3-1-2-2-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-2-03 Otsuse kuupäev

1. detsember
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi AS V väärteoasi Maapõueseaduse § 83 lg 2 p 1 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määrus väärteoasjas nr 2-4-5/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Andres Alas, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a Resolutsioon
7. Ennistada teistmisavalduse esitamise tähtaeg.
8. Teistmisavaldus rahuldada.
9. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
10. jaanuari
11. a määrus ja saata väärteoasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. AS-le V koostati
13. aprillil
14. a haldusõiguserikkumise protokoll, mille kohaselt aktsiaselts kaevandas J ning M vallas riigile kuuluvat põlevkivi ja maa-ainest ilma vastava loata ning võõrandas põlevkivi tasu eest. Ida-Viru Maakohus lõpetas
15. detsembri
16. a otsusega asjas menetluse teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Keskkonnainspektsioon esitas
17. jaanuaril
18. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
19. Viru Ringkonnakohtu
20. jaanuari
21. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Määruse motiivide kohaselt esitatakse VTMS § 137 lg 3 kohaselt apellatsioon kohtuotsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Maakohtu otsus oli pooltele kättesaadav alates
22. detsembrist
23. a ja apellatsiooni esitamise tähtajaks oli seega
24. jaanuar
25. a. Keskkonnaministeerium postitas kassatsioonkaebuse
26. jaanuaril
27. a. Maakohtusse saabus see
28. jaanuaril
29. a, s.o pärast tähtaja möödumist. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, mille kohaselt ei loeta tähtaja hulka seda päeva, alates millest oli kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on Väärteomenetluse seadustikus selgelt ja ühemõtteliselt reguleeritud. Ühtlasi pidas ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka AKKS § 6 lg 1 p 2 kohaselt loetakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on teatavaks tehtud. Määruses märgitu kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus esitada selle peale kümne päeva jooksul määruskaebus.
30. Viru Ringkonnakohtu
31. jaanuari
32. a määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Parrest, kes palus määruse tühistada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb ka väärteomenetluses lähtuda KrMK § 85 lg-st 1, mille kohaselt tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. Kaebuse esitaja arvates ei reguleeri VTMS § 137 lg 3 apellatsioonitähtaja arvutamise metoodikat, vaid sätestab üksnes tähtaja pikkuse. Seega ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine kaebuse esitaja arvates mitte
33. kuupäevast, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o
34. detsembrist
35. a. Tähtaja lõpp langes järelikult
36. jaanuarile
37. a, mis oli aga puhkepäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks tööpäevaks oli
38. jaanuar
39. a, seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium kolmeliikmelises koosseisus leidis, et seadusandja on lahendanud kohtukaebeõiguse piiramise kui põhiõigust riivava küsimuse väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses kardinaalselt erinevalt ning andis asja
41. aprilli
42. a määrusega läbivaatamiseks kolleegiumi täiskogule.
43. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
44. mai
45. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Viru Ringkonnakohtu määrus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et VTMS § 191 p-st 10 tulenevalt ei ole võimalik määruskaebe korras kaevata apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise määruse peale. Samas pidas kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et ammendatud ei ole kõik kohtukaebe võimalused. Kui menetlusosaline leiab, et mingi asjaolu on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise, on tal õigus taotleda väärteoasjas menetluse teistmist VTMS § 180 p 6 alusel.
46. Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Andres Alas esitas
47. septembril
48. a teistmisavalduse, milles palub Viru Ringkonnakohtu
49. jaanuari
50. a määruse tühistada, menetluse uuendada ja saata väärteoasi Viru Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asjaoluks, mis tingis vale otsuse, on tähtaja vale arvutamine Viru Ringkonnakohtu poolt. Avalduses leitakse, et apellatsioonkaebus oli esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et ringkonnakohus arvestas tähtpäeva saabumist valesti, seadis apellandi kaebeõiguse realiseerimisel raskesse olukorda. Keskkonnainspektsioon ei nõustu ringkonnakohtu poolt VTMS § 137 lg-le 3 antud tõlgendusega, mille kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tähtaja hulka arvestada ka
51. detsember
52. a, ja leiab, et tähtaja esimeseks päevaks oli
53. detsember
54. a. Seejuures tuleb aluseks võtta KrMK § 85 lg 1, kuna väärteomenetluses tähtaja arvutamise eriregulatsioon puudub. Ühtlasi taotletakse teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistamist, juhul, kui Riigikohus leiab, et teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
55. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud teistmisavalduse tähtaja ennistamine.
56. Väärteomenetluse seadustiku § 137 lg 3 näeb ette, et apellatsioon esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Viru Ringkonnakohus on kõnealust sätet grammatiliselt tõlgendades asunud seisukohale, et apellatsioonitähtaja hulka tuleb lugeda ka päev, millal otsus oli pooltele kättesaadav. 8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et hoolimata kasutatud sõnadest "alates päevast" ei ole alust lugeda apellatsioonitähtaja hulka päeva, millal otsus oli pooltele kättesaadav. Nimelt näeb VTMS § 38 lg 1 ette, et väärteomenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega kuulub kohaldamisele KrMK § 85 lg 1 teine lause, mis sätestab: "Tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust." 8.2 Lähtudes VTMS § 137 lg 3 tõlgendamisel seadustiku kontekstist, selgub, et sõnadega "alates päevast" märgitakse hetke, millest loetakse tähtaja algust. Tähtaja arvutamise reeglid annab aga eraldi norm, mistõttu iga tähtaja, sealhulgas apellatsioonitähtaja puhul ei ole vaja eraldi nimetada, et tähtaja hulka ei loeta päeva, millest tähtaeg hakkab kulgema. Lisaks puudub põhjendus, miks peaks apellatsioonitähtaja arvutamine väärteomenetluses kujutama endast erandit teiste tähtaegade arvutamisest. 8.3 Seega tuleb nõustuda teistmisavalduses toodud seisukohaga, et kõnealuses asjas ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine
57. detsembrist, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o
58. detsembrist
59. a. Tähtaja lõpp langes järelikult
60. jaanuarile
61. a, mis oli aga laupäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks tööpäevaks oli
62. jaanuar
63. a, seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas.
64. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS §-le 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu Viru Ringkonnakohtu
65. jaanuari
66. a määruse ja saadab asja Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher