Obsah (6)

§ 157§ 151§ 791§ 79§ 351§ 262

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-134-03 Otsuse kuupäev 25. novembril 2003. a. Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi D. M. ja V.

§-de 19 ja 50 sätteid rikkudes. 4.3 D. M.-i süü M. Z. tapmises ei ole tõendatud.

1. Kohtualused D. M. ja V. Š., korrates oma kaitsjate apellatsioonkaebuste motiive, palusid end õigeks mõista kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu.
2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et apellantide väited kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 30 ebausaldusväärsuse kohta on põhjendamatud. Küll aga nõustus kohus apellantidega, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud dokumentides esinevad trükivead kuupäevades, kuid see ajaolu ei vähenda selle tõendi väärtust. Kriminaalkolleegium ei nõustunud apellantide arvamusega molekulaargeneetilise ekspertiisiakti nr 128/172 ebausaldusväärsuse kohta ning nõustus linnakohtu järeldusega, et tegemist oli M. Z. laibaga. Ringkonnakohus leidis, et kuriteo toimepanemise aeg ja koht on kindlaks tehtud kannatanu L. Z. ütlustega oma poja kadumise kohta ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. V. Š. mõistetud liitkaristus on kooskõlas KrK § 40 lg 3 ja § 43 lg 31 nõuetega. Jättes linnakohtu otsuse muutmata, jättis ringkonnakohus AKKS § 29 lg 5 alusel selle põhjendused kordamata.
5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid süüdimõistetud D. M. ja V. Š. sisult identsed kassatsioonkaebused, taotledes otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. Kassaatorid leiavad jätkuvalt, et nende kriminaalasja menetlemisel on rikutud mitmeid menetlusnorme. 8.1 Eiratud on süüdimõistetu õigusi ekspertiisi tegemisel (

§ 157lg 1 ja 2, § 158 lg 3).

8.2 Toimikus puuduvad uurija määrused laiba riiete hävitamise (§ 631 lg 1, 2 ja 7) ja laiba väljakaevamise kohta (

§ 151lg 2).

8.

1. Kohtud ei ole võtnud seisukohta tunnistajate, kannatanu ja kaaskohtualuse D. K.-i ütlustes ning laiba avastamise, selle kirjelduse, riietuse ja laiba väljakaevamise andmetes esinevate vastuolude kohta. 8.4 Anonüümne tunnistaja kuulati kohtueelsel uurimisel üle
2. veebruaril
3. a, protokoll tunnistaja anonüümsuse rakendamise kohta vormistati aga alles
4. märtsil
5. a (

§ 791

). 8.5 Toimikus olevatel skeemidel (I kd lk 29, 192, 194, 198, 200) puuduvad manukate allkirjad (

§ 79lg 4).

8.6 Mõlema astme kohtud on rikkunud kohtuliku arutamise vahendituse ja suulisuse nõuet (ei ole üle kuulatud anonüümset tunnistajat ega eksperti, ei rahuldatud taotlusi DNA ekspertiisi akti nr 28/172 ärakirja ja M. Z. haigusloo väljanõudmise kohta). Sellega rikuti ka

§ 351lg-s 1 sätestatud süüdistatava õigusi esitada taotlusi.

8.7 Eeltoodu põhjal leidsid kassaatorid, et mõlema astme kohtu otsused on põhjendamatud ja ebaseaduslikud. Kohtute järeldused on rajatud kohtus läbivaatamata tõenditele ja see on vastuolus

§ 262sätetega.

1. Riigikohtu istungil leidsid nii D. M.-i ja V. Š. kaitsja kui ka riigiprokurör, et kohtuotsused tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vastavalt AKKS §-le 20 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse või protesti piires AKKS-s sätestatud eranditega. Erandeiks on seadusandja siinjuures pidanud üksnes seda, et AKKS-s sätestatud juhtudel laiendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse piire võrreldes kaebuses või protestis taotletavaga. Seega, ja kooskõlas ka AKKS § 29 lg-s 4 sätestatuga, on ringkonnakohus kohustatud otsuse motiveerivas osas märkima järeldused apellatsioonkaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele kohtu selline järeldus on rajatud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-6-02 (RT III 2002, 7, 69) märgitu kohaselt toimub apellatsioonimenetluses kohtuasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Seega puudub ringkonnakohtul õigus eirata apellatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid ning taotlusi ja jätta neile omapoolne hinnang andmata. Üksnes siis kui esimese astme kohtu otsus jäetakse muutmata, on õigus ringkonnakohtu otsuses esimese astme põhjendusi mitte korrata (AKKS § 29 lg 5). Kuid see erand kehtib üksnes nende asjaolude ja tõendite kohta, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja hinnatud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et üldse ei pea analüüsima apellatsioonkaebuses esitatud argumente. Seda enam, kui apellatsioonkaebuses väidetakse, et esimese astme kohus rikkus asja arutamisel menetlusnorme. Selliseid väiteid kontrollides on välistatud ja lubamatu viidata AKKS § 29 lg-le 5, kuna nende argumentide suhtes pole esimese astme kohus saanudki seisukohta võtta.
3. Käesolevas kriminaalasjas ei ole Viru Ringkonnakohus võtnud seisukohta kõikide apellatsioonkaebustes esitatud põhistuste kohta. Nii näiteks ei ole ringkonnakohtu otsuses pööratud tähelepanu järgmistele asjaoludele. 11.1 Linnakohus on kohtulikul uurimisel konstateerinud

§ 791

sätete rikkumist anonüümse tunnistaja ülekuulamisel eeluurimise ajal ja leidnud, et vastav tõend - anonüümse tunnistaja ütlus - tuleks tõendite kogumist välja jätta. Hiljem on aga kohus oma otsuses siiski tuginenud neile ütlustele kui süüstavale tõendile. Ringkonnakohus ei ole selle rikkumise suhtes seisukohta võtnud. 11.2 Ringkonnakohtu väide, et "...ekspertiisiaktist saavad arusaadavaks kõik teised küsimused, mis on tõstatatud apellatsioonkaebustes.", on ilmselt ebapiisav, vajab konkretiseerimist ning vastavalt sellele ka täiendavat motiveerimist. Kui tekib vajadus täpsustada eksperdi käitumist uuringute teostamise ja ekspertiisiakti vormistamise ajal, võimaldab menetlusseadus eksperdi nende asjaolude kohta kohtuistungil üle kuulata. Märkimata ei saa jätta sedagi, et

§-s 48 sätestatu kohaselt ei ole kriminaalasjas tõendiks mitte ekspertiisiakt, vaid eksperdi arvamus. 11.3 Kohtualuse D. K.-i vastuoluliste ütluste puhul pole ei linna- ega ka ringkonnakohus motiveerinud, miks on kohtuotsuse aluseks võetud üks, kohtualuseid süüstav versioon. 12. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et jättes vastamata apellatsioonides tõstatatud küsimustele, ei võimaldanud ringkonnakohus apellantidel realiseerida nõutaval tasemel oma kaebeõigust, mis on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Seda arvestades ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher