Obsah (4)

§ 377§ 211§ 250§ 247

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-118-03 Määruse kuupäev Tartu, 1. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi OAO Pskovski Kabelnõi Zavod (AS Pihkva Kaablitehas

§-le 377, välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.

1. AS Pioneer ei tunnistanud vastuses AS Pihkva Kaablitehas taotlust. Vastuse kohaselt oli vahekohtu tegevus hagejat soosiv ja erapoolik ning vastuolus rahvusvahelise vahekohtu tegevuspõhimõtetega. Kostja ei saanud osaleda
2. detsembril
3. a toimunud vahekohtu istungil, kuna talle ei saadetud kutset. Kostja ei saanud esitada hagile sisulisi vastuväiteid, sest talle ei edastatud hagimaterjale. Vahekohus ei andnud kostjale võimalust vastata hageja
4. novembril
5. a esitatud väidetele. Lepingu p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama.
6. Tallinna Linnakohus rahuldas
7. mai
8. a määrusega taotluse ja tunnustas Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise kommerts-vahekohtu
9. detsembri
10. a otsust tsiviilasjas nr 61/
11. Linnakohus leidis, et vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalikud nõuded on

§ 377lg 5 p-de 1 ja 2 kohaselt täidetud.

Kohtukutse kätteandmist tõendab vahekohtu esitatud teatise ärakiri, millest nähtub, et AS-le Pioneer on

1. oktoobril
2. a edastatud kullerteenuseid osutava äriühingu UPS vahendusel kohtukutse
3. detsembril
4. a toimuvale vahekohtu istungile. Linnakohus jättis tähelepanuta AS Pioneer vastuväited vahekohtu pädevuse ja kohaldatava õiguse kohta, kuna neid ei tule

§ 377järgi hinnata.

1. AS Pioneer palus erikaebuses määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt pole AS Pioneer kohtukutset kätte saanud, sest kohtukutse üleandmise dokumendil märgitud isikut (Samilenko) AS-s Pioneer ei tööta (töötab Tamara Samoilenko). Lepingu p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama. Linnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme, kui lahendas hagita asja määrusega, mitte otsusega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et AS Pioneer oli kohtukutse kätte saanud. Kohtukutse toimetati kätte AS Pioneer registrijärgsel aadressil. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1 sätestas kõigepealt vaidluse lahendamise läbirääkimiste teel ning erijuhtudel vaidluse läbivaatamise vahekohtus. Nimetatud säte ei välistanud pöördumist vahekohtu poole. Kui kohus tunnustab vahekohtu otsust, ei otsusta ta asja enam sisuliselt.

§ 211lg 1 järgi on lahendiks, millega asja sisuliselt ei otsustata, kohtumäärus.

Seega lahendas linnakohus õigesti avaldaja taotluse määrusega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub AS Pioneer ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt on AS Pioneer kaebeõigus kitsendatud, kui avaldus rahuldatakse määrusega. Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse tunnustamine või tunnustamata jätmine tuleb lahendada hagita menetluses.

§ 250kohaselt lahendab kohus hagita asja kohtuotsusega.

7. Vastuses erikaebusele nõustub AS Pihkva Kaablitehas täielikult linnakohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendustega.

§ 377

järgi peab asjast huvitatud isik vahekohtu otsuse tunnustamiseks esitama esimese astme kohtusse tunnustamise taotluse. Menetlusõigusteoorias ja kohtupraktikas on üldtunnustatud seisukoht, et esitatud taotlused lahendab kohus määrusega. Väidetav protsessiõguse normi rikkumine ei saanud kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. AS-l Pioneer puuduvad sisulised argumendid vahekohtu otsuse tunnustamata jätmiseks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
2. Kassaator leiab erikaebuses, et kohtud on välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise kui hagita asja lahendanud määrusega ning kitsendanud sel viisil tema protsessuaalseid õigusi. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku
3. osa (§-d 377-379). Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete käsitleb välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamist ka välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (ratifitseeritud Riigikogus
4. juunil
5. a). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja nimetatud konventsiooni sätted kehtestavad välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalike põhinõuete loetelu, kuid ei reguleeri selle menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg-te 2 ja 5 kohaselt tuleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamiseks esitada Tallinna Linnakohtule kirjalik tunnustamise taotlus. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlus vastab hagita menetluse tunnustele: otsuse tunnustamiseks tuvastab kohus

§ 377

lg-s 5 sätestatud vajalike dokumentide olemasolu ja lahendab tunnustamise taotluse sisuliselt. Tulenevalt

§ 247

lg-st 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 järgi menetleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamise asja kohtunik ainuisikuliselt. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada

9. osas sätestatud erisusi. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et

§ 250

järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle rahuldamata kohtuotsusega. 10. Kuigi ringkonnakohus on ekslikult lahendanud vaidlusaluse asja määrusega, ei too see kaasa vaidlustatud määruse tühistamist. Kolleegium ei nõustu kassaatori järeldusega tema kaebeõiguse kitsendamise kohta. Kassaator esitas erikaebuse linnakohtu määruse peale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja on oma kaebeõiguse realiseerinud. Protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlusalust välisriigi vahekohtu otsust tuleb Eesti Vabariigis tunnustada. Linnakohtule on esitatud

§ 377

lg-s 5 nimetatud dokumendid ja kohtud on nõuetekohaselt tuvastanud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise eeldused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 377

kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt. A. Kull, H. Jõks, J. Luik