KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-146-03 Otsuse kuupäev
- detsember
- a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi E. H. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- septembri
- a otsus väärteoasjas nr 3/9-60/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. H. kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- detsember
- a Istungil osalenud isikud E. H. kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Resolutsioon Harju Maakohtu
- septembri
- a kohtuotsus E. H. väärteoasjas LS § 7419 järgi jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E. H. karistati Harju Politseiprefektuuri koordineerimisosakonna politseijuhtivinspektori
- mai
- a otsusega LS § 7419 järgi 12 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et E. H. juhtis
- aprillil
- a Kuusalu vallas Kuusalu tee 39 juures sõidukit alkoholijoobes. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Harju Maakohtus ja taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest menetleja ei arvestanud vastulausega, samuti on väärteoprotokollis ebaõigesti fikseeritud väärteo toimepanemise aeg.
- Harju Maakohus tühistas
- septembri
- a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas ja karistas E. H. LS § 7419 järgi 140 trahviühiku ehk 8400 krooni suuruse rahatrahviga. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et alkoholijoobes E. H. istus
- aprillil
- a kella 03.00 ajal Kuusalu tee 39 juurde pargitud sõiduauto Peugeot 406 rooli, tagurdas umbes 2 meetri ulatuses parkimiskohalt välja ja sõitis seejärel parkimiskohale tagasi. Kohus leidis, et selline käitumine vastab KarS § 25 lg 1 ja LS § 7419 järgi kvalifitseeritavale väärteokatse koosseisule. Kohus asus seisukohale, et vastulausega mittearvestamine on taunitav, kuid see ei kujutanud endast menetlusõiguse olulist rikkumist, sest menetlusalune isik sai oma vastuväited esitada kaebemenetluses. Samuti leidis kohus, et väärteo toimepanemise ebaõige aeg väärteoprotokollis ei sea kahtluse alla väärteo toimepanemise fakti. MENETLUS RIIGIKOHTUS
- Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, kes palub maakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et maakohus on leides, et tegemist oli süüteo toimepanemise katsega, jätnud tähelepanuta asjaolu, et E. H. loobus vabatahtlikult süüteokatsest, s.o katkestas süüteo lõpuleviimise. Seega jättis kohus kohaldamata materiaalõiguse normid KarS § 40 lg 1 ja 41 lg 1, mida oleks pidanud kohaldama. Ühtlasi leiab kassaator, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Nimelt oleks kohus pidanud asja lõpetama otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 p 1 alusel.
- Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. H. kaitsja vandeadvokaat T. Pikamäe kassatsioonkaebust selles toodud motiividel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Harju Maakohtu väide, et E. H., tagurdades sõiduautoga Peugeot 406 parkimiskohalt välja ja sõites seejärel sinna tagasi, pani toime Liiklusseaduse § 7419 sätestatud väärteo katse, on motiveerimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu sellise käsitlusega ning märgib järgnevat. Piiritlemaks LS § 7419 sätestatud väärteo katset lõpuleviidud väärteost, tuleb eelkõige sisustada mõiste "mootorsõiduki juhtimine". Mõiste "mootorsõiduk" on Liiklusseaduse Lisas 1 piisava täpsusega reguleeritud, mõiste "juhtimine" on aga defineerimata. Küll sisustavad nii Liiklusseadus kui ka Liikluseeskiri mõiste "juht" - see on isik, kes juhib sõidukit, ratsa- või veoloomi. Sellest tulenevalt on juhtimisena käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Veelgi enam, Liikluseeskirja § 82 kohustab juhti andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, " ...kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu .... alustamist" Seega käsitleb Liikluseeskiri teatud juhtudel mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine.
- Seega on Harju Maakohus ekslikult kohaldanud materiaalõigust, kuid seda mitte kassatsioonkaebuses viidatud motiividel. E. H.-le käesoleval ajal süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimine lõpuleviidud süüteoks aga raskendaks tema olukorda, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks kaebuse piiridest väljuda.
- Kassaator on taotlenud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise tunnistamist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Seadusandja on andnud menetlejale õiguse omal kaalutlusel menetluse lõpetamiseks. Sellist kohustust menetlejale aga pandud ei ole. Vastupidi, lähtuvalt KrMK §-st 6, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses, on menetlejal reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Seega ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni
- Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses asjas ei ole alust menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMK §-st
- Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Seega ei ole menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.