3-1-1-144-03

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-144-03 Otsuse kuupäev

1. detsember
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi H. S. väärteoasi HÕS § 1442 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a määrus väärteoasjas 2-4-4-41 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusväline isik S. S., määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a RESOLUTSIOON Jätta S. S. taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. juunil
9. a koostati H. S.-le haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et
10. mail
11. a kella 17.45 paiku rikkus ta Tallinnas X mnt Z korteri välisukse luku ja luku ümbruse, millega pani toime võõra vara tahtliku rikkumise HÕS § 1442 järgi.
12. Tallinna Linnakohtu
13. mai
14. a otsusega karistati H. S. HÕS § 1442 järgi 10 trahviühiku ehk 600 krooni suuruse rahatrahviga. Kohus leidis, et teo toimepanemise ajal oli korter ja seega ka rikutud uks H. S. ja S. S.-i kaasomandis ja mõtteline osa varast oli menetlusalusele isikule võõras. Seega tekitas H. S. vara lõhkumisega kahju nii endale kui kaasomanikule.
15. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja Paul Puustusmaa apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada.
16. Tallinna Ringkonnakohtu
17. septembri
18. a määrusega lõpetati asjas menetlus VTMS § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohus leidis, et menetlusalune isik, parandades rikkumise päeval lukuümbrise, on hüvitanud väärteoga tekitatud kahju. Menetluse lõpetamine on võimalik otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku käitumine ei olnud suunatud kahju tekitamisele, vaid korterisse sissepääsemisele. MENETLUS RIIGIKOHTUS
19. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas menetlusväline isik S. S. määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja karistada H. S. KarS § 203 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et talle on tekitatud oluline kahju, sest rikuti tema omandit ja kodu puutumatust, mistõttu on tegemist põhiseadusega kaitstavate hüvede ja väärtuste rikkumisega. Lisaks sellele hindas ringkonnakohus valesti tõendeid, mis omakorda tingis vale kohtulahendi. Menetlusalune isik ei ole kahju hüvitanud. Luku uuest paigaldamisest kahju hüvitamiseks ei piisanud, sest uks pärast seda ei lukustunud. Sellest tulenevalt oli S. S. sunnitud paigaldama uue ukse. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et ust oli lõhutud ka varem. Ka leiab S. S., et H. S. käitumine oli suunatud just ukse lõhkumisele. Kuna H. S. elas sel ajal teises korteris, puudus tal vajadus X mnt Z eluruumi pääsemiseks. Kaebuse esitaja märkis kaebuse koostamise kuupäevaks
20. september
21. a, kuid postitas selle
22. septembril
23. a.
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis määruskaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud
25. septembril
26. a, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Selle peale esitas S. S. tähtaja ennistamise taotluse ja
27. oktoobri
28. a arstitõendi, mille kohaselt oli ta
29. septembrist kuni
30. septembrini
31. a haige. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMK § 86 lg-st 1, mille kohaselt kohus ennistab mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211). S. S. on esitanud arstitõendi, millest nähtuvalt oli ta haige
34. septembrist kuni
35. septembrini
36. a. Samas on määruskaebus koostatud
37. septembril ja postitatud
38. septembril
39. a. Sellest järeldub, et haigus ei takistanud S. S.-l kaebuse koostamist ega esitamist, mistõttu kõnealusel juhul ei esinenud mõjuvat põhjust menetlustähtaja möödalaskmiseks.
40. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMK § 86 lg-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S. S. määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher