MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-133-03 Määruse kuupäev Tartu, 19. november 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Toomas Niinemäe erikaebus Tallinna Linnakohtu 29.
§ 309
lg 4 järgi kirjutab juhatuse liikme volituste lõppemise äriregistrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Tulenevalt ÄS § 318 lg-st 4 puudus T. Niinemäel pädevus juhatuse liikme kande kustutamise avalduse esitamiseks. Apellandi 5. augusti 1999. a kiri pole kandeavaldusena käsitatav ka seetõttu, et see ei vasta ÄS § 33 lg-s 2 sätestatud vorminõuetele.
§ 61
käsitleb kande tegemist avalduseta.
§ 61
lg 2 kohaselt teeb või parandab registripidaja kande ise, kui kande ebaõigsus on kindlaks tehtud. Kandeotsus tuleb teha üksnes juhul, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel oleks tulnud kanne teha, esitab kandele vastuväite. Kandeotsus on siinkohal vajalik puudutatud isikule kaebeõiguse tagamiseks. Seega on ebaõige apellandi seisukoht, et ÄS § 61 järgi pidi registripidaja tegema kandeotsuse. Registripidaja kiri ei ole ÄS § 731 korras vastulausega kaevatav, sest vastulauset saab esitada ainult kandeotsuse peale. T. Niinemäe vastulause kohtunikuabi kirjale tulnuks avaldajale tagastada. Linnakohus ületas oma pädevust ja rikkus TsMS § 217 p-s 1 sätestatut, kui asus väidetavat vastulauset sisuliselt läbi vaatama. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
- Erikaebuses palub T. Niinemäe ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti ÄS § 61 lg
- Registripidaja peab tegema kandeotsuse nii juhul, kui avalduseta kande tegemisele vastuväiteid ei esitata, kui ka juhul, kui vastuväited esitatakse. Tulenevalt justiitsministri
- augusti
- a määrusega nr 56 kinnitatud "Kohtu registriosakonna kodukorra" § 197 lg-st 3 peavad registriosakonnad ka kande tegemisel avalduseta vormistama kandeotsuse. Huvitatud isikul peab olema võimalus kaitsta oma õigusi. Kohtunikuabi kirja tuleb tõlgendada kui kohtunikuabi otsust, mille peale saab ÄS § 731 järgi kaevata vastulause esitamise teel. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
- Ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud
s kandeavaldusele esitatavaid nõudeid ning leidnud, et kassaatori
- augusti
- a kiri Tallinna Linnakohtu registriosakonnale ei ole käsitatav kandeavaldusena. Kandeotsus tehakse aga ÄS § 53 kohaselt kandeavalduse alusel: selleks pädev isik vaatab (kande)avalduse läbi ja teeb kandeotsuse.
- Erandlikult reguleerib ÄS § 61 olukordi, kus kanne tehakse avalduseta. Nimetatud paragrahv sätestab kande tegemise võimalused n-ö ametiülesannete korras juhul, kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse või kande puudumise kohta. Tulenevalt ÄS §-ga 35 kehtestatud ametiasutuste teatamiskohustusest saab äriregistripidaja selliseid andmeid eelkõige kohtult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt ja notarilt. Informatsioon äriregistri andmete ebaõigsuse või registrile esitamata andmete kohta võib pärineda ka teistelt huvitatud isikutelt.
§ 61lg 1 kohaselt võib registripidaja korraldada kontrollimenetluse.
Kui registripidaja teeb kindlaks, et kanne on ebaõige või kanne puudub, siis teavitab ta sellest ÄS § 61 lg 2 kohaselt ettevõtjat, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest arvates ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Ka sel juhul teeb registripidaja enne kande tegemist kandeotsuse. ÄS § 61 lg 2 kolmandast lausest ei tulene, et eelnimetatud juhul kandeotsust ei tehta. ÄS § 61 lg 2 kolmandas lauses sätestatu - vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandeotsusega - tähendab seda, et vastuväiteid tuleb kandeotsuses käsitleda. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kandeotsuse tegemise kohustus on registripidajal üksnes juhul, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, on esitanud kandele vastuväiteid. Eelnevast ei tulene aga see, et T. Niinemäe kirja osas oleks tulnud teha kandeotsus, vaatamata sellele, et registripidaja luges äriregistri kande õigeks. Kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise.
- Käesolevas asjas korraldas registripidaja ÄS § 61 lg 1 kohaselt kontrollimenetluse kassaatori esitatud andmete alusel. Kassaator leidis, et seoses kõigi AS Granite Projekt aktsiate müügiga OÜ-le Kullasadu Invest kutsus aktsiaseltsi nõukogu ta alates aktsiate ostu-müügilepingu jõustumisest juhatuse liikme kohalt tagasi ning seetõttu on tema volitused juhatuse liikmena lõppenud ning vastav kanne äriregistris ebaõige. Registripidaja tuvastas, et äriregistri andmed AS Granite Projekt osas on õiged.
- Kolleegium leiab, et registrimenetluses ei saa tuvastada hagimenetluses tuvastatavaid asjaolusid. T. Niinemäel on võimalik oma õigusi kaitsta, kui ta esitab AS Granite Projekt vastu tuvastushagi, milles palub tuvastada, et tema kui juhatuse liikme volitused AS-s Granite Projekt on lõppenud. Samuti on võimalik kohustushagis nõuda, et AS Granite Projekt esitaks kande kustutamise avalduse.
- Kassaator järeldab ekslikult, et tema
- augusti
- a kiri Tallinna Linnakohtu registriosakonnale on seaduse analoogia alusel ÄS §-st 731 korras vastulausega kaevatav. Tulenevalt ÄS §-st 731 esitatakse vastulause vaid kohtunikuabi otsuse peale. Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus protsessiõiguse normi, kui tegi kandeotsuse T. Niinemäe kirja suhtes. Ringkonnakohus lõpetas põhjendatult käesolevas asjas TsMS § 217 p 1 alusel menetluse. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve