Obsah (4)

§ 139§ 197§ 207§ 40

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 139lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 ja § 207 lg 1 järgi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.

mai

1. a kohtuotsus Andrei Ognevi teistmisavaldus
2. november 2003 Andrei Ognevi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
3. Tühistada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a kohtuotsus Andrei Ognevile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 järgi mõistetud liitkaristuse osas.
6. Mõista Andrei Ognevile kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg-te 1 ja 3 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust.
7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
8. Andrei Ognevi avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
9. Kohtukulu - 531 krooni kaitsjatasu katteks - võtta riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati Andrei Ognev süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega

§ 139

lg 3 p 1 järgi kuueks aastaks,

§ 197

lg 2 p 2 järgi üheks aastaks ja

§ 207

lg 1 järgi samuti üheks aastaks.

§ 40

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle seitse aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks määrati

1. oktoober
2. a.
3. A. Ognev ja tema kaitsja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja A. Ognevi õigeks mõistmist

§ 139

lg 3 p 1 ja

§ 197

lg 2 p 2 järgi ning süüdistuses

§ 207lg 1 järgi kergema karistuse mõistmist.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Ognev kassatsioonkaebuse, milles taotles kergema karistuse mõistmist.
5. augusti
6. a määrusega ei võetud seda kaebust Riigikohtu menetlusse.
8. märtsil
9. a esitas A. Ognev Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks ja taotles karistuse vähendamist seoses Karistusseadustiku jõustumisega.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. mai
12. a otsusega rahuldati A. Ognevi avaldus kohtuvea parandamiseks osaliselt ja vähendati temale

§ 139lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust Kar

S § 199 lg 2 sanktsiooni ülempiirini - viieaastase vangistuseni. Seejuures lähtus kriminaalkolleegium Riigikohtu üldkogu

1. märtsi
2. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 3-1-3-10-02 (RT III 2002, 10, 95, p 34). Kuritegude kogumi eest mõisteti A. Ognevile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Lähtudes KarSRS § 3 lg-st 4 märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest Kriminaalkoodeksi eriosa vastavates paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest ettenähtud karistus - kuus aastat vabadusekaotust (

§ 197lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude kogumi eest vähendada Kar

S § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kuue aastani. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Ognev teistmisavalduse, milles taotleb selle otsuse tühistamist ja talle mõistetud liitkaristuse vähendamist KarS § 64 lg 3 alusel viieaastase vangistuseni.
4. Riigikohtu istungil kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles avalduse rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leiab, et A. Ognevi avalduses ei esine AKKS § 771 lg-s 3 loetletud teistmisalust. Samas leiab kolleegium, et A. Ognevi taotlus temale mõistetud liitkaristuse vähendamiseks on põhjendatud. Kuna A. Ognev kannab vabadusekaotuslikku karistust ja seega on piiratud tema põhiõigust vabadusele, peab kolleegium võimalikuks käsitada A. Ognevi avaldust avaldusena kohtuvea parandamiseks.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsuses leiti, et võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest Kriminaalkoodeksi eriosa vastavates paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest ettenähtud karistus - kuus aastat vabadusekaotust (

§ 197lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude kogumi eest Kar

S § 64 lg-te 1 ja 3 alusel vähendada kuue aastani. Kõnealuse otsuse tegemisel on aga jäänud tähelepanuta, et Karistusseadustiku jõustumisega vähendati karistuse ülemmäära mitte ainult

§ 139lg 3 (Kar

S § 199 lg 2) vaid ka

§ 197lg 2 (Kar

S § 215 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

§ 139lg 3 sanktsiooni ülemmäärale kaheksa aastat vabadusekaotust vastab Kar

S § 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäär - viis aastat vangistust.

§ 197

lg 2 sanktsiooni ülemmäärale - kuus aastat vabadusekaotust - vastas aga Karistusseadustiku

1. septembrist kuni
2. oktoobrini
3. a kehtinud redaktsioonis KarS § 215 lg 2 sanktsiooni ülemmäär - viis aastat vangistust. Kuigi seejärel kehtestas seaduseandja KarS § 215 lg 2 sanktsiooniks vangistuse kahest kuni kümne aastani, leiab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, et A. Ognevile liitkaristuse mõistmisel tuleb kasutada tema suhtes soodsaimat redaktsiooni. Sellest lähtudes ja juhindudes KarS § 64 lg-test 1 ja 3 vähendab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis A. Ognevile kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust viie aasta vangistuseni.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 777 lg 1 p-st 1 ja §-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsuse A. Ognevile kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher