← Eesti

3-3-1-75-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-75-03

  1. detsember 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Marina Kopijetskaja kaebus Võru Linnavalitsuse
  2. oktoobri
  3. a ehitusloa nr 36 ja
  4. juuni
  5. a kasutusloa nr 7 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-157/2003 Marina Kopijetskaja kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Kassatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. septembri
  9. a otsus haldusasjas nr 2-3-157/2003 osas, millega mõisteti Marina Kopijetskajalt Võru Linnavalitsuse kasuks välja õigusabikulud 6000 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Teha asjas kohtukulude jagamise osas uus otsus, millega jätta kohtukulud protsessiosaliste endi kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Võru Linnavalitsus andis
  11. oktoobri
  12. a korraldusega nr 600 välja ehitusloa nr 36 AS-le Wõro Kommerts ärihoone ehitamiseks asukohaga Võru linnas Jüri 22a. Võru Linnavalitsus andis
  13. mai
  14. a korraldusega nr 358 AS-le Wõro Kommerts sama ehitise kasutusloa nr 7, mille kohaselt on ehitist lubatud kasutada ärihoonena.
  15. Marina Kopijetskaja esitas kaebuse ehitusloa ja kasutusloa tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ehitusja kasutusloa väljaandmisel ei arvestatud Vabariigi Valitsuse
  16. jaanuari.
  17. a määruse nr 38 "Eluruumidele esitatavad nõuded" p-s 5 sätestatud insolatsiooninäitajat ning detailplaneeringu nõudeid.
  18. Tartu Halduskohus rahuldas
  19. märtsi
  20. a otsusega kaebuse, tühistas ehitusloa ja kasutusloa ning tegi linnavalitsusele ettekirjutuse mõistliku aja jooksul õigusvastaste haldusaktide tagasitäitmiseks või kahju hüvitamiseks.
  21. Võru Linnavalitsuse ja AS Wõro Kommerts apellatsioonkaebustes paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta Marina Kopijetskaja kaebus rahuldamata.
  22. Tartu Ringkonnakohtu
  23. septembri
  24. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, millega linnavalitsusele tehti ettekirjutus õigusvastaste haldusaktide tagasitäitmiseks ning millega tühistati kasutusluba. Samuti otsustas ringkonnakohus muuta halduskohtu otsuse resolutiivosa, rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada linnavalitsuse poolt välja antud ehitusluba õigusvastaseks. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis Marina Kopijetskajalt Võru linna kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud 6010 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  25. Kassatsioonkaebuses palub Marina Kopijetskaja muuta ringkonnakohtu otsust kohtukulude osas ja jätta kohtukulud linnavalitsuse kanda. Kassator on seisukohal, et temalt kohtukulude väljamõistmine on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt kohalik omavalitsus peab tagama omavalitsuse ülesannete täitmise, sealhulgas ka esindamise kohtus. Kui kohalik omavalitsus kasutabki kohtuvaidluses õigusabi, siis pole tal õigust õigusabikulusid vastaspoolelt sisse nõuda, sest see vähendab kodanike võimalusi kaebeõiguse realiseerimisel, olles seega vastuolus Põhiseaduse §ga
  26. Kohtukulude hüvitamisel tulnuks kohtul silmas pidada kohtuasja äärmist keerukust.
  27. Võru Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning kohtukulud Marina Kopijetskaja kanda. Võru Linnavalitsus leiab kokkuvõtvalt järgmist: 1) kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt peab haldusorgan tagama oma ülesannete täitmise, sealhulgas ka esindamise kohtus. Sellele ei ole kassaator alama astme kohtutes viidanud, vaatamata asjaolule, et linnavalitsust esindas nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus advokaat ja et ta taotles õigusabikulu väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe protsessiosalistele ette võimalust tugineda kassatsioonkaebuses asjaolule, millele ei ole alama astme kohtutes viidatud, samuti esitada uusi tõendeid; 2) kassaator vaidlustab kassatsioonkaebuses õigusabi väljamõistmist üksnes põhjusel, et kohaliku omavalitsusorgani õigusabikulusid ei saa kaebuse esitajalt sisse nõuda. Kassaatori seisukoha aktsepteerimine tooks kaasa protsessiosaliste ebavõrdse kohtlemise; 3) Põhiseaduse § 15 ei välista õigusabikulude väljamõistmist kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks. Kohtukulude väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse nõuet. Riigikohtu halduskolleegiumi
  28. mai
