vaid esimese astme kohtu menetluses kantud õigusabikuludega ning lähtudes käesoleva haldusasja mahust ja keerukusest, peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks õigusabikulusid vähendada. Tallinna Linnavalitsuselt tuleb T. Valgepea kasuks kantud õigusabikuludena välja mõista 15 000 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann