← Eesti

3-3-1-70-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-70-03

  1. november 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Galina Pantšenko kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. novembri
  3. a korralduse nr 4765-k ja Tallinna linnapea
  4. jaanuari
  5. a käskkirja nr 1 peale Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  6. juuli
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3/339/2003 Galina Pantšenko kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada Galina Pantšenko kassatsioonkaebus.
  9. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  10. detsembri
  11. a otsus nr 3-522/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  12. juuli
  13. a otsus haldusasjas nr 2-3/339/
  15. Teha asjas uus otsus, millega tunnistada Tallinna Linnavalitsuse
  16. novembri
  17. a korraldus nr 4765-k õigusvastaseks. Lugeda Galina Pantšenko Avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1 alusel teenistusest vabastatuks tema enda algatusel ja vabastamise kuupäevaks
  18. jaanuar
  20. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Galina Pantšenko kasuks välja kuue kuu töötasu 105 000 krooni ja kantud kohtukulud 11 600 krooni.
  21. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  22. Tallinna Linnavalitsuse
  23. novembri
  24. a korraldusega nr 4765-k vabastati Tallinna Linnavalitsuse Turvalisus- ja Integratsiooniameti juhataja Galina Pantšenko teenistusest Avaliku teenistuse seaduse § 118 lõigete 1 ja 2 alusel teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest arvates
  25. novembrist
  26. a.
  27. Seoses G. Pantšenko haigestumisega loeti Tallinna linnapea
  28. jaanuari
  29. a käskkirja nr 1 punktiga 1 G. Pantšenko teenistusest vabastamise kuupäevaks
  30. jaanuar
  32. Tallinna Linnavalitsuse
  33. novembri
  34. a korralduse nr 4765-k kohaselt on G. Pantšenko teenistusest vabastamise põhjuseks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine, mittekohane täitmine ning vääritu tegu, mis diskrediteerib linnaametnikku, ametiasutust ja linnavalitsust. Korraldusest tulenevalt seisnesid G. Pantšenko kui linnavalitsuse ameti juhataja distsiplinaarsüüteod järgnevas: 1) G. Pantšenko ei ole esitanud linnavalitsusele läbivaatamiseks ning linnavolikogule edastamiseks linnavolikogu õigusakti eelnõu toetuste korra kehtestamiseks. Pädevust ületades kehtestas G. Pantšenko oma käskkirjaga "Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniameti toetuste taotlemise korra". Eelnevat rikkumist tuleb käsitleda teenistuskohustuste jämeda rikkumisena; 2) G.Pantšenko on ebapiisavalt kontrollinud talle vahetult alluvate ametnike tööülesannete täitmist. Ta on loonud võimaluse, et ameti ametnike teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise tulemusel jõudsid komisjonini kontrollimata algdokumentidega projektide taotlused, jäid tegemata või olid puudulikud projektide majanduslikud analüüsid ja järelevalve projektide rahastamise üle. Eelnevat rikkumist tuleb käsitleda distsiplinaarsüüteona ATS § 84 p 1 mõttes; 3) ajakirjanduses avaldatud artiklitest ja selle alusel tekkinud diskussioonidest nähtuvalt on ameti juhataja G. Pantšenko oma teenistuskohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega pannud toime vääritu teo, s.o süülise teo, mis diskrediteerib Tallinna kohaliku omavalitsuse juhtivametnikku, linna ametiasutust ja linnavalitsust ATS § 84 p 3 tähenduses.
  35. Tallinna Linnavalitsuse nimetatud korralduse ja käskkirja vaidlustas G. Pantšenko Tallinna Halduskohtus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Turvalisus- ja Integratsiooniametil õiguslikku kohustust esitada linnavalitsusele Tallinna õigusaktide eelnõusid. Toetuste korra kehtestamine kuulub Tallinna volikogu pädevusse. Kaebaja leidis, et teda ei saa süü puudumise tõttu karistada ka teiste isikute poolt oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest, pealegi on vastavad väited ametnike poolt oma teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise osas väärad. G. Pantšenko leiab, et ta pole avaldanud Tallinna juhtivametnikku diskrediteerivaid andmeid ning ei ole selge, kas ajalehtedes avaldatud faktid leidsid kinnitust kontrollimisel. G. Pantšenko taotles vaidlusaluse korralduse ja käskkirja tunnistamist seadusevastaseks, ebaseaduslikult määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist ning teenistusest vabastamise aluse muutmist, samuti hüvitisena kuue kuu ametipalga väljamaksmist.
  36. Kohtuistungil täiendas G. Pantšenko kaebuse põhjendusi, leides, et tema teenistusest vabastamisel distsiplinaarkaristusena on rikutud menetlusnorme, kuivõrd G. Pantšenkolt ei ole võetud seletust.
  37. Tallinna Halduskohus jättis
  38. detsembri
  39. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-522/2002 G. Pantšenko kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on G. Pantšenko toimepandud distsiplinaarsüüteod tõendatud, valitud distsiplinaarkaristus oli põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Kohus nõustus, et toime oli pandud jäme teenistuskohustuste rikkumine, mis võimaldas G. Pantšenko teenistusest vabastada ka kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumisel. Kohus järeldas, et vaidlustatud korralduses kirjeldatud tegevusega diskrediteeris G. Pantšenko ennast kui kohaliku omavalitsuse juhtivametnikku, samuti linna ametiasutust ja linnavalitsust.
  40. Tallinna Halduskohtu eelnimetatud otsusele esitas G. Pantšenko
  41. jaanuaril 2003 apellatsioonkaebuse, taotledes Tallinna Halduskohtu
  42. detsembri
  43. a kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus vääralt hinnanud tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. G. Pantšenko väidab, et Turvalisus- ja Integratsiooniametit ei ole kohustatud ühegi õigusaktiga välja töötama ka teiste asutuste tegevust reglementeeriva toetuste andmise korra eelnõu, sellist ülesannet ei ole G. Pantšenko saanud ka Tallinna Linnavalitsuse juhtkonnalt. Ekslik on ka seisukoht, et Turvalisus- ja Integratsiooniamet annab toetusi. Nimetatud amet rahastab konkreetseid projekte. Veel leiab G. Pantšenko, et volitusi ei ületanud ta ka siis, kui kehtestas oma käskkirjaga "Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniameti toetuste taotlemise korra". Nimetatud käskkiri reguleeris taotluste esitamise, mitte aga rahastamise korda. G. Pantšenko leiab, et alluvate töö kontrollimisel on ta teinud kõik võimaliku. Teenistusest vabastamise korralduses on vastavad väidetavad faktid esitatud tendentslikult või ei vasta tegelikkusele. G. Pantšenko peab ajakirjanduses avaldatud artikleid ebaõigesti tegelikkust kajastavateks. Linnavalitsuse poolt ei ole teostatud põhjalikku analüüsi ega antud artiklitele objektiivset hinnangut. Seega mitte G. Pantšenko, vaid Tallinna Linnavalitsus diskrediteeris oma tegevusetusega linnavalitsuse ja selle töötajate mainet. G. Pantšenko peab ebaõigeks ka tema teenistusest vabastamist süüteo eest ilma, et teda oleks ära kuulatud.
  44. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  45. juuli
  46. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/339/03 apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis Tallinna Halduskohtu otsust põhjenduste ning kohtukulude väljamõistmise osas. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et distsiplinaarkaristuse määramisel on esinenud rida eksimusi. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei saa käsitleda G. Pantšenko poolt toetuste andmise korra eelnõu väljatöötamata ja linnavalitsusele edastamata jätmist ning korra kehtestamist oma käskkirjaga teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Kaebaja käitumine ei olnud vastutustundetu, kuna ta korraldas toetuste andmist selliselt, nagu aktsepteeritakse ka käesoleval ajal kehtivas volikogu poolt kinnitatud korras. Ohu rahaliste vahendite sihipäratuks kasutamiseks lõi ebapiisav kontroll alluvate teenistuskohustuste täitmise üle, kuigi tõendamist ei leidnud alluvate töö kontrollimata jätmine korralduses toodud ulatuses. Ringkonnakohus järeldas, et G. Pantšenko on toime pannud vääritu teo, jättes täitmata oma kohustused alluvate tööülesannete täitmise kontrollimisel, millega tekitas ohu, et linnaeelarvest eraldatud toetuste kasutamine on olnud mittesihipärane. Ringkonnakohus nentis, et asjas on leidnud tõendamist, et seletust kaebuse esitajalt ei võetud. Ringkonnakohus loeb karistatava ärakuulamise eriti oluliseks juhul, kui kavandatakse raskeima distsiplinaarkaristuse määramist. Kui sel juhul ei ole tõendeid, mille põhjal süüteo toimepanemine on ilmne, ja ei ole põhjust arvata, et karistatava ärakuulamine võiks anda teavet uute asjaolude kohta, mida karistuse määramisel võiks kaebaja kasuks arvestada, ning karistatava ärakuulamine ei ole mõjuva põhjuse tõttu takistatud, on seletuse andmise mittevõimaldamise puhul tegemist menetlusveaga. Samas järeldas ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldusega määratud distsiplinaarkaristus jääb TDVS § 8 lg-s 1 lubatu piiridesse. Kohus leidis, et G. Pantšenko poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemine on tõendatud ning nimetatud rikkumised diskrediteerisid linnavalitsust. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtumenetluses tuvastamist leidnud distsiplinaarsüütegude kogum ei anna alust väita, et määratud distsiplinaarkaristus oleks nendega olnud ilmselges vastuolus. Veel leidis ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuse määramisel aset leidnud minetused ei olnud sellist laadi, et nende puudumine viinuks tõenäoliselt teistsuguse distsiplinaarkaristuse määramisele.
  47. Tallinna Ringkonnakohtu
  48. juuli
  49. a otsuse peale esitas G. Pantšenko kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  50. Kassatsioonkaebuses vaidlustab G. Pantšenko Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alljärgnevatel motiividel: 1) ringkonnakohus on ekslikult määratlenud vääritu teo ja pidanud selleks G. Pantšenko poolt ametikohustuste mittetäitmist alluvate ametnike tööülesannete täitmise kontrolli osas, tekitades ohu, et linnaeelarvest eraldatud vahendite kasutamine on olnud mittesihipärane, diskrediteerides sellega kohalikku omavalitsust; 2) kohtu järeldused erinevate projektide menetlemise puuduste kohta ei tugine uuritud tõenditele; 3) linnavalitsus ei ole andnud ajakirjanduses avaldatud tendentslikele artiklitele asjakohast hinnangut, mistõttu just Tallinna Linnavalitsus oma tegevusetusega kahjustas kohaliku omavalitsuse mainet; 4) ebaõige on ringkonnakohtu hinnang, et tuvastatud distsiplinaarsüütegude kogum ei anna alust väita, et määratud karistus oleks nendega ilmselges vastuolus. Iga süüteo analüüsimisel on kohus kvalifitseerinud selle ATS § 84 p 1 järgi. Vääritut tegu ei ole ta aga sooritanud. Kassatsioonkaebuses taotleb G. Pantšenko vaidlustatud korralduse tunnistamist seadusega vastuolus olevaks ning distsiplinaarkaristuse tühistamist.
  51. Tallinna Linnavalitsus oma kirjalikus vastuses ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väidetega ning leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.
  52. G. Pantšenko kassatsioonkaebuse menetlemise ajal Riigikohtus esitas G. Pantšenko asja materjalide juurde võtmiseks jõustunud kohtulahendi G. Pantšenko süüdistuses KrK § 161 järgi ja L. Šeri süüdistuses KrK § 162 järgi kriminaalasjas nr 1/1-20229/
  53. Tallinna Linnakohtu
  54. septembri
  55. a kohtuotsusega mõisteti G. Pantšenko õigeks KrK § 161 järgi. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  56. Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse §-le 118 võib teenistuskohustuste rikkumise eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. G. Pantšenkol kehtiv distsiplinaarkaristus puudus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (ATS § 84 p 2) või vääritu teo eest (ATS § 84 p 3) võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et G. Pantšenko ei ole toime pannud teenistuskohustuste jämedat rikkumist, s.t ATS § 84 p-s 2 nimetatud süütegu. Samas loeb Tallinna Ringkonnakohus tõendatuks G. Pantšenko poolt vääritu teo toimepanemise.
  57. Väärituks teoks vastavalt ATS § 84 p-le 3 saab lugeda süülist tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste normidega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool seda. G. Pantšenkole on süüks pandud kaks tegu (alluvate tööülesannete täitmise kontrollimata jätmine ning toetuste andmise korra eelnõu väljatöötamata jätmine). Mõlemad on Tallinna Ringkonnakohtu poolt kvalifitseeritud ATS § 84 p 1 järgi. Ringkonnakohus on samas leidnud, et alluvate tööülesannete täitmise kontrollimata jätmine lõi ohu, et linnaeelarvest eraldatud vahendite kasutamine on mittesihipärane ja sellisena kohalikku omavalitsust diskrediteeriv. Sellisest ringkonnakohtu seisukohast järeldub, et ringkonnakohtu arvates vastab eelnimetatud rikkumine üheaegselt ATS § 84 punktide 1, 2 ja 3 tunnustele. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul ei saa esineda ATS § 84 punktides 1-3 loetletud süütegude ideaalkogumit. Juhul, kui teenistuskohustuste mittetäitmine toob kaasa varalise kahju (ohu) ja sellega diskrediteerib ametiasutust, tuleb vastav rikkumine kvalifitseerida üksnes ATS § 84 p 3 järgi.
  58. Ametiasutuse diskrediteerimine ehk selle halba valgusesse seadmine on ATS § 84 punktis 3 ettenähtud süütegu. Nimetatud sätte tõlgendamisel tuleb arvestada, et ametiasutus ja ametnik on põhjendatult avalikkuse suurendatud tähelepanu all ning ametniku poolt nii teenistussuhetes kui ka väljaspool seda toimepandud õigus- ja kõlblusnormide rikkumine saab reeglina alati üldsuse poolt tauniva hinnangu osaliseks ja sellisena võib mõjutada selle ametniku ning ametiasutuse autoriteeti. See ei ole aga piisavaks aluseks ametniku süüteo kvalifitseerimiseks ATS § 84 p 3 järgi. Diskrediteerimisega eeltoodud sätte tähenduses on tegemist üksnes siis, kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse kriteeriumi sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuivõrd taunitav oli tegu lähtudes üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja usaldusväärsust.
  59. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse tekkimiseks vajalik kausaalne seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel. Nii Tallinna Linnavalitsus oma korralduses kui ka asja arutanud kohtud on ekslikult kahjuliku tagajärjena käsitlenud ajakirjanduses avaldatud kriitilisi artikleid. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ajakirjanduses avaldatud kriitilise artikli avaldamisest ei saa tuletada ametiasutuse maine tegelikku kahjustamist G. Pantšenko poolt. Kuivõrd puuduvad muud asjaolud, mis osundaksid Tallinna Linnavalitsuse diskrediteerimisele, ei ole käesolevas asjas võimalik tõendada, et Tallinna Linnavalitsuse maine tegelikult ja oluliselt langes G. Pantšenko väidetavate süütegude tõttu. II
  60. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes. Üheks G. Pantšenkole süüks pandavatest tegudest oli toetuste korra eelnõu koostamata jätmine. Asja materjalide juurde võetud Tallinna Linnakohtu
  61. septembri
  62. a otsuses asjas nr 1/1-20229/02 on nimetatud teo suhtes leitud, et arvestades kujunenud olukorda ei saanud ega pidanudki "...Galina Pantšenko, saades TTIA juhataja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks
  63. a teadma, et Tallinna linnal puudub toetuste eraldamise kord, mis oleks kinnitatud volikogu poolt vastavalt KOKS §-le 22 lg 1 p 5, kuna on tõendamist leidnud, et mitte keegi, isegi mitte linnapea ega linnavalitsuse sisekontrolliosakond, aga ka linnavolikogu liikmed, ei teadnud sellise korra puudumisest". Tallinna Linnakohus leidis, et G. Pantšenko on eksinud teo keelatuses ja see eksimus oli vältimatu, järelikult puudub G.Pantšenko süü. Tallinna Linnakohus asus oma otsuses samuti seisukohale, et G. Pantšenko poolt kinnitatud aktid - toetuste taotlemise kord ja toetatavate projektide täitmise aruandluse ja kontrollimise kord - ei ole ebaseaduslikud, vaid on ameti juhataja poolt tema ametialase pädevuse piires antud aktid. Kuna konkreetsel juhul kuriteo menetluses ning distsiplinaarsüüteo asjas tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud on sisuliselt samad, ei näe Riigikohtu halduskolleegium alust ega võimalust kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks.
  64. Tallinna Linnakohtu osundatud lahendis leitakse tõendite hindamisel järgmist: "Kõike eelpooltoodut arvestades ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud Galina Pantšenko poolne ebapiisav kontroll oma töötajate üle, samuti Tallinna linna rahaliste vahendite säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ohtu seadmine ja olulise kahju tekitamine linna seadustega kaitstud õigustele ja huvidele, seega ei ole tuvastatud Galina Pantšenko käitumises ei KrK § 161 ega ka mõne muu kuriteo tunnuseid." Nimetatud asjaolu välistab Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka võimaluse näha G. Pantšenko tegevuses diskrediteerimisena kvalifitseeritava vääritu teo tunnuseid. Kuivõrd G. Pantšenko ei ole toime pannud õigusvastaseid tegusid, ei saa ta ka diskrediteerida linnavalitsuse ja linnaametnike mainet. Tallinna Linnakohus nendib, et linna eelarvest eraldatud suurte summade kontrollimatust kasutamisest jätsid avalikkusele mulje aga hoopiski mitte kohtualused, vaid ajakirjanduses ilmunud artiklid. Riigikohtu halduskolleegium nõustub nimetatud seisukohaga. III
  65. Riigikohtu halduskolleegium peab käesolevas asjas vajalikuks tähelepanu pöörata ka G. Pantšenko distsiplinaarsüüasja menetluse nõuete rikkumisele Tallinna Linnavalitsuse poolt. Tallinna Ringkonnakohus on nentinud menetlusnormide rikkumist, s.h isikult seletuse võtmata jätmist, kuid ei pea seda rikkumist selliseks, mille puudumine oleks viinud tõenäoliselt teistsuguse distsiplinaarkaristuse määramisele. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu nimetatud arvamusega. Ametniku ärakuulamine, talle võimaluste andmine vastata väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsus, on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev administratsiooni kohustus. Sellest kohustusest võib administratsioon vabaneda vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. Ametnikule selgituste andmise või vastulause esitamise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise otsuse õigusvastasuse. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-74-03 leidnud, et isiku ärakuulamata jätmist tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis suure tõenäosusega võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse mõistmisel. IV
  66. Eeltoodud asjaoludel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Tallinna Halduskohtu
  67. detsembri
  68. a otsus haldusasjas nr 3-522/2002 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  69. juuli
  70. a otsus haldusasjas nr 2-3/339/03 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega Tallinna Linnavalitsuse
  71. novembri
  72. a korraldus nr 4765-k tunnistatakse õigusvastaseks.
  73. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses ei soovi G. Pantšenko teenistusse ennistamist, vaid taotleb teenistusest vabastamise aluse muutmist, tunnistades, et kaebaja on vabastatud teenistusest omal soovil. G. Pantšenko soovib kohustada Tallinna Linnavalitsust hüvitama talle tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning maksma talle välja hüvitisena kuue kuu ametipalga. Juhindudes ATS § 135 lg-st 1 muudab Riigikohtu halduskolleegium teenistussuhte lõppemise alust ning loeb G. Pantšenko ATS § 114 lg 1 alusel teenistusest vabastatuks tema enda algatusel ja vabastamise kuupäevaks
  74. jaanuari
  75. Kohtuasja materjalides (toimiku lk 157) olevast Tallinna Linnavalitsuse
  76. juuni
  77. a korraldusest nr 2594 tulenevalt oli G. Pantšenko ametipalk 17 500 krooni. Riigikohtu halduskolleegium mõistab Tallinna Linnavalitsuselt ATS § 135 lg 2 alusel G. Pantšenko kasuks hüvitisena välja kuue kuu töötasu kokku 105 000 krooni. Hüvitise nõuet teenistusest sunnitult puudutud aja eest ei rahuldata.
  78. G. Pantšenko taotleb tema poolt kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kohtuasjas olemasolevatest dokumentidest nähtub, et G. Pantšenko on Tallinna Halduskohtus kandnud kohtukulusid 9100 krooni ning Tallinna Ringkonnakohtus 2500 krooni. Kohtukulude nõue tuleb rahuldada. Tallinna Linnavalitsuselt mõistetakse G. Pantšenko kasuks välja kohtukulud kokku 11 600 krooni. G. Pantšenko poolt tasutud kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.