  29. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-01 leitakse, et see nõue on piisaval määral tagatud HKMS § 87 lg-s 2 sätestatud põhjendamatute õigusabikulude vähendamise võimalusega. Kassaator ei vaidlusta linnavalitsuse kasuks väljamõistetud kohtukulu suuruse põhjendatust ja mõistlikkust. Riigikohus ei saa väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, hakates hindama õigusabikulu põhjendatust; 4) vastustaja tunnistab, et ta on teadlik Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt üldjuhul tuleb tõepoolest eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Menetlusõigus peab aga arvesse võtma ka protsessiosalise võimalikku pahatahtlikkust. Tagamaks efektiivset õiguste kaitset käesolevas keeruka iseloomuga haldusasjas pidas vastustaja õigustatuks advokaadi abi kasutamist. Ka kassaator on seisukohal, et asjas tõusetunud probleem oli äärmiselt vaieldav; 5) kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust protsessiõiguse rikkumise motiivil. Protsessiõiguse normi olulise rikkumise kindlakstegemisel ei saa Riigikohus ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid ümber hinnata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Riigikohus peab otstarbekaks kõigepealt selgitada kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise põhimõtteid üldiselt (I) ja seejärel nende põhimõtete kohaldamist käesolevas haldusasjas (II). Täiendavalt käsitleb Riigikohus linnavalitsuse seisukohta, et kassaator ei saanud vaidlustada kohtukulude väljamõistmist, sest ta ei ole sellele alama astme kohtutes vastu vaielnud (III). I
  31. Kaebuse esitajalt avaliku võimu kasuks kohtukulude väljamõistmisel on Riigikohtu halduskolleegium oma senises praktikas lähtunud asja iseloomust ja keerukusest, arvestanud vastaspoole tegevust ja muid asjaolusid, mis tingisid asutusepoolse õigusabi tellimise. Riigikohtu halduskolleegium on
  32. aprilli
  33. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 asunud seiskohale, et tuleb eeldada haldusorgani suutlikust kaitsta teenistusalastes küsimustes antud haldusakte kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Riigikohtu halduskolleegiumi
  34. mai
  35. a määruse nr 3-3-1-11-01 p 2 kohaselt tuleb kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sellest ei saa aga järeldada, et haldusorganil on keelatud advokaadi abi kasutamine. Eelpoolnimetatud asjaolusid tuleb kohtul arvestada õigusabikulude põhjendatuse hindamisel. Halduskolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi nägema ette, et kaebus on põhjendamatu, aga ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast. II
  36. Käesolevas asjas rahuldas ringkonnakohus linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi halduskohtule esitatud kaebuse kohta uue otsuse, millega tunnistas linnavalitsuse poolt väljaantud ehitusloa õigusvastaseks. Halduskohtule esitatud kaebusest jäi rahuldamata kaebaja taotlus kasutusloa tühistamiseks, sest ringkonnakohtu arvates on kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik ka ilma kasutusluba tühistamata. Samuti tegi ringkonnakohus kindlaks, et halduskohus väljus ehitusloa tagajärgede kõrvaldamise nõuet käsitlema asudes kaebuse piiridest. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ka selles osas.
  37. Ringkonnakohus ei teinud otsust M. Kopijetskaja kahjuks, vaid rahuldas tema kaebuse osaliselt. HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kui kaebuse rahuldatud osa ja rahuldamata jäetud osa on oma kaalukuselt ligikaudu võrdsed, siis oleks proportsionaalne see, et kumbki pool kannab enda kohtukulud ise. Kaebuse esitajalt kohtukulude osaline väljamõistmine võib kõne alla tulla vaid juhul, kui kaebuse rahuldamata jäetud osa on oma kaalukuselt suurem kui rahuldatud osa.
  38. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise ja kohtusse pöördumise tingis linnavalitsuse poolt antud ehitusluba. Kaebuses esitatud tühistamistaotluse rahuldamise asemel tunnistas ringkonnakohus ehitusloa õigusvastaseks vaid seetõttu, et ehitusluba oli kohtumenetluse ajal teises haldusasjas juba tühistatud. Seega ehitusloa osas kaebus sisuliselt rahuldati. Samas kaebuses vaidlustatud kasutusluba oli üks ehitusloa tagajärgedest. Seetõttu leiab Riigikohus, et käesoleval juhul on kaebuse rahuldatud osa kaalukam kui rahuldamata jäetud osa, mistõttu kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud ehitusluba rikkus M. Kopijetskaja õigusi, siis on asjakohatu Võru Linnavalitsuse väide, et arvestada tuleb ka kaebuse esitaja pahatahtlikkusega. Vaidlustades tema õigusi rikkuvat haldusakti (ehitusluba) ja selle tagajärge (kasutusluba), ei käitunud kassaator pahatahtlikult. III
  39. Asjakohatu on antud asjas vastustaja väide, mille kohaselt seadus ei anna kassaatorile võimalust vaidlustada kassatsioonkaebuses asjaolu, millele ta ei ole alama astme kohtutes vastu vaielnud. M. Kopijetskajal ei olnud vajadust ega alust apellatsioonkaebuses vaidlustada Võru Linnavalitsuse õigusabikulusid, sest esimese astme kohtus neid temalt välja ei mõistetud. Madalama astme kohtus teise protsessiosalise taotlusele vastuväidete esitamata jätmine ei võta protsessiosaliselt õigust vaidlustada selle taotluse rahuldamist kõrgema astme kohtus. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.